Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Halvustav suhtumine kui rasestuda kunstlikult ivf jne

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )

Teema: Halvustav suhtumine kui rasestuda kunstlikult ivf jne

Postitas:
Kägu

Kas olete kogenud halvustavat suhtumist kui olete avalikult rääkinud, et rasestumine on saanud võimalikult kunstlikul teel?

Mul sõbranna on mehega pikki aastaid püüdnud beebit saada aga pole õnnestunud. Konkreetset füüsilist n-ö viga ei ole tuvastatud aga no lihtsalt ei õnnestu ja kõik. Nüüd nad on ette võtnud kunstliku viljastamise ning nii lähedaste kui ka sõprade poolt on olnud eriti seljataga sellist suhtumist, et Mis mõttes nad ei saa ise hakkama, Kui ei suuda ise last teha siis äkki polegi ettenähtud, Miks võõraid (rakke) kasutada lapse saamisel, võõras laps ju siis jne.

Mul on temast kahju, et oska lohutada kuidagi. Otse pole keegi öelnud aga mõned “lahked” on jutte edasi rääkinud.

Kuidas teistel, kas olete sarnast suhtumist kogenud?

Minu jaoks uskumatu, et tänapäeval inimesed nii kitsa maailmavaatega on selles osas 🙁

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, halba suhtumist tuleb kõige ootamatutematelt inimestelt.
Minul oli olukord, kus tuntud viljatusraviarst oli peretuttav ja mu ämm halvustas teda ja tema tööd igal võimalusel ja seda et arst võtab üsna kirvest hinda.
Ei olegi julgenud talle öelda et tema lapselaps on selle arsti kätetöö, sest ükski teine Eesti arst ei saanud hakama, nagu ka me ise ei saanud ilma arsti abita hakkama.

Aga teiselt poolt – on väga palju inimesi kellel on samad mured ja kes ka ei räägi. Kui olla ise esimene rääkida, siis saab ka ootamatutest kohtadest tuge.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul üks sõbranna hakkas halvustavalt kommenteerima juba siis, kui ma mainisin, et kui meil mehega nüüd aasta proovimist täis saab, siis läheme mõlemad arsti juurde kontrolli. Hakkas ajama, et kuidas lapsed tulevadki siis, kui nad ise soovivad tulla ja kuidas tuleb vabaks lasta. (Endal tal jah lapsed tulid nö. kogemata). Ja sarnast suhtumist olen ka mujalt kuulnud, et see peab ikka olema loomulik asi jne.

Selles mõttes absurdne, et mis tahes muu tervisemurega on ju loomulik, et inimene pöördub arsti poole, aga laste saamine oleks nagu mingi ma ei tea mis püha asi, et selle puhul ei tohiks arsti poole pöörduda. Kui mul hammas valutab, siis ma ju ei istu ja ei mediteeri ega “lase vabaks”, vaid ma lähen arsti juurde uurima, et mis valesti on ja kuidas seda parandada. Mis see viljatus siis nii väga teistmoodi asi on, ka samamoodi terviseprobleem.

+16
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks üldse teistega arutada nii intiimset teemat kui viljastus? See on puhtalt lapsevanemate asi, kas laps on viljastatud loomulikul kui kustlikul teel, mitu aastat selleks läks, kas doonori abil või mitte jne. Kui hoida see info vaid enda ja mehe teada, siis pärast ei ole karta, et mõni “tore” sugulane tuleb lapsele ülema, et tegelikult X polegi su päris isa… Jutud ikka levivad ja kõik inimesed ei ole ühtemoodi empaativõimelised või heatahtlikud.

+9
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on ka viljastumisega probleem. Kui õele ja emale sellest rääkisin siis ema arvas, et IVF tähendabki seda, et võõrad rakud pannakse minu sisse kasvama. Mingi iganenud arusaam?

Õe mees on mitu-mitu korda küsinud, kus meie lapsed siis on ja et kas ta peab ise ära tegema, et mu mees ei saa hakkama? Keeran alati asja naljaks kuigi oleme 4a last proovinud saada ja  tegelikult on probleem minus.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovita sõbrannal IVF grupiga liituda siin perekoolis või FB vist on ka. Fakt on see, et selliseid naisi on väga palju, kes pole kokku puutund muidugi arvab, et laps pannakse katseklaasi ja siis 9 kuu pärast võetakse katseklaasist välja. Keegi oli öelnud, et neil katseklaasi lastel pole ju nabagi 😀

No igatahes jah pigem soovitaks selle teadjate ringi väikse hoida kuni selleni välja, et öelda, et ikkagi ei tehtud IVF (ja seda ka siis kui ikkagi tehti).

Vahel IVF lüllab mingid asjad käima, et teed IVF ära, see ei õnnestu ja siis õnnestub hoopis ise jääda. Jõudu sõbrantsile!

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loen ja imestan! Minule on ivf teekond olnud emotsionaalselt väga raske just seetõttu, et ma ei teadnud sellest midagi ja oli selline suhtumine endasse, et ebard ja kuidas siis sellise lihtsa asjaga nagu rasedaks jäämisega hakkama ei saa! Seda enam, et aastaid ennast ju soovimatu raseduse eest nii hoitud.
Eks senikaua, kui neid ivf saladuses hoitakse, tunnebki enamus sel teel olevaid naisi/mehi end üksiku ja ebardina. Ma arvan, et aastal 2020 ei peaks enam sellist valehäbi olema ja võikski asjast rohkem rääkida. Seda enam, et probleem on ju tegelikult niiiiiii levinud. Seda räägivad viljatuskeskuste ukse taga olevad järjekorrad enda eest. Seega minu soovitus on pigem – oleme avatud ja ausad, sest siin ei ole midagi häbeneda! Sama on doonori kasutamisega, aga mõistan, kui paar ISE soovib selle enda teada jätta.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minule tuleb üllatusena, et keegi võib halvasti suhtuda millessegi nii imelisse. Ise rasestun kergelt, aga ometi arvan, et jumal tänatud, et on olemas IVF ja muud abivahendid neile, kel see ei käi nii kergelt. Siiras hea meel, kui inimene saab ükskõik millisel viisil oma kauaoodatud lapsed, olgu see siis kunstlik viljastumine või ime sündimine. Ise olen imelaps, sest minu ema noorusajal ei olnud kunstlikku viljastamist olemas ja ema ootas mind lausa 15 aastat, lõi juba käega, aga siis sündis ime. Tänepäeval oleks ta oodanud maks aasta, sest põhjus oleks uh’ga kohe näha olnud. Seega mina kiidan teaduse arengut ja soovin, et keegi ei peaks lastetuks jääma!

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Halba suhtumist tuleb ükskõik mis teemal. Alati arvab keegi, et elad valesti. Kui oma 3. rasedusest teatasin, siis mu oma õe esimene reaktsioon oli, et täitsa hulluks olete läinud või? Eee… tegelikult olen ma alati rääkinud, et tahan kolme last, et see ei saanud isegi üllatusena tulla 😀 Ja 3 ei ole ju ka teab mis palju, palgad on meil mehega mõlemile üle 2000 bruto jne, et ei ole ka mingid “peretoetustest elatujad”, et sellist reaktsiooni esile kutsuda, olemasolevad lapsed on ka terved kui purikad jne…aga noh, eks see teiste elu hindamine käibki oma väärtushinnangute järgi.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just sellepärast ei ole see asi, mida avalikult kellata, inimeste suhtumine on seinast seina, alates “oi, kui tore, et te ikka raskuste kiuste lapsevanemaks saate!” kuni selleni, et mõni tuleb näkku ütlema, kuidas “loodus” pole sind emaks loonud ja sellised ei peakski lapsi saama. Milleks?

Mul töö juures vist arvati juba, et mul on vähk või midagi muud hirmus tõsist, kui ma kogu aeg arsti juurde jooksin 🙂 5 ivfiga läheb sinna ikka üksjagu käimist.

Seda konkreetset infot, et teeme ivfi, olen jaganud ainult mõnega, kellel endal sama tee jalge all või kaalumisel (ja siin, pikalt ja laialt ja anonüümselt!) ja kes asjast midagi teavad. 🙂  Peale lähisugulaste ei tea õieti keegi, eks mõni aimab, aga küsima pole tulnud. Samamoodi ma arvan sama nii mõnestki tuttavast, et lapsed saadud ivf abiga, aga see pole minu asi nina toppida ja küsima ei kipu. Mõni inimene on ise öelnud, aga kuna mina suhtun positiivselt nagunii, siis eks nad on julgenud.

Pole mingit mõtet jahvatada sõbrannadele ja tuttavatele, eriti kui ivf on alles alguses ja ehk ebaõnnestub jne. Neist uudishimulikest pole abi, nad ei tea mingeid elementaarseidki asju (ivf on “võõraste rakkude kasutamine”, tulevad väärarenguga lapsed jms lollusi, kes ei ole kokku puutunud, need võivad ikka uskumatult lolle müüte edasi jutustada), ainult tüli, uudishimutsemist, torkeid ja “aga mina arvan”kaagatamist, mida keegi küsinud ei ole. Või veel hullem, hakkavad lapsest ootama, millal need kurikuulsad ivf “mõjud ikka välja löövad, äkki pole päris normaalne vms.

Kui ta oleks ivfist vaikinud, siis õnnestumise korral oleks olnud üldine positiivne üllatus, et näe, ikka pärast aastaid “kannatlikku ootamist” õnnestus laps saada.

Sõbranna võiks tulla siia! Siin on kaasteelisi, asjatundlikumad vastused ja sama  kogenud naised.

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks üldse teistega arutada nii intiimset teemat kui viljastus?

Sellepärast, et kui sul on selles vallas probleeme, siis väga raske on seda koormat kaasaga kahekesi kanda. Sellepärast, et viljatule paarile kaasneb selle teemaga palju muret ja meeleheidet ja lihtsalt tahaks kellegagi rääkida, kujutad ette. Tahaks oma muret jagada, sest nii on mõnikord päris palju kergem.

Sellepärast kas või, et inimesed ükskord saaks aru, et see pole mingi häbiasi, kui sul ei õnnestu ise lapsi saada. See on haigus nagu kõrge vererõhk või maohaavandid. Seda ei pea varjama.

Seetõttu pole meie seda ka pea kunagi varjanud. Ma oleks ilmselt sügava depressiooniga haiglaravil olnud  juba  mitu puhku, kui ma poleks saanud inimestega rääkida. Jah, muidugi ma ei lähe mingile suvalisele tuttavale lambist seletama, et kuule, kas sa ikka tead, et meie lapsed on saadud IVFiga?! Aga näiteks kui keegi on küsinud meie kaksikute kohta, et kas meil suguvõsas palju kaksikuid, siis ütlen reeglina ausalt, et ei ole, nad on saadud kunstliku viljastamise teel. Kui mõni väga nõme nuhkija küsima tuleb, siis olen kidakeelsemaks jäänud.

Ja  mul pole ka mitte ühtegi halvustava suhtumise kogemust. Kõige nõmedamad kogemused on, kui on öeldud, et ärge muretsege, küll te saate kunagi normaalsel teel ka lapsi (pole kunagi sellepärast muretsenud, et peaks tingimata saama) või kui on tuldud mingite jaburate soovitustega mitte stressata ja vabaks lasta, et küll siis tuleb (ei tule, kui paaril on konkreetne diagnoos, mis välistab ise rasestumise).

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loen ja imestan! Minule on ivf teekond olnud emotsionaalselt väga raske just seetõttu, et ma ei teadnud sellest midagi ja oli selline suhtumine endasse, et ebard ja kuidas siis sellise lihtsa asjaga nagu rasedaks jäämisega hakkama ei saa! Seda enam, et aastaid ennast ju soovimatu raseduse eest nii hoitud.

Eks senikaua, kui neid ivf saladuses hoitakse, tunnebki enamus sel teel olevaid naisi/mehi end üksiku ja ebardina. Ma arvan, et aastal 2020 ei peaks enam sellist valehäbi olema ja võikski asjast rohkem rääkida. Seda enam, et probleem on ju tegelikult niiiiiii levinud. Seda räägivad viljatuskeskuste ukse taga olevad järjekorrad enda eest. Seega minu soovitus on pigem – oleme avatud ja ausad, sest siin ei ole midagi häbeneda! Sama on doonori kasutamisega, aga mõistan, kui paar ISE soovib selle enda teada jätta.

Superhästi öeldud ja kõigega täiesti nõus! Täpselt nii ongi, nii paljud kannatavad sellepärast, et inimesed ketravad, kuidas see on privaatne teema, mis tuleb enda teada jätta.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meenus üks endine kolleeg, kellel oli kombeks oma rasestumisplaane minuga arutada (ei ole sõbrannad, lihtsalt töökaaslased, kes vahel lõunal koos käivad). Olin mina kursis, mis OV päev on käimas, millal mehega seks plaanis, kuivõrd hellad rinnad täna on jne. Ojeeh. Ja kui raske on inimesele öleda, et see on täiesti liigne info minu jaoks – temal on ju mure ja tahab suhelda. Valehäbi tuleb unustada ja rahva teadlikkust tõsta, nagu siingi enamasti kirjutatakse 🙂  Ja kui mina teatasin oma rasedusest kogu kollektiivile korraga 1 trimestri lõpus, siis solvumine oli suur – ju minult oodati samasugust avameelsust.

See selleks, et enne kui oma kunstviljastumise katsetest avameelselt rääkida tasub mõelda, kas see teine pool seda infot ikkagi soovib kuulda. Paari lähedasele inimesele ehk võib öelda, aga nende puhul on ilmselt reaktsioon ette teada.  Suvalisi inimesi ei tasu selle infoga üle koormata – isegi kõige parema tahtmise juures ei oska nad tihtipeale sellele reageerida. Kas ei valda teemat või tahetakse lohutada, aga näe, hoopis teevad tahtmata haiget. Kui mure eriti suur, siis on olemas professionaalne abi psühholoogide ja perenõustajate näol. Ka valdkondlikest foorumitest saab palju tuge ilma et peaks isegi oma nime avaldama.

+4
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meenus üks endine kolleeg, kellel oli kombeks oma rasestumisplaane minuga arutada (ei ole sõbrannad, lihtsalt töökaaslased, kes vahel lõunal koos käivad). Olin mina kursis, mis OV päev on käimas, millal mehega seks plaanis, kuivõrd hellad rinnad täna on jne. Ojeeh. Ja kui raske on inimesele öleda, et see on täiesti liigne info minu jaoks – temal on ju mure ja tahab suhelda. Valehäbi tuleb unustada ja rahva teadlikkust tõsta, nagu siingi enamasti kirjutatakse 🙂 Ja kui mina teatasin oma rasedusest kogu kollektiivile korraga 1 trimestri lõpus, siis solvumine oli suur – ju minult oodati samasugust avameelsust.

See selleks, et enne kui oma kunstviljastumise katsetest avameelselt rääkida tasub mõelda, kas see teine pool seda infot ikkagi soovib kuulda. Paari lähedasele inimesele ehk võib öelda, aga nende puhul on ilmselt reaktsioon ette teada. Suvalisi inimesi ei tasu selle infoga üle koormata – isegi kõige parema tahtmise juures ei oska nad tihtipeale sellele reageerida. Kas ei valda teemat või tahetakse lohutada, aga näe, hoopis teevad tahtmata haiget. Kui mure eriti suur, siis on olemas professionaalne abi psühholoogide ja perenõustajate näol. Ka valdkondlikest foorumitest saab palju tuge ilma et peaks isegi oma nime avaldama.

Issand, ma loodan, et sinusuguseid inimesi on hästi vähe!

Ise olen oma muret jaganud oma pereliikmete ja parimate sõbrannadega, aga sinu jutt on üsna empaatiavõimetu, ausalt öeldes.

Jah, ma olen nõus selle osaga, et suvalisele töökaaslasele ei pea sellist infot jagama, aga kõik muu su tekstis…

+4
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimesed ei oska selle süllekukkunud “infoga” midagi peale hakata, see pole mingi empaatiavõimetus, vaid täiesti fakt- kes pole viljatusega ja ivfiga kokku puutunud, ei tea sellest halligi! Pole ka selline teema, millest Postimees või EE vms üldrahvalik infokanal üksikasjalikult pajataks.

Nõu sain ja kogemusi jagasin siin perekoolis ja oma naistearstiga, mulle sellest piisas. Sõbrannadega arutasime asja hingelisest plaanist, kui sedagi, mitte med detailides. On imetlusväärseid sõpru, kes oskavad lihtsalt toeks olla, isegi kui asjast ei tea, neid tasub hoida ja usaldada, sest ivf ON väga raske teekond. Aga oma usaldusaluseid tuleb hoolega valida.

Küll meie maakera rõõmustaks ja ohkaks kergendatult, kui kõik need viiendik paaridest lastetuks jääksid.

Alati “südantsoojendav” ivf tegijal kuulda! Hea näide sellisest “arvajast”, kellest me räägime.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Detaile ei pea tõesti kõigile jagama. Aga juba see, kui on keegi kellele öelda et ma tahaks last aga ta ei tule ja pean juba mitmendat ivfi tegema – ainult nii palju öelda.
Isegi neid inimesi ei leia, sest keegi kes seni on alati mõistlik opnid, võib hakata eeterlikke õlisid soovitama, sind kehvas katmas süüdistama või midagi muud sellist. Aga rääkima peab, et mitte üksi masendusse surra ja et keegi teine end ehk vähem friigina tunneks kui teada saab et pole üksi.
Kes on lapse probleemideta saanud ei kujuta ette, et tegemist on tavalise meditsiinilise probleemiga ja et seda saab meditsiini abil lahendada.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei ole seda halvustavat suhtumist kohanud (kõrvaltvaataja rollis). Tuttavate hulgas on nii IVF kasutajaid kui doonorit kasutanud üksikema, samuti lihtsalt raskustega ja pikalt aega võtnud rasestumisega paare. Ka lapsendanud paare. Nad ei ole taolisi muresid jaganud (et oleks kohanud halbu reaktsioone vm)
Mul jagub neile kaastunnet ja kaasaelamist, pähegi ei tuleks halvasti või imelikult sellesse suhtuda. Lapsed on ju ikka oodatud ja omad.
Lisan aga seda, et ise jäin rasedaks üsna kergesti (lühikese planeerimise peale) ja tundsin pigem, et selles osas jäi kaasaelamist sõbrannade poolt puudu. Rasestumise raskus varjutas mitme jaoks neist kõik muu ja mina pigem tajusin suhtumist, et kui rasedaks jäämised õnnestusid lihtsalt, küll siis ka rasedused ise ja kõik ülejäänu.
Mõistan, et täitumata lapsesoov on suur mure, aga loodan, et empaatiat jagub mõlemale poole.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimesed ei oska selle süllekukkunud “infoga” midagi peale hakata, see pole mingi empaatiavõimetus, vaid täiesti fakt- kes pole viljatusega kokku puutunud, ei tea sellest halligi!

Just nii! Mõni küsimus võib olla ka niisama viisakusest esitatud: nt see näide, kui kaksikute ema käest küsitakse kas suguvõsas oli veel kaksikuid. Üks süütu küsimus kaksikute emaga juttu alustamiseks. Ja vastuseks teatakse uhkusega, et need on IVF lapsed. Võiks ju öelda lihtsalt “Ei ole”  (mis ka tõsi) või et “kauaoodatud lapsed, sellepärast tuli kohe kaks korraga”. Ei vaja pooltuttavad inimesed neid detaile, kui kaua üritatud ja kelle rakuga tehtud. Ei tahagi nad seda teada tihtipeale.

Ma ei lähe ju teistele ütlema, et näed, loomulikul teel saadud laps. Mitte et muul moel lapsi sünnitada oleks häbiväärne, aga lihtsalt milleks see liigne info?

 

 

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimesed ei oska selle süllekukkunud “infoga” midagi peale hakata, see pole mingi empaatiavõimetus, vaid täiesti fakt- kes pole viljatusega kokku puutunud, ei tea sellest halligi!

Just nii! Mõni küsimus võib olla ka niisama viisakusest esitatud: nt see näide, kui kaksikute ema käest küsitakse kas suguvõsas oli veel kaksikuid. Üks süütu küsimus kaksikute emaga juttu alustamiseks. Ja vastuseks teatakse uhkusega, et need on IVF lapsed. Võiks ju öelda lihtsalt “Ei ole” (mis ka tõsi) või et “kauaoodatud lapsed, sellepärast tuli kohe kaks korraga”. Ei vaja pooltuttavad inimesed neid detaile, kui kaua üritatud ja kelle rakuga tehtud. Ei tahagi nad seda teada tihtipeale.

Ma ei lähe ju teistele ütlema, et näed, loomulikul teel saadud laps. Mitte et muul moel lapsi sünnitada oleks häbiväärne, aga lihtsalt milleks see liigne info?

Aga miks mitte? Kas poleks tore, kui meie ühiskonnas siunataks solvajaid, mitte niiöelda ohvreid? Et inimesed ei võtaks endale õigust teisele halvasti öelda oma kitsarinnalise arvamuse põhjal? Kui nüüd veel laiemalt mõelda, siis miks ei võiks sajaprotsendiliselt süüdistada näiteks käperdajat, mitte pidevalt vihjata, et aga ise ta ju pani sügava dekolteega pluusi selga vms. Meil on veel kõvasti areneda.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga miks mitte? Kas poleks tore, kui meie ühiskonnas siunataks solvajaid, mitte niiöelda ohvreid? Et inimesed ei võtaks endale õigust teisele halvasti öelda oma kitsarinnalise arvamuse põhjal? Kui nüüd veel laiemalt mõelda, siis miks ei võiks sajaprotsendiliselt süüdistada näiteks käperdajat, mitte pidevalt vihjata, et aga ise ta ju pani sügava dekolteega pluusi selga vms. Meil on veel kõvasti areneda.

Minu meelest pole siin absoluutselt võrreldavad asjad. Rääkida IVF-ist pooltuttavale (panete ikka tähele, et jutt pole oma lähedastest sugulastest-sõpradest) oleks võrreldav kui tavapäraselt rasestunud paar täpsustab konkreetset eostamise aega, kohta ja poosi s.t. enda jaoks jube huvitav ja tähtis, aga kõrvaliste inimeste jaoks too much information!
Vaata kasvõi siin foorumis ringi – introverdid kurdavad, et töö juures lobisetakse tühjast-tähjast ja tunnevad end ebamugavalt. Selle info jagamisega tehakse endale (ja IVF-teemale) karuteene, sest inimesel on ebamugav kuulda sellist isiklikku infot teise inimese kohta ja see ebamugavus seostub tal (tahtmatult) suures osas siis ka käsitletud teemaga (antud juhul IVF)
p.s. Loomulikult see ei vabanda halba suhtumist ja teemaalgataja puhul tundub kahjuks, et kehvasti on öelnud just lähedased, mis on muidugi kurb.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga miks mitte? Kas poleks tore, kui meie ühiskonnas siunataks solvajaid, mitte niiöelda ohvreid? Et inimesed ei võtaks endale õigust teisele halvasti öelda oma kitsarinnalise arvamuse põhjal?

Sa vastasid ise oma küsimusele. Liiga palju on nö halbu inimesi, kes hakkavadki jutte levitama ja halvasti suhtuma, just sellepärast pole seda liigset infot vaja ise jagada.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina seda infot ei jagaks kellegagi. See pole enam sinu info kui see õnnestub, vaid sinu lapse oma. Miks keegi peab teadma kuidas ta tekkis. See pole kellegi asi. Inimesed, kes saavad lapsi kergesti ise isegi ei kujuta ette mida tunnevad inimesed, kel ei õnnestu, lisaks ei tea nad muffigi IVF protseduurist, vaid kuulujutte ja väljamõeldud luulusid, mida on hea klatsides mekkida. See, et no kui ei õnnestu, ela siis nii, on täiesti nõme mõelda. Kui sul on haigus kallal, ära siis midagi tee, ela nii, küll ise laheneb, küll harjud ära.

Täna oled ühe inimesega sõber, homme vaenlane ja ei tea mis ta sinust räägib. Seega hoidke see info ikka endale ja mehele. See on vaid teie kahe asi.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen ka seda meelt, et oma rasestumise plaane pole vaja teistega jagada, kui siis ainult kõige lähedasematega. Esimesest rasedusest selline kogemus – ühel aastavahetusel jagasime sõpradega järgmise aasta soove ja unistusi, meie soov oli rasedaks jääda. Selleks hetkeks olime alla poole aasta proovinud ja ei muretsenud üldse. Sama sooviga paare oli seal veel ja siis jäid need teised paarid kõik järjest rasedaks, aga meie mitte. Kuna olime oma plaane avalikult jaganud, siis aegajalt ikka uuriti selle kohta ja minu jaoks tekitas see ebamugavust, käisin siis juba viljakuskliinikus ka. Järele mõeldes oleks see uurimine tekitanud minus ebamugavust ka siis, kui oleksin kiiremini rasedaks jäänud, sest ei taha ju jagada raseduse uudist kohe esimesel kuul kõigiga, järelikult peab hakkama mingit häma vastu ajama. Ja isegi kui otse ei tulda uurima, siis on alati teatud grupp inimesi, kes jälgivad, kas sa alkoholi jood, kas oled juurde võtnud, kas kõhuke paistab, sest teiste inimeste (potentsiaalsed) rasedused on alati väga huvitav teema.
Meie lõpuks ivf-ni ei jõudnud, jäin enne ise rasedaks, viljatuskliinikus käimisest siiski osadele sõbrannadele rääkisin, ei kogenud küll negatiivset suhtumist. Tutvusringkonnas on mitu ivf-ga lapsed saanud paari, pole ka nende suhtes imelikku suhtumist kogenud. Pigem tuntakse natuke kaasa neile, sest ollakse kursis, et see protsess on päris raske.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatan, et see teema läheb veits lappama, sest inimesed kommenteerivad erinevaid asju. Teemaalgataja küsis pigem halvustava suhtumise kohta pere/sõprade poolt, samas mõni räägib siin juba kaksikute ivf teel saamise jagamisest sisuliselt juhututtavale. Samuti on esitatud küsimus, et miks üldse sellist teemat teistega arutada. Noh, ma ei võrdleks viljatuse teema jagamist sõbrannadega lapse eostamisel õnnestunud sekspoosidest. Kui esimene on meditsiiniline probleem ja mure, siis teine on kindlasti minu jaoks too much. Aga mõne jaoks võibolla mitte, eks inimesi on erinevaid. Mina olen alles ivf teel ja teab sellest teemast ainult paar lähedast sõbrannat. Samas olen õnnestumise korral valmis seda ka teiste sõbrannadega jagama ja miks mitte ka laiemalt ja just seetõttu, et meid on tegelikult väga palju, kes selle teemaga üksinda maadlevad ja muretsevad. See aga ei tähenda, et ma tänaval suvalisele möödujale või tööl kolleegile välja plähmerdaks. Aga samas kui mõni seda siiski teeb, siis sellisele julgusele pigem vaatan toetusega, mitte halvakspanuga. Rohkem selline nõuka aja mentaliteet kõike varjata, et jummmala eest probleemidest keegi kuskil ei räägiks, äkki kellegi roosa mull lõhkeb. Statistika järgi on viiendik paare mingil põhjusel viljatud – päris suur osakaal, aga ühiskond peidab ikka pilgu ära. Kurb!
Ja veel – mul on päris mitu sõbrannat saanud lapse juba esimesel nö katsel. Ja mul on nende üle väga hea meel!
Soovin kõigile rohkem sallivust ja avatud meelt.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Statistika järgi on viiendik paare mingil põhjusel viljatud – päris suur osakaal, aga ühiskond peidab ikka pilgu ära. Kurb!

Küll meie maakera rõõmustaks ja ohkaks kergendatult, kui kõik need viiendik paaridest lastetuks jääksid.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Statistika järgi on viiendik paare mingil põhjusel viljatud – päris suur osakaal, aga ühiskond peidab ikka pilgu ära. Kurb!

Küll meie maakera rõõmustaks ja ohkaks kergendatult, kui kõik need viiendik paaridest lastetuks jääksid.

see viiendik paaridest saab 1, vahel 2 last.

aga kujutad ette kui lihtsalt rasestujad oma teise kuni kuunda saamata jätaksid, kui hea maailmal siis oleks!

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Soovita sõbrannal IVF grupiga liituda siin perekoolis või FB vist on ka. Fakt on see, et selliseid naisi on väga palju, kes pole kokku puutund muidugi arvab, et laps pannakse katseklaasi ja siis 9 kuu pärast võetakse katseklaasist välja. Keegi oli öelnud, et neil katseklaasi lastel pole ju nabagi 😀

No igatahes jah pigem soovitaks selle teadjate ringi väikse hoida kuni selleni välja, et öelda, et ikkagi ei tehtud IVF (ja seda ka siis kui ikkagi tehti).

Vahel IVF lüllab mingid asjad käima, et teed IVF ära, see ei õnnestu ja siis õnnestub hoopis ise jääda. Jõudu sõbrantsile!

Ükskord oli kuskil fb mingi koroonateema ja siis keegi pani “katseklaasilapsed” ühte patta pensionäride, rasedate, alkohoolikute, nõrga immuunsuse ja krooniliste haigustega inimestega. No et nad nagu kuidagi nõrgemad või kehvemad vms. Nagu mingi praak oleks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli ‘tore’ kogemus, kus keskealine sugulane muudkui pressis igal kohtumisel, et millal pisiperet oodata on. Viskas üle ja ütlesin otse, et ei tea kas üldse, sest  loomulikult ei saa, ja IVFiga ka pole õnnestunud seni.
Ja siis sain loengu osaliseks, et olen LAISK ja MUGAV, sest ei viitsi ise loomulikul teel lapsi saada. Arvatavasti ta ei kujutanud ette, mida protsess endas hõlmab, aga arvamust tahtis küll kõige kohta avaldada.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatan, et see teema läheb veits lappama, sest inimesed kommenteerivad erinevaid asju. Rohkem selline nõuka aja mentaliteet kõike varjata, et jummmala eest probleemidest keegi kuskil ei räägiks, äkki kellegi roosa mull lõhkeb. Statistika järgi on viiendik paare mingil põhjusel viljatud – päris suur osakaal, aga ühiskond peidab ikka pilgu ära. Kurb!

Vaatan, et oled ise ka lappama läinud 🙂 Küsimus pole ju selles, et nõukaaegselt varjata vaid vältida halvustavat suhtumist. Kui sa ei taha halvustavat suhtumist ja ei tea, kuidas inimene võib sulle vastata, siis ongi paljude soovitus mitte rääkida ja hoida teadjate ring väike. Kõikide haiguste ja probleemidega ei saagi kursis olla ja neist teada. Kui ei tea, siis tekibki erinevaid väärarusaamu ja vääriti mõistmist. Eks siin ongi võimalus, kas oma tutvusringkonnas sellest suurelt rääkida või pigem omaette toimetada, igaühe jaoks on enda valik õige. Aga igaühel, kellele räägid, on asjast oma nägemus ja teadmine, sellega tuleks arvestada.

 

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimesi on täpselt pooleks, need mõistavad ja need, kes mitte. Minul on üks hea näide tuua. Endal 8 aastane tütar eelmisest suhtest. Praeguse mehega kolisime kokku, kui laps polnud aastanegi. Jah, meid hüljati raseduse aeg. Oleme 7 aastat üritanud last saada, mitte midagi. Mehe vennanaine on aga laiali saatnud jutud, et mina oma figuuri pärast ei tahagi lapsi!! Mis mõttes nagu, sa inimene ei teagi, miks meil lapsi ei ole ju! Ämm muidugi oli tema poolt. See tegi nii kohutavalt haiget, kuidas keegi sinu eest on ära otsustanud, miks pole lapsi 😔 Nad keegi ei teadnud, et oleme ette võtnud ivf teekonna. Lõpuks mees ise rääkis oma emale, mis on ja mis toimub, ka seda, et probleem on tema poolne. Ämma suhtumine muutus pöördeliselt. Heas mõttes. Ta helistab tihti, tänab, et olen selle teekonna üldse ette võtnud, sest see pole lihtne. Meie suguvõsas teavad ainult ämm, mehe onu ja mehe sõber ja tema naine, kes samuti seda teed alustamas. Ei tea ka vennanaine, kes toitub teiste halvustamisest. Kõik. Tööl uurivad nagu šaakalid, et mis sul viga on, et arstide vahet jooksed. Vastan, et isiklik asi, ei vaja arutamist. Ja kõik. Usaldame täielikult teavitatud inimesi, kes tõesti elavad meile kaasa, toetavad ja hoiavad meid. Palju kergem on sellel teekonnal, kui saab natukenegi ennast avada kellelegi ja Sind tõesti kuulatakse. Minu jaoks oli suurim üllataja minu mees, kes ise sellest oma sugulastele rääkis! Päriselt! Ta oli nii pinges ja surve all selle lapse teema pärast. Peale onuga ja emaga suhtlemist on mul kodus õnnelikum ja rahulolev mees 🥰 Seega, tasub natuke valida, kellele oma teekonnast rääkida, inimesed oskavad uskumatult hästi jutu sinu kahjuks keerata.. Olge hoitud ja kõike kõige paremat Teile kõigile, kes sellel teel! 😙🥰

+3
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Halvustav suhtumine kui rasestuda kunstlikult ivf jne