Tere! Minu laps õpib ühes Tallinna koolis. Sel nädalal korraldas politsei neil ühel varahommikul helkurireidi. Laps käib algklassis, viin ja toon teda ise autoga, laps mööda pimedat teed ise ei kõnni, astub autost kooliesisele kõnniteele, kust jääb välisukseni ca 10 meetrit ja sealt võtan ta uuesti peale. Jope küljes on lapsel helkurriba, pole talle nööriga helkurit hetkel pannud, kuna ta tõesti ju pimedas kuskil ei liikle, helkurinöör jääb turvatooli külge kinni (paar tükki oleme nii katki tõmmanud) või siis auto ukse vahel lipendama.
Politseinik olevat tüdruku kooli koridoris kinni võtnud ja noominud. Nimi oli tema väidetel kirja pandud ja tüdruk väidab, et nüüd tehakse trahvi.
Olen hetkel päris nõutu – kas kooli fuajees lapsi vahele võttes on tõesti õigus trahvida? Ka siis, kui laps reaalselt kuskil liiklussituatsioonis ei osale?
Nüüd kinnitasin lapse jopele taas nööriga helkuri ja soovitan seda ka teistel vanematel kindlasti teha. Kes teab, millises valgustatud ja avalikus kohas järgmiseks helkurita inimesi püüdma hakatakse. Hea soe rahvarohke koht on ju näiteks mõne supermarketi sissepääs 😉
PS! Oma kirjutisega ei püüa ma kindlatsi väita, et helkur liiklejatel ebavajalik oleks. Jalakäijatel, kes ikka sõiduteid ületavad, on see hädavajalik. Ise kannan ka, kui kuskile jalgsi pean minema.
Teema: Helkuri puudumise eest koolilapse trahvimine kooli fuajees?
pigem pandi kirja, mis klassis ta käib, et teada kui palju helkureid kuhu klassi lastele jagamiseks edasi anda.
trahvikviitungeid kirjutatakse politsei poolt koolimajas ikka hoopis teistel põhjustel (nt neile, kes jäid kooli nurgataga suitsetamisega vahele)
Su auto võib igal momendil rikki minna või siis mõni külge sõita. Sa tõesti tahad, et su armas laps oleks sunnitud istuma katkises autos ja külmetama kuni päike tõuseb?
Pöördu ajakirjandusse.
Misahes liiklusohutuse alane kasu sel üritusel ka on –
politsei teeb oma margi sellega noorte seas nii täis, et tulemus on ühiskonna jaoks igal juhul negatiivne.
Nooremad lapsed hakkavad politseid kartma, vanemad lolluse ees põlgama.
Iseasi, kui nad oleks helkureid JAGANUD.
Arvan, et asi vääriks laiemat kajastust.
Oma lastele olen õmmelnud helkurpaelad ette ja taha ja keskele, sest helkureid kulub palju. Nad kannavad helkureid, püüdes neid autosõidu ajaks taskusse jätta, aga läheb meelest ära ja jälle on üks helkur vähem või nöör katki. Väga pettunud oleksin, kui neile kooli fuajees trahvi tehtaks. Esiteks ma olen omalt poolt teinud kõik, et nad oleksid nähtavad. Teiseks näitab selline trahvimine politsei mugavust. Saan aru, kui püütaks kuskil valgustamata kohas pimedal ajal. Juba lapsele endale jääb see asi segaseks- kas helkurit peab kandma trahvi hirmus või selleks, et nähtav olla?
Veebikonstaablid?
Kui ma nüüd ei eksi siis rippuva helkuri kandmine ei ole kohustuslik, kui helkuriribad on õmmeldud juba riiete külge.
Enda lapsel ka rippumas pole midagi, sest jopel on juba külge õmmeldud mõlemale käele pikad ribad+jope all ääres.
Ise kannan rippuvat, aga tõesti peab neid tihti vahetama, kuna jäävad kuskile ühistranspordi uste vahele aeg-ajalt ehk sõidukijuhid on kiired oma uksi kinni paugutama koguaeg.
oleks kena, kui teemaalgataja kirjutaks millises koollis selline trahvimaraton toimus
Lapsevanema rahustuseks võin öelda, et trahvi laps kindlasti ei saa, kuna algklasside lapsi seaduse järgi ei ole võimalik väärteokorras karistada (alates 14a vanusest on see võimalik). Kui midgi üldse soovitakse teha, siis äärmisel juhul alaealiste komisjoni suunamine, kuid sellest oleks Teile sel juhul ka teada antud.
Helkuri mittekandmine ei ole mitte millegagi õigustatud. Seadus ei näe ette erandeid, seega tuleks teha nii, nagu seadus nõuab. Ja tõesti, rippuva helkuri kandmine ei ole kohustuslik, kuid sel juhul peaks olema pükste või jope alumise parempoolse serva (parimad kohad, sellega on ka seaduse nõuded täidetud) külge õmmeldud rippuva helkuri suurune riba või tuleks kanda ümber käe või jala käivat kergesti eemaldatavat helkurrriba.
Kuigi politsei vestles lapsega fuajees, siis on selge, et laps tuli just õuest ja vahepeal seda helkurit ära ei võtnud. Helkuri puudumisele peab tähelepanu pöörama.
Ise olen teinud Tartumaal ka taolisi kontrolle hommikuti uksel seistes. Esimesel kahel korral lähevad helkuri mittekandjate nimed kirja hoiatusega, et kolmandal korral koostame trahvi. Seni pole kellelegi sellist viisi kasutades trahvi tegema pidanud, kuna kolmandaks korraks on kõik kuskilt endale helkuri hankinud. Loomulikult on mõne kuu pärast osadel need juba kadunud, kuid vähemalt mõneks ajaks on olukord turvaline.
[small]Maarja kirjutas:[/small]
[tsitaat]… Seadus ei näe ette erandeid, seega tuleks teha nii, nagu seadus nõuab. Ja tõesti, rippuva helkuri kandmine ei ole kohustuslik, kuid sel juhul peaks olema pükste või jope alumise parempoolse serva (parimad kohad, sellega on ka seaduse nõuded täidetud) külge õmmeldud rippuva helkuri suurune riba või tuleks kanda ümber käe või jala käivat kergesti eemaldatavat helkurrriba.[/tsitaat]
Täpsustuseks, et politsei teile siiski trahvi teha ei saaks:
helkur, mida kasutab jalakäija, peab vastama standardi EVS-EN 13356.
Kui ostate jope siis peate suutma tõestada, et see helkur vastab sellele standardile (olen ise seda tõestanud, tööandja pool antud töövahendil so jopel oli selline dokustaat kohe kaasas).
ma sain aru, et teemaalgataja lapsel OLI helkurriba välisriiete küljes ja politseinik ei pidanud seda piisavaks.
leppige siis kokku, kas jopede-pükste-kombede küljes olevad helkurribad on õiged abivahendid ja mitte.
mingil põhjusel saab kole vähe selliseid artikleid lugeda, ei ole ju keeruline teha üks nädal, kus tõesti üksipulgi harutatakse lahti koos joonistega, et millised helkurid on arvestatavad ja millised mitte. seni on kõik helkurireklaamid olnud lihtsalt hirmu külvavad, kus keegi surma saab jne.
puust ja punakseks ja avalikult palun, vot siis trahvige!
[small]Lumetuvi kirjutas:[/small]
[tsitaat]
leppige siis kokku, kas jopede-pükste-kombede küljes olevad helkurribad on õiged abivahendid ja mitte.[/tsitaat]
Seda on üsna keeruline \”kokku leppida\”. Miks? Helkurribasid riietel on väga palju erinevaid. Mõelgem korra helkurvesti peale, üsna laiad helkurribad. Seejärel mõne jope peale, millel helkurriba laius 2-3mm?
Millest juhinduda?
Liiklusseadus: helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit;
Ehk siis esmalt mõelda sellele, kas helkuri suurus suudab selle nõude täita? 2-3mm laiune riba jope õmbluste vahel ilmselt nähtavaks ei jää.
LS § 11
Helkur, mida kasutab jalakäija, peab vastama standardi EVS-EN 13356 «Nähtavust parandavad vahendid mitteprofessionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded» nõuetele.
Selle kohta saab uurida poes toote küljes rippuvatelt siltidelt kui seal infto ei ole tuleks müüjalt küsida.
[small]andero- kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Lumetuvi kirjutas:[/small]
Seda on üsna keeruline \”kokku leppida\”. Miks? Helkurribasid riietel on väga palju erinevaid. Mõelgem korra helkurvesti peale, üsna laiad helkurribad. Seejärel mõne jope peale, millel helkurriba laius 2-3mm?
Millest juhinduda?
Liiklusseadus: helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit;
Ehk siis esmalt mõelda sellele, kas helkuri suurus suudab selle nõude täita? 2-3mm laiune riba jope õmbluste vahel ilmselt nähtavaks ei jää.
LS § 11
Helkur, mida kasutab jalakäija, peab vastama standardi EVS-EN 13356 «Nähtavust parandavad vahendid mitteprofessionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded» nõuetele.
Selle kohta saab uurida poes toote küljes rippuvatelt siltidelt kui seal infto ei ole tuleks müüjalt küsida. [/tsitaat]
Kallid politseametnikud, siin on küll teie tegemata töö!
Mulle ja kindlasti väga paljudele teistele vanematele on uudiseks, et helkurriba peab olema lai, et ta helgiks (sest eks helgib see kitsaski).
Miks ei ole sellest kirjutatud kuskil meedias. Näiteks sügisel umbes nii: \”juhime tähelepanu, et lapsel oleks rippuv eeskirjadele vastav helkur või eeskirjadele vastav helkurriba riietel, mis oleks laiuses…. sest kitsad helkurribad ei paista.. välja.
kas on tõesti nii võimatu ise selle peale tulla?
kindlasti võtaksid õmblejad ka neid kirjutisi arvesse, seda enam kui emad oskaksid seda nõuda!
Ega politseionud- -tädid nüüd koolilaste kiuslemiseks ka helkureid üle vaatamas käi. Juhiti tähelepanu, et helkurribad ei pruugi olla piisavad, kirjutati nimi üles. Võib-olla näiteks klassijuhataja kontrollib järgmisel nädalal. Tõsi ongi – pealisriided võivad pärineda õe-venna kapist või nende helkurribad mitte vastata iso-sertifikaadile. Kõik lapse turvalisuse huvides ju! (Kui teemaalgataja väidab, et tema laps üldse õues ei käi, siis kõlab see pehmelt öeldes kummaliselt.
Vaata üle ja pane lisaks helkureid. Mees just tõi Nunordikust mingid väga trendikad pehmed helkurid, paela saab kasutada lühema ja pikemana. Lisaks on meil eraldi sportimise helkurid – tugevad ribad, mis ümber käe või jala lüüakse ja siis võru moodustavad. O
Minu lapsel on Saksamaalt ostetud ranits ja on üleni 4cm helkurribadest vöödiline . Sertifikaadiga. Kui valgus peale langeb, võib peegeldust tõesti võrrelda tavalise helkuriga kui mersut ja mosset.
Kuna Liiklusseadus ei täpsusta helkuri läbimõõdu tingimusi, siis lähtutakse helkuri standardsuurusest. Kui riidel olev riba on 3mm, siis suure tõenäosusega on seda kordades halvem märgata kui 4-5cm suuruse läbimõõduga helkurit. Rohkem kui 10a on Eestis läbi viidud ka kooliõpilastele ja huvitatud gruppidele musta nuku katset, kus tõestatakse, et helkuri suurus ja kvaliteet on olulised.
Antud juhul ma sain aru, et politsei pööras lapse tähelepanu sellele, et hästi töötav helkur puudub. Kui ta oleks teinud trahvi ja need ribad jopel oleksid olemas, siis võiks teoreetiliselt selle trahvi vaidlustada, kuna mingi helkur on inimesel ju olemas. Samas, me räägime sel juhul juriidilisest küljest ja mitte sellest, et helkuri mõte on inimest kaitsta ja inimene ise või lapse korral lapsevanem peab tegema endast olenevalt kõik, et ta oleks teistele liiklejatele nähtav. Pigem mitte vaadata miinumumnõudeid, vaid leida lahendus, mis last maksimaalselt kaitseb: helkur koolikotil, välisjopel, pükste säärtel jne.
Mina olen lahendanud selle rippuvate helkurite probleemi Prismas müüdavate 3M kleebitavate velkuritega. Ostes lapsele uue jope, olen kohe ka paki neid helkureid soetanud. Tegu on sertifikaatidele vastavate helkuritega, mis näevad ilusad välja, ei tule pesus maha.
viimane kägu, milline on kleebitav 3d helkur?
ehk leiaksid mõne pildi googlest.
suured tänud!
Kägu 15:02 pidas silmas 3M mitte 3D helkurit. 3M on ettevõtte ja kaubamärk, mille all toodetakse muu hulgas ka kvaliteetseid isikukaitsevahendeid. (http://solutions.3m.com/wps/portal/3M/en_WW/Worldwide/WW/)
Kallid politseametnikud, siin on küll teie tegemata töö!
Mulle ja kindlasti väga paljudele teistele vanematele on uudiseks, et helkurriba peab olema lai, et ta helgiks (sest eks helgib see kitsaski).
Vabandage, aga kui helkurriba ei helgi siis ei ole ta enam helkurriba ja ei täida mittemingisugust helkuri funktsiooni. Liiklusseadust ei saa aga politsei kedagi lugema sundida. Uue liiklusseaduse jõustumisega käsitleti muutuvaid punkte meedias üsna põhjalikult ja juhiti iga inimese tähelepanu, et Maanteeameti koduleheküljelt saab tutvuda ja üle lugeda muutuvad punktid: http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/1
Helkurit tuleks kanda ikka enese ohutuse tagamiseks ja osta selle arvestusega mitte politsei jaoks.
Kõik oleneb helkurist. Minu lapse talveriided helgivad ikka väga hästi ja väga kaugele, kuigi ongi need nn. helkurribad õmblustes, mis on umbes 3mm laiad. Samas olen ostnud riputatavaid helkureid, mille helkimisest võib vaid unistada. Kui laps käib bussiga lasteaeda, siis panen ka helkurvesti selga, aga autoga minnes tõesti ei ole tal lisahelkurit peal. Aga harige nüüd rumalat, kas aiaga piiratud lasteaia siseõuel peab ka helkurit kandma? Maakohas, kõnniteel, valgustatud alal poodi minnes? (Autost poe ukseni siis ca 5 meetrit ja parklas on auto nina ees kohe kõnnitee)
seda peab ka kindlasti alati rõhutama, et ole kasvõi üleni helkurkombes, siis surematuks see sind ikkagi ei tee.
Liiklusseadus ütleb, et helkurit tuleb kanda teel liikudes (LS § 22 lg 8)
Seega on meil vaja teada, mida käsitletakse teena:
LS § 2 p 81 tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala
Nüüd tekib küsimus, et mida käsitletakse liiklusena:
LS § 2 p 28 liiklus on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Liikluseks loetakse ka kariloomade ajamist ja ratsutamist;
Seega, kui nii seadust lugeda siis tuleb tõesti kanda helkurit ka lasteaia siseõuel, maakohas kõnniteel, valgustatud alal poodi minnes ja ka siis kui poe ukse ja auto vahe on 5m ja see läbitakse kõnniteel.
Jalakäija liikumine ja asumine mingil maa-alal on liiklemine, ehk toimub liiklus.
Lasteaia siseõu: maaomaniku poolt liikluseks ette nähtud muu ala.
Maakoha kõnnitee – jalakäijatele liiklemiseks avatud rajatis
Valgustatud ala – kui seal asub parkla siis on tegemist sõidukite ja jalakäija(te) liiklemiseks avatud rajatisega.
Auto ja poeukse vahele jääv kõnnitee – vt maakoha kõnnitee
Aga ka politseinikul tuleb suhtuda asjadesse eluliselt. Lasteaia sisehoovi seal helkurita jooksvaid lapsi, õigemini nende vanemaid, ei ole otstarbekas karistada helkuri puudumise eest. Samuti ei ole veel kuulnud, et politsei ootaks poe ukse ja parkla vahel, et trahvida seal helkurita liikuvaid jalakäijaid. Aga jah tõesti maakohas kõnniteel helkurita liikuv jalakäija võib trahvi saada.
Üks asi on, et helkurit peab kandma, teine asi on aga politsei noorsootöö metoodika. Meie koolis olid normaalsed reidilised, nad tõesti jagasid lastele, kel seda polnud, helkureid (ise kanname helkurit alati, seega meie jäime ilma)
Ei saa, ei ole mõtet, läheneda lastele niisuguse ründava ja karistava hoiakuga, nagu teemaalgatuses kirjeldati.
Samas pani meie koolis juures toimunud reid mind mõtlema, et kui paljud enne olemasolevad helkurid üldse olid töötavad helkurid ja kas ei oleks rohkem mõtet olnud nt testimisel. Ka minu lapse riietel on helkurribad, seda lisaks rippuvale helkurile. Kas need aga töötavad? Seda me ei tea.
Tere Maarja! Mul on teile mõned küsimused seoses selle rippuva helkuri standardi ja mõõtmetega. Ehk siis mis need mõõtmed siis on? Ja kuidas arvestada neid standardmõõtmeid nt ümber käe käivate helkurite puhul? Aga erimõõtmeliste helkurite puhul -kas tuleb arvutada välja objekti e helkuri täispindala? Kas kõik politsei poolt jagatavad helkurid vastavad sellele teie poolt pakutud standardile? Ühtlasi palun viidake mõnele õigusaktile või kohtulahendile, mis sellele standardile viitaks….päris nii vist õigusriigis olla ei saa, et politsei mõtleb välja standardi ja siis kohe nii ongi, lihtsalt mõttest ikka vist ei piisa.
Veel – eespool oli kirjas, et mina lapsevanemana pean tõestama, et see helkuri helkimine on seadusega ettenähtud parameetrite piireks. On ikka nii või? Aga kuidas politsei üldse seda mõõdab?
Ah jaa….juhin tähelepanu, et politsei ei tee tsiviiltrahve, sellist trahviliiki ei ole, seega tõendamise kohustus peaks nagu politseil olema.
Ja selle alla 14 aastase trahvimise teemast tahaks ka rohkem teada a la lapsele jah ei saa, aga kuidas on vanematega.
Igaks juhul – ise, lapsed ja isegi koer kanname helkureid, aga nad ei ripu ning vastavust standardile ei tea
Tere. Alustades lõpust, siis alla 14aastasele lapsele ei saa karistust määrata ja teda saab mõjutada vastavalt Alaealiste mõjutusvahendite seadusest tulenevate meetmetega (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/992337?leiaKehtiv). Lapsevanema karistamist lapse tegude eest käsitleb vaid Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis ütleb, et lapsevanem saab trahvi siis, kui laps puudub koolist rohkem kui 20% õppetundidest (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410?leiaKehtiv), muude seadustega seoses taolist sätet minu teada rakendatud ei ole. Reegel on ikkagi see, et kes teeb, see ka vastutab.
Lapsevanem on see, kes teeb ostu ja loeb pakendilt, kas see vastab euronõuetele või mitte. Kui laps saab emalt ebakvaliteetse toote ja seda kasutab, siis peaks olema ema see, kes muretseb, kuna laps ei ole pimedal ajal nähtav.
Politsei kontrollib inimesi siis, kui on selgelt näha, et helkur puudub või kui 130m kauguselt pimedal ajal ühtegi helkurile sarnanevat valgust peegeldavat eset näha pole. Eraldi aparaatidega me helkureid mõõtmas ei käi.
Minu teada helkuri suurusest või selle valest asukohast tulenevalt tehtud väärteoprotokolle tehtud ei ole, aga võimalik, et ma pole seda lihtsalt kuulnud. Kohtulahendite registrist hetkel midagi selleteemalist ei leidnud (kui on huvi, võib vaadata lahendeid KISist https://www.riigiteataja.ee/tervikteksti_otsing.html). Samas, kuna helkuriteema eest vastutab Maanteeamet, saan nende käest järele küsida, kas taolis näiteid on ka nendeni jõudnud.
Mitmed internetiviited ütlevad, et maailmas on ainult kaks USA firmat, mis suudavad toota väikseid helkureid, mis vastaksid EL standardile. Ja antud juhul tähendab see minimaalselt 15cm2 ehk umbes 4cm läbimõõduga ümmargust helkurit. Ülejäänud tootjate tooted peavad olema selleks, et mahtuda kehtestatud nõude sisse, vähemalt 5,5-6cm läbimõõduga. Erimõõtmeliste korral on tõepoolest oluline selle pindala, mis ei tohi jääda alla 20ruutsentimeetri.
Politsei helkurid vastavad kehtestatud standardile, need on tehtud Maanteeameti tellimusel. Standard on kehtestatud Euroopa direktiiviga ja selle kohta saab täpsemaid selgitusi sealt. Tõepoolest, politsei ei tegele standardite väljamõtlemisega.
Ei ole välistatud, et mõni politseinik eriti halva helkuri tõttu kellelegi trahvi teeb ja on hea, kui see jõuab ka kohtusse, et ka kohus seda teemat lahti seletaks. Aga usun, et see peaks siis eriti tilluke või puudulik helkur olema. Kurb oleks, kui laps saab trahvi ema ostetud ebakvaliteetse helkuri pärast.
Kui Teie helkuritel on helkimiseks piisavalt pinda ja neid on kaugelt näha, siis vaevalt Teie muretsema peaksite. Kui helkur ei ripu, siis ka see on ok, kui see on vähemalt paigutatud nähtavalt paremale poole põlve kuni puusa piirkonda. Saate teha ka koduse katse liikudes oma helkuritega pimedal ajal autost 130m kaugusele ja laske sõpradel hinnata, kas 130m kauguselt on need helkurid lähitulede valguses nähtavad. Kui on, siis näeb seda sama ka politsei ja muretsemiseks polegi põhjust.
Tsiviiltrahvide küsimusest ma ei saanud aru, kuna sellest eelnevalt pole juttu olnud. Loomulikult, iga menetlus eeldab tõendite olemasolu. Nendeks tõenditeks saavad olla ka ütlused, millest tulenevalt paarimees kirjeldab seda, et auto lähitulede valguses x distantsilt ei olnud isikul helkur nähtav. Kui isikule see ei sobi, siis nii menetluse kui ka trahvi peale saab kaebuse esitada ning ka kohtusse pöörduda. On võimalik minna ka füüsikainstituuti teaduslikult tõestama, kas see helkur helgib vastavalt sätestatud nõuetele või mitte. Loodetavasti oli see see, mida Te küsisite.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
