Mulle maitseb väga hapuoblika supp. Viimasel ajal olen aga lugenud, et hapuoblikaid ei ole eriti tervislik süüa. Kas see peab paika ka sel juhul, kui süüakse mõnikord harva ja supi sees?
Ja veel, poes olen näinud müügil mingit oblikat (ei mäleta kas punase oblika või vereva oblika nime all). Kas see on sama maitsega ehk sama hapu kui tavaline hapuoblikas?
Mina olen hapuoblikate puudumisel teinud \”oblikasuppi\” hoopiski rabarberi ja spinatiga – rabarber annab hapu maitse ja spinat piisavalt rohelist massi, tuleb igaljuhul sama hea kui hapuoblikatega tehtu 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen hapuoblikate puudumisel teinud \”oblikasuppi\” hoopiski rabarberi ja spinatiga – rabarber annab hapu maitse ja spinat piisavalt rohelist massi, tuleb igaljuhul sama hea kui hapuoblikatega tehtu :)[/tsitaat]Geez, mida nõuandeid siit ikka kuuleb – rabarbri lehed on ju mürgised!
Teemaalgatajale,
oblikate asemel võib kõrvenõgeseid võtta (mitte raudnõgeseid!), need jäävad supis väga maitsvad. Samuti võib teha naadisuppi, kuid neil on spetsiifiline maitse, igaühele ei meeldi, tuletab suvist naadirohimist meelde. 😛
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Geez, mida nõuandeid siit ikka kuuleb – rabarbri lehed on ju mürgised!
[/tsitaat]
No minu meelest ei kirjutanud ta kuskil rabarberi lehtedest. Rabarberil on ikka söödavaid osi ka.
Loomulikult kasutan ma rabarberi varsi (teen neist kooki ja kisselli ka, keegi pole veel ära surnud) ja spinati lehti 🙂 Funktsionaalne lugemisoskus on siin perekoolis ikka viimase peal, ma vaatan 😛
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Geez, mida nõuandeid siit ikka kuuleb – rabarbri lehed on ju mürgised!
[/tsitaat]Ära levita hirmujutte! Noored kevadised rabarberilehed ei ole mürgised, need sobivad supi sisse.
Suurtes ja hilistes rabarberilehtedes on rohkem oblikhapet, kuid mürgituse saamiseks peaks neid sööma väga palju korraga.
Ma söön nõgeseid ja need maitsevad mulle väga. Kuidas eristada kõrvenõgest ja raudnõgest? Siiamaani olen arvanud, et nõges on nõges. ..
Kõrvenõges on see tavaline nõges. Kõrge.
Raudnõges on pisike ja mina teda kohanud vaid peenramaal.
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=10&cad=rja&uact=8&ved=0CEsQFjAJ&url=http%3A%2F%2Fwww.looduskalender.ee%2Fnode%2F7209&ei=HjJnU8HUDI6V7AbinIGIDA&usg=AFQjCNFrNLOeomfdKGeVqVcW811Eg2rpEg&bvm=bv.65788261,d.ZGU
Kõrvenõges
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/noges.htm
Pilte:
https://www.google.ee/search?q=k%C3%B5rven%C3%B5ges&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=zjBnU4_mKuep7QbJ4YHYCw&sqi=2&ved=0CAYQ_AUoAQ&biw=1220&bih=764
Raudnõges
Hea pilt:
http://et.wikipedia.org/wiki/Raudn%C3%B5ges
Pole mingit punast oblikat müügil näinud(meil maakoht)…aga ilmselt on see verev oblikas?
Mul on peenras.
Ilus taim nii peenras kui kastis. Olen suhu napsanud, on kergelt hapukas, mitte päris nii hapu kui hapuoblikas.
Kasutan salatites.
/ Puhasroheliste lehtede ja erkpunaste leheroodudega verev oblikas (Rumex sanguineus) on väärtuslik salatitaim, mis võib vabalt kasvada ka püsilillepeenras. Lehti sobib tarvitada paari kuu jooksul pärast külvi. Kergelt hapuka maitsega lehed sisaldavad rikkalikult rauda. Verev oblikas on väga vastupidav ja vähenõudlik püsik. Madalakasvuline (15 cm) taim sobib hästi lilleanumasse./
Ei nõges ei anna haput maitset. See on selline \”nõgesemaitse\”, ei hapu, mage, soolane ega magus ega kibe…rohu maitse 🙂
Nõgeseleem meenutab mõnele maitselt lihapuljongit.
Panen veel ühe teksti:
/Võrsed on kõige väärtuslikumad siis, kui nad on 10–15 cm kõrgused. Kui puhmikut pidevalt kärpida, tuleb noori kasve aina juurde ja saaki saab läbi suve. Vanad lehed pole nii väärtuslikud, need muutuvad karedaks, varred puituvad.
Kõrvenõgesest võib teha suppi, kotlette, seda võib lisada leiva- ja pirukatainale, kastmesse, ahjuvormi, pannkookidesse, omletile jne. Internetis surfates märkab, et mujal maailmas on kõrvenõgese kasutamine kokanduses väga popp. Võib leida igasuguseid põnevaid retsepte: näiteks võib kõrvenõgesest teha pestot, sufleed.
Kõrvenõgese kergelt hautatud (või kuuma veega üle valatud) ja tükeldatud massi saab kasutada nagu hakkliha. Seda tasub väikeste portsjonitena panna ka sügavkülma, et talvel oleks vitamiini-, valgu- ja rauarikas roheline toidulisa omast käest võtta.
Kui kõrvenõgesed kasvavad väga rammusal mullal, nt komposti- või sõnnikuhunniku lähedal, siis hoidke pealseid enne tarbimist 3–4 minutit kuumas vees, et liigne lämmastik eralduks. Pikemalt ei maksa leotada, sest siis eralduvad vette ka C-vitamiin ja mineraalsoolad.
Värsketest võrsetest tehtud tee puhastab verd, viib kehast välja jääkaineid, annab mitmeid vitamiine ja on üldtugevdava toimega. Võtke klaasi keeva vee kohta teelusikatäis peenestatud lehti, laske segul jahtuda ja jooge lonkshaaval üks klaasitäis päeva jooksul.
Nõgese tarvitamisel peab aga teadma, et üle paari nädala järjest ei maksa seda teha, sest mõned nõgeses peituvad ained võivad rikkuda vere normaalset hüübimist./
Kindlasti tasub kõrvenõgest ka talveks kuivatada. Kuiva nõgesepuru võib lisada toidule ja teha sellest teed.
Minu perega see \”tasakesi teiste toitude sisse\” toimis.
Nüüd söövad paljusid umbrohtusid salatina täiesti vabalt, muus toidus siiski n ö pika hambaga.
Praegu st hetkel on salatist meil 50% nurmenukk, nii lehed kui õied. Juurde redist, pisut naati, võilille, raudrohtu, lehtsalatit ja vahel poest tomatit-kurki ka.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
