Mul on ka ärritud soole sündroom. Käisin kunagi tegemas nõelravi ühe vana nõelravija juures. Iga nädal kord. Tema tehtud ravi tõepoolest mõjus. Pärast mitmenädalast ravikuuri mul vähenesid nii gaasid, spasmid soolestikus kui ka iiveldus ja muud sümptomid kuudeks. Siis, kui kaua polnud käinud, hakkasid jälle seedehäired tagasi tulema. Hea meelega teeks neid nõelravi kuure siiani, aga pole see arst enam elus.
Olen käinud mitme teise nõelravija juures. Nende puhul pole kahjuks efekti täheldanud. Bürklandi raamatut olen lugenud, aga mitmed toiduained, mis seal on pandud soovitavaks, on sellised, mille kohta ma tean, et ma neid süüa ei saa (sümptomid ägenevad). Kuigi Hiina meditsiini üldisemate põhimõtetega, näit. “talvel on head hautatud toidud ja pole hea süüa liiga palju külma/toorest (toores toob kehasse külma), suvel aga, kui on soe, võib toortoitu süüa julgemalt” ma olen pigem nõus.
Toidupiirangud on mul praegu lääne meditsiini põhised ehk lisaks laktoosile-gluteenile hoian ka teatud kiudained ehk fodmapid madalad. Seda fodmap-ide märksõna andis mulle gastroeneteroloog ja konkreetsemate soovitustega juhendas toitumisterapeut. Kui korralikult järgin, pääsen kõhulahtisustest ja jämesoole kipitusest ja gaase/spasme on vähem. Ehk siis, ärritunud soolestikust lahti saanud ma pole, aga vähemalt natuke mugavam enesetunne on ja saab elada.
On veel ka lektiinivaba toitumine (lectin free diet, low lectin). Selle juurutas üks ameeriklane ja on vastavad kokaraamatud jms. Netist leiab nii edulugusid (väidavad, et just lektiinide täieliku menüüst väljaviskamisega said vaevustevabaks) kui ka kriitikat, et see on äärmuslik (piiranguid on tõesti palju, vältida tuleb nii teravilju (ka gluteenivabasid teravilju ei tohi) kui ka näit. kartulit, tomatit… ) ja pole teaduspõhine. Ise proovinud pole.
Mõned muidugi imestavad, miks hullud inimesed on nõus igasugu “kõigevabasid” toitumisi praktiseerima. Aga ärritatud soole sündroom on väga tüütu probleem.
