[small]Kägu kirjutas:[/small]
No seda minagi, aga ikkagi teeb tusaseks selline asi, kui tead, et laps teab, aga hinne ikka halb. Näitena toon ma lapse. Ta on muidu üsna ükskõikne õppimise suhtes. Hinded küll neljad-viied, viied enamuses. Aga on üks aine, mis talle väga meeldib. Või tegelikult küll meeldis. Kui sügisel õpiku kätte sai, siis luges kohe otsast lõpuni läbi, vaatab netist sellesisulisi filme, loeb ajakirjadest artikleid jne. Ja seis on nüüd selline, et see aine tuleb tunnistusele kolm. Ainuke kolm viite ja mõne nelja hulgas. Kusjuures, ma tean, et ta oskab ja teab. Olen viimasel ajal seda koos temaga õppinud, et veidigi asja parandada, aga midagi on, mis ei klapi. Ei ole aru saanud, mis viga on. Laps kindlasti ei ole jonnakas, ega tee tunnis ulakusi. Aga see tund teda enam ei huvita, võtab seda täpselt samuti nagu teisi aineid, mis tuleb lihtsalt ära teha. Mu meelest on see ehe näide, kuidas kool (õpetaja?) suudab ühe lapse sügava huvi ära nullida. Paari kuuga.
Ma võtangi seda, et hinne ei ole oluline, olulised on teadmised, Mis mul muud teha ongi. Aga tusaseks teeb selline asi ju küll.[/tsitaat]
Minu lapsel on sama seis kehalise kasvatusega. Lapse lemmik tund, ei ole kunagi pidanud puuduma sealt, terve tugev, trenni tegev poiss.
Viimasel ajal üks aeroobika ajab teist taga tunnikirjeldustes ja üle hinde \”3\” ei ole e-koolis veel kohanud. Poiss pettunud, keskendub trennidele, mitte kehalisele, huvi kaob. Nüüd mu spordipoisi kehalise veerand ongi \”3\”, täitsa müstika:) ma parem ei kirjelda oma lapse pettumust. Aga noh, elu on kord selline, vahest läheb hästi ja kõik sobib, vahest mitte.Püüan teda tunnustada tehtu eest, pingutuste eest ja innustan ikka takka sporti tegema, mis sest kehalisest ikka nii väga südamesse võtta. Edaspidi lähevad vast teemad paremaks ja õpetaja hindab pingutust, kuigi teab, et teema ei pruugi lapsele istuda.