Teema: hindamine

Igas koolis on olemas hindamisjuhend ja üldiselt on see ka avalikult kättesaadav. Kui kodulehelt ei leia, tasub koolist küsida.
Koolis, kus töötan, on kirjas, et arvestuslikel hinnetel on suurem kaal. Milline see kaal täpselt on ja kuidas keegi täpselt hindeid kokku arvutab, on õpetaja otsustada. Küll aga on nõutud, et õpilased on eelnevalt kurssi viidud sellega. Mina isiklikult räägin sellest iga õppeaasta alguses igale klassile ja siis veel täiendavalt iga perioodihinde panemisel, vahepeal lisakski. Ja ikka mõni õpilane arvab, et tunnihinne peaks olema sama kaaluga kui kontrolltöö hinne (kui see on õpilasele kasulikum). Eks vanematele räägitakse siis ka, et ei tea kuidas õpetaja hindab. Tegelikult teavad nad väga hästi, olen näitlikult tahvlile oma hindamissüsteemi teinud ja kõik on sellest aru saanud.

Seejuures hindan ma veel isegi leebelt ja perioodihinnetel kahe hinde vahel oleval juhul panen alati kõrgema hinde. Näo järgi ei hinda, küll aga näen teinekord vaeva, et mõni nõrgem õpilane siiski oma kolmekese kätte saaks, kui tõesti on näha, et ta küll püüab, aga rohkem ei suuda. Ja mõni saab vahel pisut hinnaalandust (veel leebemat hindamist), kui tundub, et see võiks motiveerida teda rohkem püüdma. Mu meelest on see päris tihti töötanud ka.
Kes käituda ei oska ja end igatpidi vastikuks teeb, see saab kehvema käitumishinde, aga ausõna see ei mõjuta tema ainehinnet.

#2847717:

Ma ei mõista ühte asja. Kui need protsesshinded, mida siis koduste tööde ja muude tunnis vastamise eest pannakse ei loe, milleks neid üldse panna???? Või kui neid siiski arvestatakse siis miks ühes trimestris arvestatakse ja teises mitte. Oleks veel erinevad õpetajad aga üks ja sama õpetaja on. Kord arvestab kord ei arvesta ning selgelt lapse kahjuks. Ehk siis kui on madalama hinde panemiseks vaja protsesshinded kaasata siis kaasab ja kui protsesshinded võimaldaksid panna parema hinde siis ei arvesta. Mitte mingit selgust pole ja vägisi tekib tunne, et õpetaja hinnang on kallutatud. Seda enam et tean et neil on lapsega omavahelisi hõõrdumisi olnud

Tihti on hindeid vaja panna selleks, et laps viitsiks korralikult kaasa töötada. Igas tunnis leidub lapsi, kes küsivad: “Kas selle eest saab hinde?” Milleks see küsimus?

#2847810:

meenub endagi kooliajast sügaval nõukaajal õpetajaid, igasuguseid. Oli õpetaja kes ei kannatanud mind silmaotsaski aga hindas mu tõid alati õiglaselt. Täiskasvanuna on mul tema ees sügav asutus tekkinud. Jah lapsena kaklesime aga tegelikult on see inimene austuse ära teeninud.

Aga oli ka selliseid õpetajaid, kelle puhul kõik olenes sellest kas sa meeldisid talle või mitte. Kui olid lemmik siis said ka häid hindeid ja kui polnud siis keerati ikka ära kui vähegi võimalik oli.

Selline süsteem õpetab ka elus suhtuma nii, et minu panus ja oskused ei loe. Perselakkumine on see, mis on määrav.

Mitte perselakkumine, vaid viisakas ja korralik käitumine. Need on elus väga olulised.

Nägude järgi on alati hindeid pandud. Paide ja püüdlike laste hinded ümardatakse üles ja tootsilike laste hindeid alla. Mina ei meeldinud ka enda eesti keele õpetajale, parim hinne oli “3+”, lõpukirjandi sain ikka üle 90 protsendi (sh proovikirjandis kukutati läbi). Kokkuvõttes loevad teadmised, mitte hinne 😉

Olen õpetaja. Meie koolis ei ole kohustust panna hinnet aritmeetilise keskmise järgi. Küll aga on reegel, et iga õppeperioodi alguses tuleb hindamispõhimõtteid õpilastele tutvustada, et nad oleksid teadlikud, kuidas kokkuvõttev hinne kujuneb. Igal õpetajal on oma aine eripäradest lähtuv isiklik hindamisjuhend. Ainus, mis on kõigile ühine on nö protsendiskaala (mitme protsendiga mingi hinne kujuneb) ning tähtajad tööde parandamiseks ja hinnete sissekandmiseks.

Näiteks minul võib ka vabalt kujuneda olukord, kus õpilase aritmeetiline keskmine on 3,7, aga kokku saab kolme. Või 4,4 tuleb kokku 5.

Toon praegu suvalise näite ühe õpilase hinnete pealt. Kui õpilane on saanud hinded: ühe rühmas tehtud loovülesande, kontrolltöö, kahe kirjaliku tunnitöö ja referaadi eest, siis kontrolltöö ja referaat kui mahukaimad ülesanded moodustavad kumbki 35% õppeperioodi hindest ning kolm väiksemat ülesannet igaüks 10% hindest.

Õpilastele tuletan hindamiskriteeriume iga perioodi alguses meelde, lisaks kirjutan ka eKooli, kui suure osakaaluga mingit hinnet arvestatakse, kuid iga õpetatava klassi peale on tavaliselt perioodi lõpus ikkagi vähemalt üks õpilane või vanem, kellele koondhinne üllatusena tuleb.

#2848125:

Kuidas teil käitumise aastahinne kujunes? 3.klassi lapsel 6 erinevat õpetajat, kellest 4 hindasid käitumise hindele “hea” ja 2 (sh klassijuhataja, kes algklassides annab mitut ainet) hindasid hindele “rahuldav”. Ning mis te arvate, mis hinne kokku tuli…. Mind lapsevanemana kurvastas see väga, vaatamata igapäevastele vestlustele koolipäeva suhtlemissituatsioonidest, pidevale toetamisele ja lapse pingutusele anda endast iga päev parim…. oli tulemuseks käitumishinde alandamine senisest “heast” “rahuldavaks”. Võib-olla olimegi siis kodus üle pingutanud, tulevikus võtame vabamalt.

mina suhtleksin esmalt klassijuhataja ja siis õppejuhiga. see on hindamisreeglitega vastuolus.

Käitumishinde halvenemine eeldaks eelnevaid märkusi, arenguvestlustel välja toodud muresid, millele kodu pole reageerinud ja mis pole paranenud, mille osas saaks laps/pere reaalselt midagi paremaks muuta. Lapsevanemana olen teinud kõik endast oleneva lapse käitumise parandamiseks, laps käitub nii nagu ta jaksab… Niiet lapsevanemana vaatan iga õpetaja käitumishinnet eraldi kui adekvaatsemat tagasisidet, ja jätan üldhinde pigem kõrvale. Parim viis koolil lapse käitumist mõjutada on ikkagi otse vanemale teada anda ja ühiselt põhjusi-lahendusi arutada.
Kindlasti on hea ettepanek otse küsida, kuidas see hinne selliseks kujunes. Samas ei muuda see enam midagi.

#2848125:

Kuidas teil käitumise aastahinne kujunes?

Käitumise aastahinne on ju trimestrite järgi, õpetajad ei pea seda üldse panema (ainult klassijuhataja) õpetajad panevad igal trimestril oma käitumishinde ja loogiline ongi, et selle õpetaja arvamus, kes annab lastele rohkem tunde (ka nädalas on rohkem tunde, kuigi ainult 1 aine), loeb rohkem, sest ta näeb last ju rohkem.
Hindamisel loevad arvestuslikud hinded tavaliselt protsessihinnetest rohkem, aga arvestama peab neid ikka, lihtsalt need ei ole arvestuslikega sama kaaluga. Keskmine hinne on orientiir, mõni panebki selle järgi, mõnel on töödel erinev kaal (seda on siis ka õpilastele öeldud). Kindlasti aga võib ka juhtuda, et sama keskmise hindega saavad õpilased erinevad hinded, kui ühel on mõni arvestuslik töö puudulik (ja parandamata), aga teisel mitte. Puudulikud hinded võivad küll tähendada, et 3,6 annab ikkagi kolme, sest laps jättis ju mõne olulise teema puhta omandamata.

#2848318:

Nojah, pole ime et õpetajaod koolidest lahkuvad ja uusi peale ei tule. Kui lapsevanemad kutsuvad kohusetundlikku, korralikku, püüdlikku, viisakat käitumist pugemiseks ja perselakkumiseks…

Ahah, mina arvasin, et koolist lahkutakse suure töökoormuse, väikese palga ja stressi tõttu 🙂

Ja pugejad on nõmedad, ka täiskasvanu eas. Tuleb kohe “Kevade” Kiir meelde. Kohustetundlik laps ei ole automaatselt pugeja. Tegelikult teeb õpetaja sellele pugejale enda allahindlustega isegi suurema karuteene (harjubki lihtsamalt läbi saama ja ülemusele pugema).

Normaalne oleks kui käitumishinne oleks üks ja teadmiste hinne teine. Miks mitte sarnaselt ülikoolile, matriklinumbri järgi hinnata. Oleks kõige objektiivsem tagasiside teadmiste kohta.

Kõigile õpetajatele muidugi liiga teha ei taha, on ka väga objektiivseid eksemplare.