Küll need eesti lapsed on ikka õrnakesed. Miks ei osteta lastele siis ilmale vastavaid riideid? Soomes minu laps kõndis algklassides -30 kraadiga ka kooli. Pole mingeid külmapühasid olemas. Ja ka kõik vahetunnid on õues. Isegi lasteaias minnakse kasvõi 15minutiks õue. Ei ole halba ilma, on halb riietus.
Külmapühad olid vanasti kehtestatud eelkõige mõeldes neile lastele, kes pidid kooli jalgsi kõmpima ja väga pikki maid. Siis on oht, et inimese väljaulatuvad osad, näit. nina või sõrmed, saavad külmakahjustusi – ok, täiskasvanu läheb välja omal vastutusel ja peaks oskama külmakahjustusi ennetada (nina õigel ajal salliga katta, käed keha ligi jne. ) – kuid kas laps alati oskab?
Ühesõnaga, külmapühad vanasti olidki eelkõige selleks, et ennetada pikemal kooliteed ärakülmunud ninade/sõrmede/varvastega laste teket. Kaasajal, kui lapsed kõnnivad lühemaid maid või paljud viiakse autoga või sõidab koolibuss treppi, on külmakahjustuste teke vähem tõenäolisem. Ja ongi külmapühad kaotatud – ka Eestis.
Jäävihmahoiatus anti aga hoopis teisel põhjusel kui külm- võimalikud kukkumisel murtud kondid, teelt välja või kokku põrganud bussid autod. Praeguses koroonaolukorras veel ka, kus haiglad on niigi koormatud koroonapatsientidega. Laps võib olla ju väga vinge ja tugev – aga kui teda transportiv auto või buss satub liiklusõnnetusse – mis kasu on siis sellest, et sa pole üldse õrnake?
Ni et ma ei saa aru nendest, kes hakkavad igasuguste hoiatuste puhul alati teisi “õrnakesteks” ja “tupsununuukesteks” tembeldama. Jäävihma puhul hoiatamisel on ju hoopis teine sisu. Isegi, kui inimesed otsustavad jäävihma korral mitte koju jääda siiski minna, on nad vähemalt ehk ettevaatlikumad (sõidavad aeglasemalt) – kui on antud hoiatus.
Täiesti nõus ka kägu 16.18, et palju parem on, kui jäävihma eest hoiatatakse – ja siis seda jäävihma ei tule – kui vastupidine, et ei hoiatata ja tuleb palju kukkumisi ja õnnetusi.
