Kaks eelpool olevat kommenteerijat on minu tunded täpselt sõnadesse pannud – nagu Swanni ütleb, et \”see oli ikka üks paras vägistamine\” ja Shira kommentaar, et \”Apelsini Fanta pudelisse tervelt ei topi ja toorest emakakaelast last välja ei meelita ka. Tundsin end lõpuks nagu vägistava teerulli all käinuna\”.
Minu sünnitus kulges nii, et umbes 22 tundi valusid, mille käigus avati sünnitegevuse kiirendamiseks veed, tehti emakakaela lõdvestavad süstid ja siis viimaseks \”boonusena\” tilk peale ning kogu see trall lõppes ikkagi erakorralise keisriga, sest emkakael ei avanenud piisavalt ja sünnitegevus lakkas.
Mu tuttaval on sellel väga sarnane lapse sünnilugu ja tema rääkis, et püüdis sünnituselt põgeneda. Mina kaalusin tõsiselt arsti löömist jalgadega, kui too mulle jälle lähenes mingi uue ideega, kuidas sünnitust kiirendada (igaks juhuks lisan, et tavaelus ma olen väga rahumeelne ja vägivallavastane inimene).
Kolm korda võite arvata, miks ma teist last enam ei taha 🙁