Teema: Hirm vanaduse ees
Mul on mõlemad vanemad vanaduses muutunud dementseks. Ühe vanema puhul on see kõik juhtunud just viimasel ajal ja see, mida ma näen ja kogen, on ülihimutav.
Kaks dementset vanainimest. Mõlemad vajavad hooldekodu. Pensionist jätkub vaid 50%
Müüa nende kodu maha – korter maaasulas, venitab ehk aastakese veel maksta.
Õudne 🙁
Ja kui minu mõlemad vanemad on dementsed, siis on enam-vähem kindel, et mind ootab sama saatus. Kõik need sambad ja ostetud kinnisvara ei maksa ju seda jama kinni! Ühe mu tuttava ema oli hooldekodus reziimil söök-uni-mähkmed 15 aastat!
Ma ei taha, et mu lähedased peaksid minu dementsuse pärast kannatama. Ja ma ei jõua ka nii palju raha ja vara eladeski kokku kraapida, et see maksaks kinni minu hoodekodu teadmata perioodil. No ja muidugi ei tahaks ma olla ka kõige-kõige odavamas hooldekodus.
… ja õpi ära uus võõrkeel, aitavad hästi aju vormis hoida.
Eks ta ole mõttekoht selles mõttes, et mida sa ise ära teha saaksid, et dementsust vältida. Selle kohta ikka infot leidub. Näiteks mingi hobi või tegevus, mis sind aktiivsena hoiab ja mis sulle tõeliselt meeldib. Tantsimine pidi ajule väga hea tegevus olema, parem kui siin juba mainitud ristsõnad. Toidulaud tuleb üle vaadata, võib ka mõningaid lisandeid võtta, gingo biloba näiteks.
Mingit garantiid see muidugi ei anna, aga võimaluse siiski…
Ma ei taha, et mu lähedased peaksid minu dementsuse pärast kannatama. Ja ma ei jõua ka nii palju raha ja vara eladeski kokku kraapida, et see maksaks kinni minu hoodekodu teadmata perioodil.
Mina kardan ka. Dementsusest veel rohkem pelgan seda, et jään mingi äkilise terviserikke, õnnetuse vms tagajärjel sellisesse seisu, et ei saa ega suuda ise otsustada enda elu üle. Muud pikemaajalised pöördumatud haigusseisundid, millega mõistus selgeks jääb, jätavad siiski teatud lisavõimalused.
Aga natuke loodan, et selleks ajaks on ehk mõned otsused vastu võetud (eutanaasia jms) ja ideaaljuhul leitud ka mingid riiklikult toetatavad lahendused hoolduseks (ehkki seda väga ei usu).
Dementsusest veel rohkem pelgan seda, et jään mingi äkilise terviserikke, õnnetuse vms tagajärjel sellisesse seisu, et ei saa ega suuda ise otsustada enda elu üle.
Kas selle asja nimi on vist patsienditestament?
Eestis veel suht vähe tehakse, aga tehakse. Mul ema tegeleb hetkel selle teemaga (praegu veel 79 üsnagi sportlik ja väga tegus pensionär)
Aga sellepärast vblla tegelebki, et tahab igaveseks just sellisena meelde jääda.
Hetkel ei tea, kas ta on vastava notari leidnud või mitte.
Ehk siis, kui sa sõltud aparaadist ja enam kedagi ära ei tunne, siis tõmmatakse juhe seinast välja.
Sina ei võrdu sinu vanemad. Sul on oma eesmärk siin elus ja see on väga erinev su vanemate omast. Dementsus kujuneb multifaktoriaalselt, paljude põhjuste kokkulangemine. Pole mingit põhjust oma elu selliste negatiivsete mõtetega mürgitada. Reaalne mure on su vanemate hooldekoduvajadus, aga oma tulevikku ei pea sa küll vanemate omaga sarnaseks kujutlema. Kui tahad aga elustiiliga midagi oma vanaduspõlve heaks ära teha, siis söö head toitu (väldi liigset suhkrut ja valmistoite, söö rasvast kala), ela aktiivset elu ja liigu piisavalt, tunne häid emotsioone (võta näiteks koer, täidab nii liikumise kui positiivsete emotsioonide toetamise aspekti), lahenda ristsõnu või sudokusid ja õpi mõni uus keel ära või värskenda vana (näiteks kuula vene- või ingliskeelseid podcaste ja vaata videosid). Ela hetkes, ära pabista liiga pikalt ette.
Minu ema oli raamatupidaja ja töötas aktiivselt numbritega ka pensioniealisena, õppis ka ära inglise keele sellel tasemel, et sai reisil hakkama.
Aga ikkagi saabus 80-sena dementsus.
Ei mina usu, et mignid ristsõnad siin aitavad.
Kui teadus ei tea, miks ja kuidas tekib, siis perekooli käod, sry, naised saunas.
Ilus mõte see uute keelte õppimine, paraku tabab dementsus ka erudeeritud, tarku ja kõrge eani vaimse tööga tegelenud sportlikke inimesi.
Mina kardan ka vanadust ja lisaks dementsusele liikumisvõimetust. Liikumisvõimetu, vana ja hooldekodus elava inimese elu on rohkem vanglat meenutav kui noortele kriminaalidele pärisvangla seda on.
Olen juba piisavalt vana, et ilmselt kohe väga vanaks saades ei ole veel tehtud võimalikuks oma elu vabatahtlik lõpetamine.
Olen juba piisavalt vana, et ilmselt kohe väga vanaks saades ei ole veel tehtud võimalikuks oma elu vabatahtlik lõpetamine.
On ikka.
Nad maksavad küll mingit raha, aga nad on: Link
(see on nii pisike, et kaugemalt kui 1m nagunii kellelegi teisele pihta ei saa, eks ta selle jaoks tehtu ongi)
Ma veel väga vana ei ole, aga tegelt päris tõsiselt mõtlen, et inimesel võiks olla. Praegu jõuaks veel piisavalt tiirus käia, et ta omale 100% selgeks teha.
Ega ei pea ju kasutama, aga võibolla on omal rahulikum olla, kui ta on.
Teine asi on see tablett, mida Hitleri kamp kõik edukalt kasutasid, aga seda pole vist küll täna mitte kusagilt saada.
Neid õpetajaid ja ülikooli professoreidki on ju hooldekodud ka täis. Mingid ristsõnad siin ei aita. Hirmutav on see küll ja aastaid ja aastaid see mähkmed-söök-uni rallid hooldekodudes käivad jah. Kes vähegi hooldekodudes, kus dementsed või lamavad vanurid elavad, on käinud, need oskavad eutanaasiast ja assisteeritud suitsiidist lugu pidada. Olukorras, kus meil enam varsti ei jätku raha ka tervete inimeste raviks, tuleb millalgi ometi see julgus kokku võtta ja lubada inimestel, kes seda ise soovivad, teha patsienditestament või otsus ise oma elus lahkuda, kui see enam inimväärne pole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.03 19:48; 27.03 12:26;
Neid õpetajaid ja ülikooli professoreidki on ju hooldekodud ka täis. Mingid ristsõnad siin ei aita.
Võime rääkida vähemalt kahte keelt hilistab uuringute järgi frontotemporaalset või vaskulaarset dementiat keskmiselt 4.5 aastat, seda sõltumata haridustasemest.
Dementsusest veel rohkem pelgan seda, et jään mingi äkilise terviserikke, õnnetuse vms tagajärjel sellisesse seisu, et ei saa ega suuda ise otsustada enda elu üle.
Kas selle asja nimi on vist patsienditestament?
Eestis veel suht vähe tehakse, aga tehakse. Mul ema tegeleb hetkel selle teemaga (praegu veel 79 üsnagi sportlik ja väga tegus pensionär)
Aga sellepärast vblla tegelebki, et tahab igaveseks just sellisena meelde jääda.
Hetkel ei tea, kas ta on vastava notari leidnud või mitte.
Ehk siis, kui sa sõltud aparaadist ja enam kedagi ära ei tunne, siis tõmmatakse juhe seinast välja.
Kahjuks või õnneks on vähe neid seisundeid, kus inimene sõltub aparaadist, mille juhtme saab välja tõmmata ning surm saabub paari minuti jooksul.
Dementne ei sõltu mingitest aparaatidest. Sama on nt. insuldijärgse seisundiga, kus inimene on ajukahjustuse järel halvatud ja dementne, kuid hingab ise ja süda töötab. Sellises seisundis on võimalik olla voodihaige paarkümmend aastat.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.03 21:52; 24.03 22:02;
Ristsõnade lahendamine ei aita kuidagi dementsust edasi lükata, sest selle tegevuse käigus ei õpita uusi asju, vaid kasutatakse mälu. Seega müüt, mida usinalt levitatakse, kuigi arstid on selle ammu ümber lükanud.
Dementsust aitab edasi lükata see, kui õpitakse uusi asju, kus ideaalis pead kasutama nii füüsist kui aju. Autojuhtimine näiteks. Kui juhiluba juba olemas, siis nt. keerukamad tantsud, väikelaeva juhtimine, orienteerumine, füüsilised strateegiamängud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.03 21:52; 24.03 22:02;
Liikumine, toitumine, korralik uni. Viimast kipume alahindama, aga see on ülimalt tähtis. Internetis on häid materjale, kuidas dementsust edasi lükata või selle kulgu aeglustada. Aga garantiid ei anna keegi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.03 11:31; 25.03 20:17;
meie suguvõsas õnneks dementsust ei ole, küll on aga pikaealisuse geen. nii et eriti ei muretse.
küll on aga pikaealisuse geen. nii et eriti ei muretse.
Mina ka väga pikka aega ei näinud vananemises mingit probleemi, kuna ma olen lapsest saati olnud ümbritsetud vitaalsete, elujõuliste ja terve mõistusega vanuritega. Kuni ema Alzheimer sai diagnoosi 6 aastat tagasi (haigus ise muidugi tunduvalt varasem). Olen selle erinevad staadiumid koos emaga läbi käinud: emotsionaalne klammerdumine, trotslik teismeline, masendunud ja agressiivne segadusteperiood, nüüd muretu lapsuke… Ja kah veidi kõhe. Samas olen näinud, et dementsuse kulgu saab aeglustada ja leevendada, nii et päris talumatu see ka ei pruugi teistele olla.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.03 11:31; 25.03 20:17;
meie suguvõsas õnneks dementsust ei ole, küll on aga pikaealisuse geen. nii et eriti ei muretse.
Dementsuse kohta on viimasel ajal tehtud palju uuringuid, ja suur osa neist leiab, et pigem on dementsusel hoopis rohkem põhjusi, näiteks bakterid ja läbipõetud viirushaigused. Dementsete ajudest on leitud hulgaliselt selliseid baktereid, mida tervetel enamasti (just ajus) pole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.03 19:48; 27.03 12:26;
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.