Esileht Koolilaps Hinnete eest raha? Miks?

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: Hinnete eest raha? Miks?

Postitas:
Kägu

Laps 6. klassis ja olnud koguaeg viieline. Ütleb, et kuulab tunnis ja nii jäävad asjad hästi meelde ning kodus ei pea eriti õppima. Paljud kodutööd teeb vahetunnis ära, siis on kodus rohkem aega arvutis olla. Kui on mõni sõnadetöö või kontrilltöö palub, et küsiksin temalt materjali üle. Lisaks käib 4 korda nädalas trennis.
Viimasel ajal on tal pidevalt tekkinud küsimus, et mis ta selle eest saab, et nii hästi õpib? Tuleb välja, et paljud lapsed saavad hinnete eest raha. Oleneb perest, et kui palju 5 maksab ja kui palju 4 maksab. Eile õhtul rääkisime temaga sel teemal. Tema töö ongi õppimine ja seda tuleb võimalikult hästi teha, samamoodi nagu meie abikaasaga käime tööl ja anname seal endast parima. Õnneks sai aru, et õpib ju endale, mitte teiste jaoks.
Otsest kuu taskuraha tal pole, saab vajaduspõhiselt. Kui läheb sõpradega kinno, sööma jne.
Tekkiski küsimus, et miks te annate lastele hinnete eest raha ja kas see tõesti motiveerib neid paremaid hindeid saama? Kui näete, et laps on saanud kehva hinde, kas aitate tal selle materjali selgeks teha, et lünka ei jääks ja oleks uue osaga kergem edasi minna? Või on see lapse enda probleem, kas ja kuidas asi selgeks saab?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimasel ajal on tal pidevalt tekkinud küsimus, et mis ta selle eest saab, et nii hästi õpib? Tuleb välja, et paljud lapsed saavad hinnete eest raha. Oleneb perest, et kui palju 5 maksab ja kui palju 4 maksab. Eile õhtul rääkisime temaga sel teemal. Tema töö ongi õppimine ja seda tuleb võimalikult hästi teha, samamoodi nagu meie abikaasaga käime tööl ja anname seal endast parima. Õnneks sai aru, et õpib ju endale, mitte teiste jaoks.

Aga sulle ja su abikaasale ju ka meeldib kui te oma hea töö eest preemiat saate. Last võiks ju siis ka tema hea töö eest premeerida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ju siis neid teisi lapsi see motiveerib nt rohkem pingutama.
Pane end ise ennast sellesse seisukorda, et sinu laps ei ole selline, kellel õppimine/aru saamine ilma vaevata läheb või siis lihtsalt kõvema peaga on. Või kelle kohusetunne on alla igasuguse taseme (kohusetunne on tõenäoliselt ka selle pärast madal, et õpiprotsess ei ole lapse jaoks eriti lihtne ja seetõttu on lihtsam loobuda, kui pingutada). Võib-olla oleksid ka valmis rahaliselt panustama, et laps natukenegi rohkem pingutaks ja vaeva näeks.

Minu enda 3 poega on õnneks kõik õnnistatud lahtise peaga ja õppimas ma neid eriti ei näe (k.a. gümnaasium).
Eks on minugi juurde on tuldud tunnistusega, kus kõik on viied ja küsitud, et äkki võiksin ka iga viie eest premeerida, nagu paljudes teistes peredes kombeks on.
Ja kõik nad on minult saanud sama vastuse – nemad ei ole pidanud selle jaoks vaeva nägema, seetõttu ei ole see ka premeeritav. Ja kui isegi mõned oleks neljad või kolmed, siis ikkagi oleks vastus sama, sest ma tean, millised on nende võimed. Ma võin selle raha niisama anda, kui neil seda vaja on, kuid mitte selle tunnistuse ja mitte nende viite eest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Saan aru, et ega tegelikult raha ikka väga ei motiveeri. Laps ise ütles, et need, kes hästi ei õpi nende vanemad ei viitsi lastega tegeleda ja neid aidata. Mainis, et kui nende vanemad pühendaksid lastele rohkem aega ja tähelepanu, ning aitaksid õppida, siis oleks kindlasti hinded paremad. Et kompenseerivad oma mitte viitsimist rahaga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saan aru, et ega tegelikult raha ikka väga ei motiveeri. Laps ise ütles, et need, kes hästi ei õpi nende vanemad ei viitsi lastega tegeleda ja neid aidata. Mainis, et kui nende vanemad pühendaksid lastele rohkem aega ja tähelepanu, ning aitaksid õppida, siis oleks kindlasti hinded paremad. Et kompenseerivad oma mitte viitsimist rahaga.

Hinded oleks paremad, kui lapsevanemad aitaksid õppida… Kelle hinded siis?

Please wait...
Postitas:
Kägu

ehk siis tasustatakse ja premeeritakse seda, et laps õpiks ise, mitte ei ootaks abi ja kontrollimist vanematelt

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sulle ja su abikaasale ju ka meeldib kui te oma hea töö eest preemiat saate. Last võiks ju siis ka tema hea töö eest premeerida.

Mina ei ole ometi oma lapse tööandja! Laps peab aru saama, et palgatöö on üks asi ja õppimine ning koduses majapidamises abistamine teine asi. Sina ja su abikaasa ju ka ei maksa üksteisele preemiat, kui te mõne kodutöö eriti hästi teinud olete.
Kui laps hästi õpib, on mul tema pärast hea meel – sest ma armastan teda ja tahan, et tal elus hästi läheks. Samuti nagu mul on hea tuju, kui laps hästi käitub. Ja kui mul on hea tuju, võib mul tulla ka soov lapsele mingit kingitust teha. Halva tujuga mul sellist soovi ei teki. Kingitus ei ole mingi preemia või palk, see on lihtsalt osa vastastikusest hoolivusest: laps teeb rõõmu minule, mina teen rõõmu temale. Ja seda ei saa kuidagi rahaliselt välja arvestada: hinne viis annab nii ja nii palju eurosid vmt. Endale ma ju ka luban vahel mingeid häid suupisteid või mõne raamatu vmt – lapsel, kui ta on veel väike, aitan ma aru pidada, kas tema soovid on otstarbekad ja teostatavad ja millal mul on võimalik neid soove täita – või kui palju kuluraha (taskuraha) tal on vaja väikesteks väljaminekuteks. Kindlasti ei ole see nagu töötaja palk või preemia, vaid pere-eelarve jagamise omavaheline läbirääkimine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina küll ei saa vahest aru. Et rahaline preemia on halb aga kingitus on hea?
Mina premeerin last suurepäraste hinnete eest 2 korda aastas (saavad 2x aastas tunnistuse). Vastavalt sellele, kas ta siis soovib midagi kindlat või rahalise summaga.
Vaevalt see teda väga motiveerib aga nii on tore lapsele näidata, et ma hindan tema tööd (lisaks verbaalsele kiitusele). Tema jaoks on ka õpetaja poolne tagasiside oluline (e siis hinded).
Kui selline süsteem aga kedagi motiveerib, ei näe ma küll selles midagi halba.
Ka ülikool pole üliõpilase tööandja aga ometi on suurepäraste tulemuste eest võimalik taodelda stipendiumit. Ja nii mõnigi üliõpilane pingutab selle nimel rohkem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Saan aru, et ega tegelikult raha ikka väga ei motiveeri. Laps ise ütles, et need, kes hästi ei õpi nende vanemad ei viitsi lastega tegeleda ja neid aidata. Mainis, et kui nende vanemad pühendaksid lastele rohkem aega ja tähelepanu, ning aitaksid õppida, siis oleks kindlasti hinded paremad. Et kompenseerivad oma mitte viitsimist rahaga.

See ei ole päris nii. Mu laps on suhteliselt madala pungutusvõimega. Ta jagab muidu hästi, aga kui igast ainest on õppida, siis ta pigem loobuks nukralt.
Ma tegelen temaga iga päev ja kui on tõesti ennast ületanud, siis premeerin väikse taskurahaga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina ei ole ometi oma lapse tööandja! Laps peab aru saama, et palgatöö on üks asi ja õppimine ning koduses majapidamises abistamine teine asi. Sina ja su abikaasa ju ka ei maksa üksteisele preemiat, kui te mõne kodutöö eriti hästi teinud olete.
Kui laps hästi õpib, on mul tema pärast hea meel – sest ma armastan teda ja tahan, et tal elus hästi läheks. Samuti nagu mul on hea tuju, kui laps hästi käitub. Ja kui mul on hea tuju, võib mul tulla ka soov lapsele mingit kingitust teha. Halva tujuga mul sellist soovi ei teki. Kingitus ei ole mingi preemia või palk, see on lihtsalt osa vastastikusest hoolivusest: laps teeb rõõmu minule, mina teen rõõmu temale. Ja seda ei saa kuidagi rahaliselt välja arvestada: hinne viis annab nii ja nii palju eurosid vmt. Endale ma ju ka luban vahel mingeid häid suupisteid või mõne raamatu vmt – lapsel, kui ta on veel väike, aitan ma aru pidada, kas tema soovid on otstarbekad ja teostatavad ja millal mul on võimalik neid soove täita – või kui palju kuluraha (taskuraha) tal on vaja väikesteks väljaminekuteks. Kindlasti ei ole see nagu töötaja palk või preemia, vaid pere-eelarve jagamise omavaheline läbirääkimine.

Minu küsimuse sisuks polnud mitte see, kas sa oled oma lapsele tööandja, vaid see, kas lapse hea töö on preemiat väärt. Ja kui teie pere eelarve ei võimalda lapsele heade tulemuste eest rahalist tasu maksta, siis nii ongi ja arutad lapsega selle läbi. Heade õpitulemuste märkamine ja lapse nende eest tunnustamine on samuti märk hoolivusest. Kui ei ole seda võimalik rahaliselt teha, siis võib ju ka mitterahaliselt. Või kui teie pere leiab, et õppimise eest lapsele mitte mingitki sorti tasu maksta ei tule, siis selgitagi seda oma lapsele. Aga teistel peredel on õigus teistmoodi käituda.

PS. ja loomulikult tunnustatakse hoolivas peres üksteist ka muude asjade eest. Kas just nüüd rahalise preemiaga, aga on ju olemas ka palju muidu variante.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hinnete eest ma kindlasti lastele raha ei anna, kuid kui aasta lõpuks on head tulemused, siis oleme ikka nn. preemiat andnud natuke. Sellega lapsed arvestada ei saa, lubatud pole neile midagi, lihtsalt tubliduse eest saavad mõnikord kingiks raha. Miks raha? Sest see on see, mida nad ise tahavad, saavad osta omale, mida soovivad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina sain ka emalt vastavalt hinnetele raha. Kui olid viied ja 1-2 nelja, sain 100kr ja kui rohkem neljasid, siis 75kr. Keegi mind õppimisega ei aidanud ega kontrollinud. Raha ma kunagi ei palunud, ema lihtsalt hakkas ise preemiaks andma ja loomulikult oli mul hea meel selle üle, sest minu jaoks oli see väga kergelt tulnud raha. Eks lastel, kellele ostetakse igasugu kalleid asju niisama ja antakse korrapäraselt taskuraha, ei pruugi see nii väga motiveeriv olla. Ma sain asju ainult heade tulemuste eest ja oma n-ö hinnetega teenitud rahaga siis lõpuks sain omale mänguasju osta. Ainus asi, mis mulle pika nuiamise peale niisama osteti, oli jalgratas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

olen kuulnud kokkuleppest, et 5 sai viieke ja 3 eest maksis 10 tagasi.
Mina premeerin. Laps ei ole lahtise peaga, lennult ei haara – aga korralikku õppimisega saab 4 ja 5 tunnistusele. Raskemate tööde eest on preemia, kui see on sooritatud vähemalt 4’le. Ise valib preemia. Motiveerib olema tähelepanelikum.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui laps saab ise õppimisega hakkama, sisemist motivatsiooni jagub, siis ei soovita seda välise motivatsiooniga rikkuma hakata. Eks mingi semestri lõpu pereürituse või kingituse võib ikka teha, kui laps üldjoontes tubli on olnud ja pingutanud, aga konkreetselt hinnetega siduda ei soovita. Siin toodi ülikooli näide, et seal saab ka stipiendiumit, kui õpitulemused head on. Just ülikoolis, magistriõppes, mille ajal töötasin madalapalgalisel töökohal, tundsin, et teen kõiki kodutöid just saadavast hindest lähtuvalt, just sellesama stipendiumi tõttu. Et ei keskendu üldse sellele, mis olulisem ja mis päriselt huvitab, vaid just neile ainetele, kus lõpus hinde saab. Ja ka mitte neile ainetele endile, vaid kohustuslike tööde nõuetekohasele täitmisele. Jah, õppisin nõudeid täitma, aga sisuliselt seetõttu hoopis palju vähem kui oleks võinud.

Kindlasti soovitan lapsele hakata andma kuu taskuraha – see õpetab lapsele väga väga väga palju. See ei pea olema suur summa, kas või siis 15 eurot kuus vms, mis iganes tal ka umbes kuu peale läheb, aga et ise õpiks sellega toimetama ja arvestama – et kui kuu lõpus raha otsa saab, siis juurde ei saa, tuleb jätta mõni üritus ära. Mina ei saanud lapsepõlves taskuraha, st enamiku lapsepõlvest, aga paljud sõbrannad said, ja nägin, kuidas nad tõesti arvestasid ja kalkuleerisid, et mida sel kuul siis lubada saab, ja kui olid liiga palju kulutanud, tegid ülejäänud kuul siis vastavad otsused. Mina aga, kui vähegi raha sain, kuigi seda juhtus harva, kulutasin selle kohe ära. Ja ka praegugi, mil saan juba 30, ei ole eriti hea rahaga majandaja, st ei suuda üldse paika panna prioriteete, kuhu kulutada ja mida piirata. St tean küll, mida PEAKS ja VÕIKS teha, aga praktikas olen väga nõrk. Otseselt miinusesse ei ela, seda muret pole, aga saaks teha palju mõistlikumaid otsuseid. Olen päris kindel, et praegustele majandamisoskustele oleks aidanud kaasa, kui lapsepõlves rohkem kogemusi saanud oleksin.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil tuli see päevakorda 7. ja 8. klassis, kui varem läbini viielisel poisil kippusid muud huvid tekkima ning lihtsalt suurest laiskusest läksid hinded kolinal alla. Iga hinde puhul ma muidugi ei premeeri, sest on aineid, kus ta võiks iga päev käia vastamas ja saada mingi hea hinde ilma igasuguse ettevalmistuseta. Meil oli süsteem, et tunnistusele pidi saama 5 teatud (rohkem pingutust nõudvates) ainetes, siis sai kokkulepitud summa suuruse preemia.

Õppimises mingit minu abi ega juhendamist ta ei vaja. Vaja lihtsalt raamat lahti teha ja 10 minutit päevas tegeleda. Eks ma proovisin ka ikka pikalt näägutamist ja kaagutamist ja moraalilugemist, enne kui jutu rahale viisin ning lapsel järsku motivatsioon tekkis. 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis asi on vajaduspõhine taskuraha? Kas laps peab enne ära seletama või tshekke tooma või mida? Igal juhul peaks lapsel olema vähemalt kindel igakuine taskuraha, hinnete maksustamine võib kõne alla tulla veerandihinnete paneku ajal. Kui kindlat taskuraha anda ei taha, ja arvad paremaks siduda õppimine rahaga siis mina teeks nii: iga 5 on 50 senti, iga 4 40 jne, kuu lõpus teed lõpparvestuse ja see ongi taskuraha. Kui on 3, läheb 30 senti maha, 2 puhul 40 senti ja 1 puhul ei saa taskuraha.

Please wait...
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Koolilaps Hinnete eest raha? Miks?