Homme see kohutav protseduur ees. Eelmisel korral võeti biopsia, mis oli nii valus, et minestasin. Sama päeva õhtul käisin veel EMOs, sest lõputu vereuputus ei hüübinud. Kuidas olete valuga toime tulnud? Kas on võimalik küsida tuimestust?
Sul oli paha kogemus ja nüüd oled ärev, et juhtub sama. Paari lausega on seda tunnet sinu sees raske muuta!
Mulle tehti kolposkoopia narkoosi all muidu. Kartsin ka enne, aga opist midagi aru ei saanud. Pidin gaasi all numbreid lugema ja siis naksti ärkasin voodis, nagu oleksin vaid korra silmi pilgutanud ???? Huvitav kogemus ses mõttes.
Seal voodis sai siis rahulikult taastuda ja vajadusel arstid on lähedal. Opist paranemine oli üsna kiire ja muretu, loodan sulle sama!
Ajasin konisatsiooniga sassi ja tahaks oma kommentaari kustutada, aga enam ei saa…
Kolposkoopia tehti enne, see oli ebamugav, aga ei midagi hullu. No ikka loodan sulle sama!
Aitäh! No mul oli ikka selline tunne, et arst tirib näpitsatega emaka välja. Kohe tundsingi, et ta kasutab füüsilist jõudu lihast tüki eemaldamiseks. Mitu korda veel “hammustas” ja tiris. Ma ei taha seda enam kunagi kogeda.
Ajasin konisatsiooniga sassi ja tahaks oma kommentaari kustutada, aga enam ei saa…
Kolposkoopia tehti enne, see oli ebamugav, aga ei midagi hullu. No ikka loodan sulle sama!
Aitäh! No mul oli ikka selline tunne, et arst tirib näpitsatega emaka välja. Kohe tundsingi, et ta kasutab füüsilist jõudu lihast tüki eemaldamiseks. Mitu korda veel “hammustas” ja tiris. Ma ei taha seda enam kunagi kogeda.
Ju sulle sattus mingi jobu arst. Ma käin regulaarselt ja kõige koledam selle asja juures on, et mõnikord surevad jalad ära pikalt pukis olemisest. Ei tohi hooga maha hüpata, võib käbla käia. Biopsia tehakse tumestusega ja valus pole kordagi olnud. Verd tuleb, aga mitte nii palju, et seda probleemiks pidada
