Tere!
Mure täisealise pojaga. Ta ise küsis mult, et mida tegema peaks ja ei osanud ka teda koheselt aidata. Nimelt ta krigistab hambaid pidevalt – mitte öösiti, aga päevasel ajal. Nii kui on natuke rohkem keskendunud või hambaid kokku paneb, tuleb ka krigistamine. Mõnikord ainult ühe korra, mõnikord päris pikalt järjest. Mõnikord ta ise taipab, mõnikord mitte ja siis teeb keegi teine juba kõrvalt märkuse, kuna see on hästi kuulda. Poeg on ka nõutu, aga ei oska midagi teha. See tuleb kõik nii automaatselt tal. See on kestnud vähemalt 10 aastat küll juba, aga varasemalt mitte nii hullult, et häiriks. Nüüd on aga aina pidevamaks see krigistamine läinud.
Perearsti juures käis. Ussiproov antud, aga ei midagi. Perearst soovitas kohe AD-d võtma hakata, et raudselt on närvidest, stress või pingeline olukord tekitab. See krigistamine on tal aga nii puhkeolekus kui ka pingelisemas olukorras. Stressi poeg ei tunneta. Ta on valmis ka rohte võtma, aga enne kui AD-sid tarvitama hakkab, lootis ta mõne muu arstiga konsulteerida. Aga nüüd ei teagi, kelle poole selle murega üldse pöörduma peaks – hambaarst, neuroloog, psühhiaater või mõni muu? Perearst on tal kahjuks suht ükskõikne.
Keeruline olukord, teeb tal elu raskeks, aga ei tea ka kust alustada selle mure lahendamisega.