Tahaks selle lihtsalt endast välja saada ja arvamusi teada.
Olen mehega koos elanud pea aasta. Alguses (vast 1-2 kuud) oli kõik hästi, seks, hellus jne olid kõik nagu ikka alguses. Siis hakkas vaikselt vaibuma, seksihuvi mehel hääbub. Hellusevajadusest ei ole ta vist üldse aru saanud ja arvab, et hellus = seks. Iga päev õhtuti suhtleb netis sõpradega, minuga rääkimises suhtes on tõrges, ütleb, et pole ju midagi rääkida. Samuti ütleb, et võiks küll koos tegevusi teha, aga see, mida mina välja pakun, ei sobi. Jällegi tema lahendus suhelda netis sõpradega.
Praeguseks on seks kahanenud sellisele 2xkuus tasemele ja tema ise väidab, et see ongi normaalne, kõik inimesed ongi sellised ja üleüldse selleks, et hormoon töötaks, on vaja pidevalt uusi naisi. Oma naine ollagi selleks, et kodus oleks hea olla ja lahku minna ei taha, kuna suhe on hea ja tülisid meil ei ole. Selle helluse ja seksi kohta on tal oma teooria, mis väidetavalt on KÕIKIDEL nii, et alguses ~2 kuud on isu ja tahtmine, siis kaob ära, sest on juba tuttav kõik ja loodus olla nii sättinud, et siis tuleks minna jagama oma seemet uude kohta. See pidavat olema looduslik valik, et mees peab palju oma järglasi soetama ja võimalikult palju geene siia maailma tooma. Samas jällegi kuna ise seda teadvustab, siis petnud ei ole (ise ütleb) ja ei taha, kuna minuga on hea ja tahab jätkata. Väidab ka, et otsib ise lahendusi, kuid kõik, mida mina näen, et ta neist otsib, on õigustust oma suhtumisele ja vähesele seksile- kõigil on ju nii! Mulle väidab, et mina olen napakas, liiga palju filme vaadanud ja kujutan ette, et mehed käivad roos hambus ringi ja seks on 5x päevas ja usun ka seda. Tegelikult mida mina ootan, on normaalne hooliv, armastav ja pühendunud paarisuhe, kus loomulikult on seksil ka oma koht. 2xkuus on selgelt liiga harva. See tähendab jällegi olukorda, kus ma muutub kurjaks, kuna kogu aeg on puudu. Lisaks seksile ja niisama hellust. Ma küll püüan säilitada seda, et musitame ja kallistame, aga siis ta teeb alati sellise näo, nagu ta hakkaks kohe oksele- ise ütleb, et aga see on ju nali. Tore nali tõesti.
Olen kutsunud, et lähme siis nõustaja juurde, et nõustaja oleks kindlasti mees, kuna naised on kõik ju filme vaadanud ja napakad. Selle peale ta ütleb, et mingu mina üksi kõigepealt, et tema ei saa tulla, sest \”ta teab kõike juba\” ja hakkab irvitama ja ei saa seal normaalselt olla.
Olen püüdnud pidevalt selgitada, et mis meil on puudu, millest ma väga puuudust tunnen, mida ma sooviksin, et me parandaks, aga tema ütleb selle peale, et mingu ma kasutagu vibraatorit või siis mingu teistesse meestesse, küll need hellust jagavad. Purjus peaga ikka räägib alati ja kõigile, kuidas temal on kõige parem naine üldse, kuidas ta nii armastab ja kõik on kõige-kõige.
Nutt on kurgus ja ma tunnen ennast ärakasutatud kodumasinana, kes teeb süüa, peseb pesu, hoiab kodu korras ja kellel muud funktsiooni polegi. Abi ta mulle kunagi kodutöödes ei paku, ütleb, et need ajavad ta oksele. Jep, ei ole need toredad ja ega mina ka sära silmis korista, see ei paku mu hingele tõesti rahuldust ja ma alati pean ennast sundima seda tegema.
Ma ei tea, mida teha. See külmus ja hoolimatus on juba hulluks ajanud mind. Ma tunnen, kuidas minu roll suhtes on kui emal, kuid mitte naisel. Ma ei taha olla tema ema. Ma ei taha ka olla see kuri ja tige naine, aga see tuleb minu seest alatedvuses, kuna vajadused on rahuldamata. Ma püüan seda kõike kontrolli all hoida, aga alati ei suuda, kui jälle 2 nädalat pole mitte midagi juhtunud ja minusse suhtutakse kui mööblitükki. Kas ja mismoodi on sellisele olukorrale lahendust?
Teema: hellus ja vajadused suhtes
Kui kaua te tuttavad olete ja kaua koos olete elanud?
Kui armastus selle mehe vastu (ehkki mina ei saa aru, kuidas siin üldse mingit armastust olla saaks?!?!) ei lase tema juurest ära minna siis võid jah veel natuke aega lolli mängida ja ennast piinata, aga ära rumala peaga last küll temaga saa. Siis on lihtsam laiali minna kui Sul ühel hetkel ikka mõistus koju tuleb (loodetavasti tuleb).
Jälle üks naine, kes on analüüsinud, teinud ettepanekuid mehele nõustamisele minekust, otsib lahendusi ja mehepoolne pingutus on null`. Kui ta ei soovi mingeid kompromisse leida, siis näitabki sellega oma suhtumist naisesse.
Mina olen üle 40ne ja kahetsenud just seda , et olen ka oma soove alla surunud ja kartnud lahkuminekuid ning pingutanud ,raamatuid lugenud.
Parem elada üksi, kui iga päev oodata ja loota , et teine muutub.
tundud veel väga noor.
lase sellel jorsil minna, sul tuleb veel palju ilusaid suhteid. minu mees armastab mind juba 20 aastat ja seda ei pea välja kauplema ega selgitama oma vajadusi.
Tundub ka et oled noor ja selle jorsiga koos olnud alles alla aasta ja kui praegu juba teie suhe selline kui kirjutad, siis ole hea ja vaata endale oma elamine, käi sõbrannadega väljas ja sa leiad endale korraliku, hea, hooliva ja armastava mehe. Kirjeldatu seda kindlasti pole.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Me oleme mõlemad sinna 35+ kanti. Ehk siis kas tõesti väga noored? Minu meelest võiks juba olla piisavalt arukad, et aru saada, kuidas ka mismoodi peaks pingutama, et kooselu töötaks. Ma tunnen, et ma ei jaksa ma olen tühi. Kuna ma pole enam 20, siis ma suudan sellest ka mehele teada anda, mis on puudu ja mida võiks parandada, sellepeale aga tuleb vastus \”mina ei saa sulle õnne anda, sa pead sellega ise toime tulema\”. Oiijahhh.[/tsitaat]
Selles mõttes olen ma temaga nõus, et tema tõepoolest ei saa sulle õnne anda. Aga usu mind, mõni teine mees saab! Nii et kui sa vähegi mõistlik tüdruk oled, lõpetad oma elu raiskamise selle iseka jobuga.
See mees ei armasta sind. Nii lihtne see ongi.
Seisund, mida ta kirjeldab (et kõigil on nii) võib tekkida ehk 10ne aastaga, vblla ka siis veel mitte, aga kindlasti mitte kaks kuud peale tuvust…
Ja mis siis veel saab, kui sa peaksid juhuslikult lapseootele jääma.. ??
Mees hellust ei jaga, rääkida ei soovi, seksib vähe, pidevalt ninapidi arvutis, kodutöödest osa ei võta ja ligi aastaga oled sa talle juba nii üdini tuttav ning läbiproovitud, et räägib juba seemne jagamisest külapeale – ma ei tea, mida sa naine raiskad end sellise mehega. Kas tõesti on su eneseväärikus nii madal, et jääd sellesse suhtesse oma vajadusi maha suruma? See pole kõigil nii, nagu su mees väidab! Igapäevaselt roos hambus ringikäimine on selge liialdus, kuid selline madal huvi oma elukaaslase vastu nii vähese ajaga kindlasti tekkida ei tohiks. Loomulikult vaid sel juhul, kui te lihtsalt ei sobi. Kooselu püsib mehe poolt enamjaolt vaid mugavusel.
Pole mõtet end piinata, kui teine ilmselgelt ei taha suhte õnnestumisse panustada. Mina lõpetaksin selle suhte kindlasti.
No mida siin panustada? Kui mees selgitab naisele põhjalikult ja arusaadavalt, et naine on lihtsalt järjekordne kepipartner, kes uudsuse kahanemisel pole enam pandav, siis mida siin veel rääkida?
Suhe põhineb ikka armastusel, mitte et kohtuvad kaks suvalist inimest ja hakkavad higipull otsa ees hirmsat tööd tegema ja vaeva nägema. Äkki ikka püüaks algatuseks leida selle õige inimese, mitte et punnitaks ilma igasuguste tunneteta.
Iseasi kui koos on oldud 10+ aastat, aga üks aasta?
Ma oleks ammu mehe välja visanud sellise jutu peale. Oleme ka 30 ringis ja 6 aastat koos olnud (1.a abielus). Mees aitab kodutöödes, õhtuti räägime kõikvõimalikel teemadel, seks jah ajaga vähem aga nädalas kord ikka, hellitusi ja kõike piisavalt. Sõbrad juba kõik ühised, seega tegemised ja reisid samuti ühised.
Jäta selline jorss küll maha, häid mehi on ka olemas!
Ma ei saa aru, jälle selline teema, kus mees on täiesti lootusetu kandidaat pikema suhte arendamiseks. Masendav lugemine. Ma arvan, et naised aktsepteerivad neid mehi liiga kaua, kuna kardavad üksiku staatust teatud eas. Nii kahju, et on nii palju naisi, kes ebanormaalsete meestega lepivad, kuna nende enesehinnang on vildakas ja üksiolek tundub suurema ebaõnnestumisena kui halva mehega koos olemine. Loodetavasti noorem põlvkond tüdrukuid on iseteadlikumad ja ei koli kokkugi selliste meestega.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei saa aru, jälle selline teema, kus mees on täiesti lootusetu kandidaat pikema suhte arendamiseks. Masendav lugemine. Ma arvan, et naised aktsepteerivad neid mehi liiga kaua, kuna kardavad üksiku staatust teatud eas. Nii kahju, et on nii palju naisi, kes ebanormaalsete meestega lepivad, kuna nende enesehinnang on vildakas ja üksiolek tundub suurema ebaõnnestumisena kui halva mehega koos olemine. Loodetavasti noorem põlvkond tüdrukuid on iseteadlikumad ja ei koli kokkugi selliste meestega.[/tsitaat]
Arvan sama. Vanemad peaksid oma tütred võiamlikult enesekindlaks ja julgeks kasvatama, et ei heidutaks sellised rasked otsused, nagu lahkuminek jobust partnerist. Suhte mõte on ju ikkagi ainult see, et võrreldes üksi eluga on koos partneriga elu mõnusam, õnnelikum ja huvitavam. Kui aga kooselus on asi just vastupidi, ehk täis valu ja kannatusi, siis tuleb julgelt otsus vastu võtta, lahku minna. Teema-algataja, see suhe pole enam pingutamist väärt. Lahku selle mehe juurest ja sa saad võimaluse leida endale sobivam. Ja leiad ka, ära mitte kahtlegi.
Appi, äkki on minu ex:D
See \”saa ise hakkama oma tunnetega\” on väga tuttav, meie suhe läks lõhki peale seda, kui olime 4 aastat koos olnud, sest võtsingi kätte ja sain ise hakkama – pakkisin ta asjad
Ma mitte kuidagi ei usu, et tegu on üle 35 aastaste inimestega. Mulle tundub siiski varastes 20ndates olevad noored. Üritad siin jälgi segada, et mees või keegi tuttav ära ei tunneks, et sinu pealtnäha ideaalne suhe ei olegi nii ideaalne, aga sa ei ole 35, pigem nagu 20 ja mees natuke vanem, 22-23 ma pakun.
Ma arvan, et sellel noormehel ei ole sinu vastu armastust ega isegi mitte iha. Oled ise end talle peale surunud, ma arvan. See suhe ei saanud olla mehe idee, sina oled selle kas niimoodi välja mangunud või midagi, aga mees ei ole seda soovinud. Ma arvan, et ta armastab kedagi teist, tal on emotsionaalselt raske sinuga seksida ja armatseda ja hell olla, sest ta süda tahab kedagi teist. Kas sa lõid noormehe kelleltki teiselt üle, trügisid tema eelmisesse suhtesse või kasutasid ära tema probleeme eelmisest suhtest, et endale kohta kindlustada tema elus? Igal juhul kui sa oled oma pesa loonud kellegi teise lõhutud pesa kohale, siis mingit õnne ära ootagi sealt. Miks sa lõhkusid teiste inimeste suhte, et seda meest endale saada? Arvasid, et seks hoiab meest kinni? Häbi sul olgu röövida teise naise õnne, näed nüüd isegi, et see polnud hea idee ja kuna sa panid teise naise kannatama, siis nüüd kannatad ise ka. See, millal ta su maha jätab, on vaid aja küsimus.
See mees ei armasta sind ja jätab su maha veel selle aasta jooksul. Ja mis puudutab vibraatorisse, siis vibraator on kohati paremgi kui mees, niiet miks sa tõesti ei kasuta seda siis? Perelõhkuja oled.
Minul on seda kirjeldust lugedes hoopis selline mulje, et ehk on mees alles kapis?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Viimane kägu. Kahjuks eksid absoluutselt kõikides väidetes, mis siin välja oled toonud. Pere ei olnud kummalgi, kui suhet alustasime ja vanuse osas lihtslt ei viitsi võimelda niipalju, et seda siin valetada. Kahju sulle pettumust valmistada, sa olid nii toredasti omale kõik selgeks mõelnud.
Teemasse- abiellumismõtted on käinud peast läbi, et seda teha järgmisel aastal. Pere juurdekasvu plaanid on ka olemas, kuid kui praegu on seks 2xkuus, siis kardan, et see väheneb sellise tempoga veelgi ja niimoodi neid lapsi just ei sigita.[/tsitaat]
Ma arvan, et sa üritad hämada, aga mind sa ära ei peta.
See ei ole õige mees Sulle, tuleb uus ja parem. Ja ka täitsa üksi on tore olla – vähemalt ei tunne end omas kodus kodumasinana.
Ma ei kujuta ette ka, et mees mind päeva jooksul ei suudleks või käest kinni ei võtaks. Aastatega see ehk lahtub aga 2 kuuga? Lausa uskumatu ükskõiksus omaenda naise suhtes.
võibolla küll ka 35a see mees. üldjuhul mehed ei õpi vigadest ja kui nii mitu suhet tal juba untsu läinud, siis ei ole ta mingi väärt partii ka-eriti kui temaarust olid eksnaised süüdi ainult.
olen selliseid mehi ka ise kohanud: tavaliselt sellistel haridust pole , on ainult ,must-valge arvamus asjadest ja kõrge ego.
Mul on teemaalgatajast kohe kahju. Kuidas küll sellise otsa sattusid…Minul on seljataga 15 a kooselu ja sellest 13 abielu. Mees on väga hooliv. Jah, ta küll ei kingi igal sammul lilli ja ei laula serenaade aga tunnen et ta hoolib ja armastab. See väljendub pisikestes asjades, meie koos veedetud ajas.Ja suuresti igapäevases suhtlemises. Kallidja musid käivad meie elu juurde, seda näevad ka lapsed.Lihtne kalli ja musi on väike asi aga siiski oluline. Ja seks…see on küll aastatega paremaks läinud ja läheb veelgi.Me ei seksi küll iga päev 5*, samuti mitte ainult 2* kuus. Seksime siis kui isu või tuju tuleb.Ilmselgelt ei ole meie suhtes ka katust ära viivat armumist. Sellise aja peale saab esmatähtska teineteisest hoolimine, lugupidamine. Muidugi on ka armastus, see ei kao kuhugi…
Täiesti arusaamatu \”suhe\” minu jaoks. Ei ole hellust, ei ole lähedust, isegi seksi mees ei taha (!), kodutöid ka üldse ei tee. Ja seda kõike juba ainult aastase kooselu järel!
Et siis mis selles mehes täpselt toredat on? Või miks sa temaga oled koos? Loodad, et asi läheb paremaks? Aga kui seksi saaks tihedamalt, siis oleksid rahul mehega, keda kodutööd \”oksele ajavad\”? Mõttetu poisike on see, mitte mees!
Minu jaoks ka arusaamatu. Lapsi pole, abielu pole, misasi sind mehe juures hoiab? Kas teenib mees hästi ja võimaldab head elu?
mida sa seal veel nõustad? pane jooksu enne kui lapsed mängu jõuavad.
mitte ükski kommentaar ei leia mehe sellisele käitumisele õigustust ja sa ikka peidad pead liiva alla. mis see tegelik põhjus on, et sa temaga tahad olla?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
