[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kuidas täpsemalt sa selle üheöö värgi leiaksid, kui sa isegi musi teinud pole enne? Mitu korda nädalas onad?[/tsitaat]Hahahahaa, 😀 😀 😀
Saage juba aru, et see on libateema, mingi inimene üritab foorumi kulul nalja teha.
Mõtle midagi paremat välja.
[tsitaat]Saage juba aru, et see on libateema, mingi inimene üritab foorumi kulul nalja teha.
Mõtle midagi paremat välja.[/tsitaat]Esiteks: kas sa tõesti arvad, et selliseid mehi nagu teemaalgataja ei ole? Muidugi on, ja mitte vähe!
Teiseks, mis tähtsust sellel lõppude lõpuks on, kui see ka on libateema? See foorum siin on asjade üle arutamiseks. Ja huvi korral võib arutada ka täiesti absurdset, väljamõeldud situatsiooni. Seda enam on oluline arutada olukorda, mida kogevad tõenäoliselt paljud noored mehed, aga millest siia kirjutada julgevad väga vähesed, kui üldse keegi.
Nii et tõmba uttu oma libatamisega!
Aga teemaalgatajale ja kõigile teistele sarnastele poistele ütlen, et
1) Väga hea, et vanemate manipulatsiooni ära tunned. See on esimene samm sellest vabanemisel.
2) Sa ei ole täiskasvanuna oma vanemate ees intiimasjades aruandekohuslane. Muidugi võid sa nendega rääkida, kui tuju on ja läbisaamine hea, aga kui mitte, siis see ei ole vähimalgi määral nende asi.
3) Su vanemad peavad selle kõigepealt hea käitumisega ära teenima, et sinu tüdrukuga tutvuda saaksid. Kui nad seda ei suuda, siis pühkigu suud puhtaks. See on SINU tüdruk, mitte nende oma.
4) Kas sa siis armunud ei ole olnud? Selles eas mina küll olin, ikka mitu korda aastas. Kui oled, siis katsu ebakindlusest üle saada ja oma tundeid tüdrukule ka väljendada. Ma mäletan, et see oli tollal jube raske, hirm korvi saada oli halvav, armastatud tüdruk tundus nii ilus ja hea, et ei pidanud ennast kuidagi tema vääriliseks!
Aga kui järgi mõelda, siis kaotada ei ole tegelikult midagi, ainult võita. Küsida ikka võib! Kuigi see ei ole kindel, võib vabalt juhtuda, et ka sina meeldid talle. Suudlused ja muidugi ka kõik muu tulevad siis juba üsna varsti. Küll selleks ka koha leiate. Kui veri vemmeldab ja kired möllavad, siis pinna puudumise taha ei ole asi küll kunagi jäänud.
[small]relevant kirjutas:[/small]
[tsitaat]Esiteks: kas sa tõesti arvad, et selliseid mehi nagu teemaalgataja ei ole? Muidugi on, ja mitte vähe!
Teiseks, mis tähtsust sellel lõppude lõpuks on, kui see ka on libateema? See foorum siin on asjade üle arutamiseks. Ja huvi korral võib arutada ka täiesti absurdset, väljamõeldud situatsiooni. Seda enam on oluline arutada olukorda, mida kogevad tõenäoliselt paljud noored mehed, aga millest siia kirjutada julgevad väga vähesed, kui üldse keegi.
Nii et tõmba uttu oma libatamisega!
Aga teemaalgatajale ja kõigile teistele sarnastele poistele ütlen, et
1) Väga hea, et vanemate manipulatsiooni ära tunned. See on esimene samm sellest vabanemisel.
2) Sa ei ole täiskasvanuna oma vanemate ees intiimasjades aruandekohuslane. Muidugi võid sa nendega rääkida, kui tuju on ja läbisaamine hea, aga kui mitte, siis see ei ole vähimalgi määral nende asi.
3) Su vanemad peavad selle kõigepealt hea käitumisega ära teenima, et sinu tüdrukuga tutvuda saaksid. Kui nad seda ei suuda, siis pühkigu suud puhtaks. See on SINU tüdruk, mitte nende oma.
4) Kas sa siis armunud ei ole olnud? Selles eas mina küll olin, ikka mitu korda aastas. Kui oled, siis katsu ebakindlusest üle saada ja oma tundeid tüdrukule ka väljendada. Ma mäletan, et see oli tollal jube raske, hirm korvi saada oli halvav, armastatud tüdruk tundus nii ilus ja hea, et ei pidanud ennast kuidagi tema vääriliseks!
Aga kui järgi mõelda, siis kaotada ei ole tegelikult midagi, ainult võita. Küsida ikka võib! Kuigi see ei ole kindel, võib vabalt juhtuda, et ka sina meeldid talle. Suudlused ja muidugi ka kõik muu tulevad siis juba üsna varsti. Küll selleks ka koha leiate. Kui veri vemmeldab ja kired möllavad, siis pinna puudumise taha ei ole asi küll kunagi jäänud.[/tsitaat/
😀 Küll mõni ikka uriseb. Tõmba ise uttu oma paukumisega.
[small]relevant kirjutas:[/small]
[tsitaat]Esiteks: kas sa tõesti arvad, et selliseid mehi nagu teemaalgataja ei ole? Muidugi on, ja mitte vähe!
Teiseks, mis tähtsust sellel lõppude lõpuks on, kui see ka on libateema? See foorum siin on asjade üle arutamiseks. Ja huvi korral võib arutada ka täiesti absurdset, väljamõeldud situatsiooni. Seda enam on oluline arutada olukorda, mida kogevad tõenäoliselt paljud noored mehed, aga millest siia kirjutada julgevad väga vähesed, kui üldse keegi.
Nii et tõmba uttu oma libatamisega!
Aga teemaalgatajale ja kõigile teistele sarnastele poistele ütlen, et
1) Väga hea, et vanemate manipulatsiooni ära tunned. See on esimene samm sellest vabanemisel.
2) Sa ei ole täiskasvanuna oma vanemate ees intiimasjades aruandekohuslane. Muidugi võid sa nendega rääkida, kui tuju on ja läbisaamine hea, aga kui mitte, siis see ei ole vähimalgi määral nende asi.
3) Su vanemad peavad selle kõigepealt hea käitumisega ära teenima, et sinu tüdrukuga tutvuda saaksid. Kui nad seda ei suuda, siis pühkigu suud puhtaks. See on SINU tüdruk, mitte nende oma.
4) Kas sa siis armunud ei ole olnud? Selles eas mina küll olin, ikka mitu korda aastas. Kui oled, siis katsu ebakindlusest üle saada ja oma tundeid tüdrukule ka väljendada. Ma mäletan, et see oli tollal jube raske, hirm korvi saada oli halvav, armastatud tüdruk tundus nii ilus ja hea, et ei pidanud ennast kuidagi tema vääriliseks!
Aga kui järgi mõelda, siis kaotada ei ole tegelikult midagi, ainult võita. Küsida ikka võib! Kuigi see ei ole kindel, võib vabalt juhtuda, et ka sina meeldid talle. Suudlused ja muidugi ka kõik muu tulevad siis juba üsna varsti. Küll selleks ka koha leiate. Kui veri vemmeldab ja kired möllavad, siis pinna puudumise taha ei ole asi küll kunagi jäänud.[/tsitaat]
😀 Küll mõni ikka uriseb. Sina võid ise uttu tõmmata oma libateema haipimisega kui tahad. Ära paugu!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]kägu kirjutas:[/small]
😀 Küll mõni ikka uriseb. Sina võid ise uttu tõmmata oma libateema haipimisega kui tahad. Ära paugu![/tsitaat]
käiperseolevait
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
käiperseolevait[/tsitaat]
😀 Haha. Oled väga täiskasvanud, räägid ka nii ilusasti ja viisakalt, naistele kindlasti meeldid, kulla \”23-aastane hea välimusega erakordselt sportlik arstiteaduse tudeng, kes elab kodus ja on endiselt süütu.\” Ja juba me saimegi aru, miks sa seda kõike oled 😀
[tsitaat]:D Küll mõni ikka uriseb. Sina võid ise uttu tõmmata oma libateema haipimisega kui tahad. Ära paugu![/tsitaat]Võib-olla jätangi paukumise, kui vastad mu juba enne esitatud küsimusele: mis tähtsust sel on, kui see ka on libateema? Mida see antud foorumi või selle lugejate jaoks halvemaks muudab?
See siin ei ole ajakirjandus ega uudised, kus iga väite tõesust tuleb kahest allikast kontrollida. See on koht, kus asju arutatakse, küsitakse ja vastuseid/lahendusi pakutakse.
Need \”liba\”-karjujad on siin paljusid juba surmani ära tüüdanud. Tegelikult võiks Perekooli reeglistikku muuta ja vastavad postitused kui teemavälised ja paljudel juhtudel ka solvavad lihtsalt kustutada.
[small]relevant kirjutas:[/small]
[tsitaat]Võib-olla jätangi paukumise, kui vastad mu juba enne esitatud küsimusele: mis tähtsust sel on, kui see ka on libateema?
Need \”liba\”-karjujad on siin paljusid juba surmani ära tüüdanud. Tegelikult võiks Perekooli reeglistikku muuta ja vastavad postitused kui teemavälised ja paljudel juhtudel ka solvavad lihtsalt kustutada.[/tsitaat]
Jaajah, ikka ja alati saab lüüa selle kaardi lauale, et sind solvati millegagi. 😀
[small]relevant kirjutas:[/small]
[tsitaat]Võib-olla jätangi paukumise, kui vastad mu juba enne esitatud küsimusele: mis tähtsust sel on, kui see ka on libateema? Mida see antud foorumi või selle lugejate jaoks halvemaks muudab?
See siin ei ole ajakirjandus ega uudised, kus iga väite tõesust tuleb kahest allikast kontrollida. See on koht, kus asju arutatakse, küsitakse ja vastuseid/lahendusi pakutakse.
Need \”liba\”-karjujad on siin paljusid juba surmani ära tüüdanud. Tegelikult võiks Perekooli reeglistikku muuta ja vastavad postitused kui teemavälised ja paljudel juhtudel ka solvavad lihtsalt kustutada.[/tsitaat]Ma arvan et sa ise tegid selle teema. Lauseehitus ja sõnakasutus on väga sarnane.
[tsitaat]Jaajah, ikka ja alati saab lüüa selle kaardi lauale, et sind solvati millegagi. :D[/tsitaat]Paistab, et sul minu küsimusele vastust ikka vist ei ole, kui juba sellised väited käiku lähevad?
Ma ei pidanud solvamise all silmas mitte ennast, vaid paljude teemade algatajaid, kelle siirad mured ilma igasuguse põhjenduseta kahtluse alla pannakse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]relevant kirjutas:[/small]
Ma arvan et sa ise tegid selle teema. Lauseehitus ja sõnakasutus on väga sarnane. [/tsitaat]
Täpselt minu mõte.
[small]relevant kirjutas:[/small]
[tsitaat]Paistab, et sul minu küsimusele vastust ikka vist ei ole, kui juba sellised väited käiku lähevad?
Ma ei pidanud solvamise all silmas mitte ennast, vaid paljude teemade algatajaid, kelle siirad mured ilma igasuguse põhjenduseta kahtluse alla pannakse.[/tsitaat]
Sa ise kirjutasid nagunii selle libaka siia 😀 Meid sa haneks ei tõmba.
[tsitaat]Ma arvan et sa ise tegid selle teema. Lauseehitus ja sõnakasutus on väga sarnane. [/tsitaat]No vat, pagan! Püüdsin küll erineda. Aga kõik ülejäänud, vahepealsed postitused? Need tulid mul juba paremini välja, eks ole. Vahepeal jäigi mulje, et seda teemat kirjutab ikka päris mitu inimest?
[small]relevant kirjutas:[/small]
[tsitaat]No vat, pagan! Püüdsin küll erineda. Aga kõik ülejäänud, vahepealsed postitused? Need tulid mul juba paremini välja, eks ole. Vahepeal jäigi mulje, et seda teemat kirjutab ikka päris mitu inimest?[/tsitaat]
Sellest teemast ei jäänud kunagi muljet, et seda kirjutab mitu inimest, pigem üks, kes ei hiilga just intelligentsete süzheearendustega. Kirjanikku ega arsti sinust ei saa 😀
Kas sa oled sama isik, kes kirjutab libalugu ühest naisest, kes pani asjad kokku, et kohvikusse istuma minna ja kelle mees kutsus smsi teel sööma???
Tundub kuidagi sarnane stiil 😀
Nojah, eks ma pean siis harjutama veel. Juba homme plaanin uut teemat sellest, kas ma peaksin oma kasiinosõltlasest mehest lahku minema või mitte. Ja mida teha, kui minu isa ei suuda kuidagi taluda mõtet, et olen homo ja kogu aeg solvab mu 14-aastast poiss-sõpra.
Püsige lainel!
Mis imelik värk teil selle libateemaga on?
Miks see peaks liba olema?
Täiesti harilik nohik-kuti probleem ju.
Ma olin kunagi samasugune. Mitte memmekas, vaid nohik. Süütuse kaotasin vist 25 aastaselt ja prostituudile, kui seda üldse kaotamiseks saab nimetada. Tüdrukuid kartsin, kui üks mulle ülikoolis tähelepanu pööras, siis põgenesin kui tuul. Enesekindlus null, tuttavaid naisterahvaid null, hobid-huvid kõik omaette nokitsemisega seotud või siis samasuguste nohikutega koos.
Elasin üksi, õppisin teises linnas, vanematest ei sõltunud.
Kõik muutus, kui ma läksin tööle ja mulle tekkis oma raha. Mitte natukene, et hädapärast ära elada (seda oli ülikooli ajal ka), vaid kui hakkasin normaalset palka saama ja normaalsete töökaaslastega suhtlema. Siis tuli eikusagilt enesekindlus, selle järel sõbrad, tüdrukud, lõpuks suur armastus ja pere ja lapsed.
Igatahes sain oma introvertsusest üle. Mitte 100%; teatud nõrgad küljed on mul endiselt – eks neid on muidugi kõigil. Aga üldiselt olen \”normaalne\” inimene.
Sulle soovitan, et alusta sõprade leidmisest. Mitte ära mõtle \”kust kiiresti naist saada\”, vaid, et mida sa üldse huvitavat teha tahad. Ja kellega. Siis tuleb ajapikku kõik muu kah.
Igatahes palju jõudu oma elu muutmisel! 🙂
Kägudele aga soovin… mõistust vist. Tundub vajaka olema..
Minu mäletamist mööda oli arstitudengitel vägagi aktiivne seltsi-ja seksielu (kümmekond aastat tagasi). Natuke raske on uskuda, et üks muidu kabe noormees on kõrvale jäetud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei teagi kust alustada. Ühesõnaga olen 23-aastane väljastpoolt enda arvates igati normaalne noormees. Käin heas ülikoolis, hinded suht head, kõigi eelduste kohaselt peaksin saama tasuva töö, kuigi ma ei pea raha sugugi kõige tähtsamaks asjaks. Tegelen üsna aktiivselt spordiga ning välimusel ei tohiks väga viga olla.
Probleem on aga selles, et hoolimata minu vanusest pole mul eales oma tüdrukut olnud, ma pole isegi kedagi suudelnud, rääkimata millestki enamast. Kas kogemuste puudus oleks täielik \”out\”?
Ilmselt tekib paljudel küsimus, et miks mu olukord selline on? Ega ise ka täpselt öelda ei oska. Üks probleem on pisut tagasihoidlikum iseloom, kuid ma pole mingi täielik kuivik.
Teine probleem on vist see, et elan koos vanematega. Eks siin lähevad arvamused lahku, kuid ise leian, et kui käin koolis samas linnas, siis pole ju lihtsalt niisama lahku kolida, majanduslikku poolt arvestades oleks see rumal samm. Vanemad on tõesti liiga kontrollivad ja tunnen nendega suhetest rääkides ebamugavust. Samas ei tahaks nendega ka väga tülli minna. Loodetavasti õnnestub pärast ülikooli lõppu seda muuta.
Paraku pole praegu kedagi silmapiiril ning karta on, et enne ärakolimist tekitaks see probleeme küll. Mingisuguse üheöö värgi ehk leiaks, aga ausalt öeldes tahaks midagi püsivat. Naised, kuidas suhtuksite kahekümnendate keskpaigas olevasse täiesti kogemusteta mehesse?[/tsitaat]
Minu mehel polnud ka kogemusi naistega ja ta oli minuga tutvudes 31. Vahekorras polnud ta olnud enne minuga tutvumist kellegagi. Seksiga probleeme meil ei ole. Nii, et ära põe ja sa ei pea ju kuulutama,et oled süütu.
No mina jällegi ei võta tõsiselt neid mehi, kellel on 23-aastaselt partnerite ja ekside arv üle 10. Igaühel oma maitse ja standardid.
Lisaks ei ole partnerite arv ja seksi kvaliteet omavahel võrdelises seoses.
Uusi tuttavaid ja sõpru hakkad siis leidma, kui oled rohkem enesekindel ja endaga rahul. Vanematega elamine ei ole niivõrd suur miinus. Miinuseks on selle (ja muude asjade) pärast põdemine.
Näiteks mina kohtusin pool aastat pärast oma enesekindluse leidmist oma abikaasaga. Enne seda oli 19 aastat suhtevaba elu.
Hakkasin mõtlema, et huvitav, kas ma tean teemaalgatajat isiklikult.. 🙂
[small]relevant kirjutas:[/small]
[tsitaat]Esiteks: kas sa tõesti arvad, et selliseid mehi nagu teemaalgataja ei ole? Muidugi on, ja mitte vähe!
Teiseks, mis tähtsust sellel lõppude lõpuks on, kui see ka on libateema? See foorum siin on asjade üle arutamiseks. Ja huvi korral võib arutada ka täiesti absurdset, väljamõeldud situatsiooni. Seda enam on oluline arutada olukorda, mida kogevad tõenäoliselt paljud noored mehed, aga millest siia kirjutada julgevad väga vähesed, kui üldse keegi.
Nii et tõmba uttu oma libatamisega!
Aga teemaalgatajale ja kõigile teistele sarnastele poistele ütlen, et
1) Väga hea, et vanemate manipulatsiooni ära tunned. See on esimene samm sellest vabanemisel.
2) Sa ei ole täiskasvanuna oma vanemate ees intiimasjades aruandekohuslane. Muidugi võid sa nendega rääkida, kui tuju on ja läbisaamine hea, aga kui mitte, siis see ei ole vähimalgi määral nende asi.
3) Su vanemad peavad selle kõigepealt hea käitumisega ära teenima, et sinu tüdrukuga tutvuda saaksid. Kui nad seda ei suuda, siis pühkigu suud puhtaks. See on SINU tüdruk, mitte nende oma.
4) Kas sa siis armunud ei ole olnud? Selles eas mina küll olin, ikka mitu korda aastas. Kui oled, siis katsu ebakindlusest üle saada ja oma tundeid tüdrukule ka väljendada. Ma mäletan, et see oli tollal jube raske, hirm korvi saada oli halvav, armastatud tüdruk tundus nii ilus ja hea, et ei pidanud ennast kuidagi tema vääriliseks!
Aga kui järgi mõelda, siis kaotada ei ole tegelikult midagi, ainult võita. Küsida ikka võib! Kuigi see ei ole kindel, võib vabalt juhtuda, et ka sina meeldid talle. Suudlused ja muidugi ka kõik muu tulevad siis juba üsna varsti. Küll selleks ka koha leiate. Kui veri vemmeldab ja kired möllavad, siis pinna puudumise taha ei ole asi küll kunagi jäänud.[/tsitaat]
Relevant, olen sinuga päri.
Teemaalgataja, kui soovi on, kirjuta daisy.ko@mail.ee, võime lihtsalt suhelda.
[tsitaat]Minu mäletamist mööda oli arstitudengitel vägagi aktiivne seltsi-ja seksielu (kümmekond aastat tagasi). Natuke raske on uskuda, et üks muidu kabe noormees on kõrvale jäetud. [/tsitaat]Natuke raske on uskuda, et üks täiskasvanud inimene võib nii rumal olla ja stereotüüpidesse uskuda.
\”Arstid on tublid seksijad, seega ei ole võimalik, et üks neist ei ole!\”
on umbes sama, nagu
\”Kõik õpetajad on prillidega vanatüdrukud, ei ole võimalik, et üks on abielus!\”
Meeste üheülbaseks pidamist olen perekoolis varem ka kohanud. Kui on naiste teema, siis on iga kägu kirjutamas, kuidas ta teistest erineb – triigib või ei, petab või ei, võtab suhu või ei. Aga mehi, kogu meessugu, peetakse alati samasuguseks. KÕIK mehed petavad. KÕIK mehed on maskuliinsed alfad. KÕIK (normaalsed) mehed oskavad autot remontida. KÕIK mehed peavad oskama ennast kehtestada. Ja kui mõni kägu või suisa mõni mees ise kirjutab, et ei peta ja ei kehtesta, siis on – LIBA!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Minu mehel polnud ka kogemusi naistega ja ta oli minuga tutvudes 31. Vahekorras polnud ta olnud enne minuga tutvumist kellegagi. Seksiga probleeme meil ei ole. Nii, et ära põe ja sa ei pea ju kuulutama,et oled süütu.[/tsitaat]
Lihtsalt huvi pärast, kuidas see võimalik on ja miks tal varem naisi polnud?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Minu mehel polnud ka kogemusi naistega ja ta oli minuga tutvudes 31. Vahekorras polnud ta olnud enne minuga tutvumist kellegagi. Seksiga probleeme meil ei ole. Nii, et ära põe ja sa ei pea ju kuulutama,et oled süütu.[/tsitaat]Pihu Pillega oli vahekorras ja vahtis pornot ja kujutles kui tegija nussimees ta on. See on tegelikkus.
Ei sooviks suhet…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]:D See kuidagi tundub väga utoopiline jutt: 23-aastane ja ikka veel ülikoolis??? Kas mitte 23selt ei peaks olema juba magister käes??? Teiseks, miks peaks üks 23-aastane tudeng muretsema selle üle, mis \”hindeid\” ta ülikoolis saab???
Veel imelikum on see \”ainult minu kodulinnas saab seda eriala õppida\” jutt, sest erialasid on niiii palju, miks peaks just valima selle, mida saab ainsana oma kodulinnas õppida???
Muud ei viitsi kommenteerida, aga näiteks arstiks õppida saab Eestis ainult Tartus ja õpingud kestavad natuke kauem, kui praeguseks tavaline 3+2 (baka ja magister), ehk siis ei maksa jalgu trampida ja ennast küsimärgiklahvi külge aheldada, kui silmaring kitsuke.
Võimalik, et selliseid erialasid on veelgi.
Kõik ülikoolid ehk ei ole veel seda teed läinud, et iga hinnaga valikus hoida juurat ja rahvusvahelisi suhteid. Lõpmatutest ärikorralduse spetsialistidest ei hakka rääkimagi 🙂
Teemaalgatajale edu ja kriitikutele sallivust!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei teagi kust alustada. Ühesõnaga olen 23-aastane väljastpoolt enda arvates igati normaalne noormees. Käin heas ülikoolis, hinded suht head, kõigi eelduste kohaselt peaksin saama tasuva töö, kuigi ma ei pea raha sugugi kõige tähtsamaks asjaks. Tegelen üsna aktiivselt spordiga ning välimusel ei tohiks väga viga olla.
Probleem on aga selles, et hoolimata minu vanusest pole mul eales oma tüdrukut olnud, ma pole isegi kedagi suudelnud, rääkimata millestki enamast. Kas kogemuste puudus oleks täielik \”out\”?
Ilmselt tekib paljudel küsimus, et miks mu olukord selline on? Ega ise ka täpselt öelda ei oska. Üks probleem on pisut tagasihoidlikum iseloom, kuid ma pole mingi täielik kuivik.
Teine probleem on vist see, et elan koos vanematega. Eks siin lähevad arvamused lahku, kuid ise leian, et kui käin koolis samas linnas, siis pole ju lihtsalt niisama lahku kolida, majanduslikku poolt arvestades oleks see rumal samm. Vanemad on tõesti liiga kontrollivad ja tunnen nendega suhetest rääkides ebamugavust. Samas ei tahaks nendega ka väga tülli minna. Loodetavasti õnnestub pärast ülikooli lõppu seda muuta.
Paraku pole praegu kedagi silmapiiril ning karta on, et enne ärakolimist tekitaks see probleeme küll. Mingisuguse üheöö värgi ehk leiaks, aga ausalt öeldes tahaks midagi püsivat. Naised, kuidas suhtuksite kahekümnendate keskpaigas olevasse täiesti kogemusteta mehesse?[/tsitaat]
Mina abiellusin ühe sellise noormehega, olime 22-aastased. Ei olnud kumbalgi enne kedagi. Seksime päris korralikult 😉 Seega suhtun ikka väga hästi 🙂
Mina olen ka meesterahvas. No kuule, Sina teemaalgataja-tegelane, Sinuga on kõik korras: Sa oled arstiteaduse tudeng, näed hea välja, oled sportlik ja nõnda edasi. Hakka aga elama, nagu siin naisedki on soovitanud! Ära hädalda, pole Sul häda midagi, ega Sa pole siis esimene ega viimane inimene ilmas sarnases olukorras. Ega siis päriselus ei ole nii, nagu mõnes lollakas noortefilmis, kus kõik \”normaalsed\” inimesed kaotavad süütuse umbes 15-16-aastaselt, näevad superhead välja, on lakkamatult enesekindlad, väga head suhtlejad jne. Päriselus on igasuguseid inimesi ja erinevad asjad jõuavadki erinevate inimeste ellu erineval ajal. Isegi siis, kui Sa oleks vanuselt 33, mitte 23, poleks asi lootusetu. Natuke juba keerulisem, aga mitte lootusetu.
Ja mis siis näiteks mina oleks pidanud tegema: ma olen kerge kaasasündinud liikumispuudega, suhteliselt äbariku kehaehitusega, igasuguste koplekside ja hingehädadega ja olgem ausad, mitte just kõige atraktiivsema näolapiga. Ja humanitaar. Lisaks oli mul väga raskekujulise iseloomuga invaliidist ema (väga armastav, hoolisev ja hooliv, aga vanamoodne, kindlate, ent teinekord veidrate ettekujutustega elust ja ise seda endale teadvustamata totaalne kontrollifriik). Ja ma olin ainuke laps. Ei ole jäänud minu elu nende halbade eelduste kiuste elamata ega naine leidmata. Sinu vanemad on ilmselt ka üks ekstra raske juhus, aga \”oma tütarlapse\” tekkimine ongi hea põhjus sõbralikult lahku kolida. Üks hea võimalus võib olla suhe neiuga, kes elab teises linnas või linnast väljas — hakkad hoopis temal külas käima, ei pea kohe noort daami koju \”lõvikoopasse\” kontrollivate vanemate silma alla tooma. Või siis alustuseks juhusuhe mingil reisil või laagris või praktikal kodust eemal — mine kuhugi maakonnahaiglasse või Tallinna praktikale, st. väljaspoole Tartu kliinikumi, ma ei tea, mis võimalused mis kursusel arstitudengitel täpselt on, seal peaks ju olema ilusaid medõdesid ja vanemaid kursaõdesid-residente jm tegelasi, keda sebida(mingil määral uskliku inimesena ma ei peaks Sulle nagu juhusuhteid soovitama, aga visaku esimene kivi see, kes ise patuta, eks ole…). Aga ära mine kuhugi kindla plaaniga \”nii, nüüd ma pean leidma suhte…\”. See paneb mingi kuradi nõmeda pinge peale, lase elul lihtsalt kulgeda ja asjadel juhtuda.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
