Teema: Hirmsad kohtingud – kas normaalseid mehi üldse enam pole?

Kägu kirjutas:

kõrgharidusega mees (arst), palju kinnisvara jne jne.
Ja see mees osutus mu elu suurimaks psühhopaadiks. Rafineeritud, külmavereliseks manipulaatoriks.
Kuigi kõik need andmed olid tõesed ja tundus, et väga tore mees.
Sageli manipulaatorid ja psühhopaadid ongi palju saavutanud ja netis on nende saavutuste ja tegemiste kohta palju infot.

Initsiaalid P.P.?

Ei. Üks nendest initsiaalidest on õige, teine vale. Järelikult on neid arstist psühhopaate rohkem kui üks, poleks ka ime.

Eks jagan ka siia enda kogemust. Nimelt mõned aastad tagasi oli mul õnnetu lahkuminek enda endisest elukaaslasest (ühistest huvidest ei piisa, kui pikas perspektiivis soovid ja plaanid ei kattu) ja mitu kuud hiljem, tundes end ükskikuna, tegin ka endale kasutaja date24.ee portaali. Ei läinudki kaua aega kui mõni mees ühendust võttis. Leidus igasuguseid: oli inimesi, kelle ma välimuse pärast välja praakisin, oli neid, kes tahtsid mu hõõguvad söed lõkkele lüüa… Ja siis oli üks täiesti tavaline mees, kes otsis ka peale koledat lahkuminekut endale inimest, kellega rääkida ja koormat jagada.
Temaga tekkiski mul miskipärast kohe hea klapp. Jutt jooksis lihtsalt, ei pidanud pingutama selleks, et uusi teemasid välja mõelda. Kõik tuli iseenesest.
Muidugi tegin ma talle väikese taustauuringu, sest ei tahtnud sattuda mingi nõmeda suhtes mehe peale, kes mitut osapoolt lollitab ja ringi tõmbab. Kuna teadsin, et sama kasutajanimi on tal ka mujal, leidsin ta üles nii rate keskkonnast kui ka fb-st. Muidugi oli seal kirjas, et ta on suhtes. Ütlesingi talle õhtul juttu ajades siis mitu kurjemat sõna ja tegin selgeks, et suhtes meest mina ei taha. Tuli välja, et ta lihtsalt ei ole väga suur arvutisõber ja ei olnud viitsinud enda staatuseid uuendada. Eksnaine oli tal juba uue kutiga suhtes. Veendusin selles, et ta tõtt rääkis ja meie suhtlus jätkus.
Paar päeva hiljem, reede õhtul tegi ta mulle üllatuse. Kuna olime fb-s sõbrad, teineteise isikuid teadsime, siis olin ta endale külla kutsunud järgmiseks nädalavahetuseks. Tema aga tuli samal reedel mulle külla. Jõudis kohale alles hilja õhtul (tuli teisest Eesti otsast). Ajasime varaste hommikutundideni juttu, ta magas diivanil ja sõitis hommikul koju tagasi (oli autole varuosade ostjaga kokkulepitud kohtumine).
Nüüdseks oleme me koos elanud juba peaaegu 2 aastat. Tahame elult samu asju, ta on kuldsete kätega, hooliv ja armastav. Olen siiralt õnnelik, et tol ajal tutvumisportaali kasutaja tegin.

Kägu kirjutas:

Oot, sa ikka tead, millest räägid, on sul varasemad netitutvumiste kogemused olemas? Et kuidas sa seda täisnime jagamist kohe algfaasis ette kujutad? Kumb enne oma täisnime ütleb, sina või tema? Ja mis saab, kui sina oled oma nime öelnud ja siis selgub, et tegemist on just vanglast vabanenud mõrtsukaga (jah, mul on reaalselt sellise inimesega kogemus olemas, õnneks ma ei olnud ei oma pärisnime, elukohta ega telefoni talle avaldanud, enne sain teada, kes ta on), kes sulle ukse taha tuleb? Sa ei saa ju eeldada, et tema sulle nime ütleb, siis sina guugeldada ja otsustad seepeale, kas oma nime öelda? Ikka korraga peate isiklikke andmied jagama ja kui siis teine osutub hulluks või psühhopaadiks, võib sul keeruliseks minna.

Mees ütleb esimesena. Ja kui ei ütle, siis on tal järelikult midagi varjata. Ja järelikult ma ei võta vedu.

Või kui hakkab keerutama, et ütle ikka sina enne jne… siis järelikult ei ole mees, vaid lödipüks. Ja ma ei võta vedu.

Või kui valetab, siis see tuleb ka üsna kiiresti välja, kui taustauuringut hakkad tegema…

Niiet? Kusjuures selleks EI pea nädalate kaupa kirjavahetust pidama.

Sest aasta esimene kohting toimus mul suht põmm ja kohal – peale 5 kirja, sest oli KOHE selge, kellega on tegu, mees lihtsalt ütles, mille järel ka mina avaldasin enda isiku, mõlemal oli pool päeva aega netis taustauuringut teha enne kokkusaamist. Väga meeleolukas oli 🙂

Kägu kirjutas:

P.S igaüks otsustab muidugi ise, aga minule mehena ei meeldiks, kui ma esimesel kohtingul kohe kõige eest maksma pean hakkama. milleks, kui ma pole veendunudki, et naine mulle meeldib? et nii on kombeks?

Miks sellise naisega üldse siis kokku saama minnakse???Iga suvalisega ei maksa ju kokku saada. Ma näiteks küll ei saagi mingi mehega kokku, kes pole mu suhtes huvi üles näidanud, kes ei ole avaldanud soovi kokku saada jne. Inimene, kellega kokku saadakse peaks ikka keegi eriline olema..vähemalt siis neti teel esialgu. Siis kui iga suvakaga kohtumas käiakse, inimest teadma-tundmata, siis võib rahakotikene tõesti löögi alla sattuda ja siis oh seda hala, et naised söövad mu paljaks. Huvi ju näitad üles ühe vastu..mitte et mitu sada rauda tules ja käid ja kohvitad nende kõigiga. See, kes mingi väljategemise pärast kiunuma hakkab ongi saritutvuja..ja kas inimesena sa üldse sellisega kohtuda tahaksid? Mina mitte.

Kägu kirjutas:

naisena ütlen, et maksan heameelega iseenda eest, et mehel, kes mulle 10eur eest on toitu ostnud, ei tekiks mingi väärakas ootus, et ma tema vastu lahkem peaks olema.

See, et tema midagi mõtleb, et tal nüüd mingi õigus millelegi, see on tema enda probleem, miks peaks naine selle pärast põdema? Kui keegi sulle midagi kunagi kingib, siis ka hirmsalt põed ja tõttad vastuteenet osutama? Kingid on kingid, ilma vastuteeneteta.

Kägu kirjutas:

– ei viitsita süveneda (“vahetult suhelda on parem” bla bla, tegelikult on asi selles, et lihtsalt osapooled ei oska kirjalikult miinimum paar nädalatki suhelda);
– inimese nime ei julgeta küsida (täiesti arusaamatu teema);
– taustauuringut ei viitsita teha;
– lootusetus. et äkki siiski läheb õnneks ja tema ongi see printsess;
– liiga kõrge enesehinnang

Pigem see, et ei olnudki Miss Universum või rikas:)

Kägu kirjutas:

No ma ju pakkusin, et teine variant on ka, et OLIGI miss universum või rikas mees.

Arvan, et sellised universumid ja rikkad, need ei otsigi kedagi nii..Neil järjekord juba uske taga, pea ise vaeva nägemagi.

Kägu kirjutas:

Arvan, et sellised universumid ja rikkad, need ei otsigi kedagi nii..Neil järjekord juba uske taga, pea ise vaeva nägemagi.

Flirticus otsib kaaslast ka selle portaali looja Korobeinik.
Muidugi on tal järjekord ukse taga, aga ikkagi otsib?

Kägu kirjutas:

Ei otsi tema seal kedagi..eks neil loojatel, haldajatel on kõigil kontod seal.

Ju siis sa tead rohkem. Ei vaidle kunagi pk kõiketeadjatega.

Ma tean seda, et varem tal kontot polnud, aga pärast SEDA see tekkis.
Vähemalt nii väidab sihtgrupp. (30-35a naised)

See on jällegi see, et sinusuguste seltskonnas, kus sa oma vorstikesi või kartuleid FB-s müüd, oled sina ise ühtlasi ka No.1 klient oma teenusele, mitmekümne miljoniliste äride puhul see oleks ülimalt ebaprofessionaalne. A´la Pant on Tallinki kuldklient jne
KUI selle taga pole tõesti siiras soov, siis on teine asi.

Kägu kirjutas:

Nojah, võin tuua vastupidise näite. Sain kokku mehega, kellest oli teada, kes ta on, pilt ja kõik. Guugeldasin, kõrgharidusega mees (arst), palju saavutanud, oma firma, tegutseb, palju kinnisvara jne jne.
Ja see mees osutus mu elu suurimaks psühhopaadiks. Rafineeritud, külmavereliseks manipulaatoriks.

Haha, ega ta initsiaalid äkki PP ei ole? Mul ka üks selline ajaloos…
Ainult et tolle nime guugeldades tulevad ka hoiatavamad lood lagedale.

Kägu kirjutas:

Aga huvitav, millest tulevad need meeste samasugused õudusjutud kohtingutest naistega ja veendumus, et normaalset naist on raske leida….

Nii meeste kui naiste õudusjutud tulevad lihtsast tõsiasjast, et netis tutvumine on palju väiksema kontrollitava andmehulgaga tutvumine, kui reaalses elus. Päris elus mängivad väga palju rolli välised asjaolud – seltskond, teise inimese riietus, välimus, kehakeel – internetis on võimalik valetada ennast kelleks iganes. Selle tõttu ongi targem võimalikult ruttu ja ohutult kohtuda – see kohtumine iseenesest ei kohusta veel millekski.
Leidsin ise ka mehe 7 a tagasi netitutvuse kaudu, kõik sobis ja klappis. Aga enne seda pidin tõesti suurel hulgal väga mitmesugust rahvast läbi sõeluma ja väga mitmesuguste inimestega kokku saama.
Teemaalgataja esimese kohtingu kõige ebameeldivam nüanss oli see, et ta teise inimese lõuna pidi kinni maksma, see on asi, mida annaks vältida, minnes kohvitama mõnda odavasse kohta, kus tuleb kohe letis arve ära maksta. See, et mees (või naine) oma esialgsele kirjeldusele ei vasta, on netitutvustega kohtumistel täiesti tavaline asi. Olen ise leidnud (siis, kui ma veel kaaslast otsisin) portaalist Flirt ühe mehe, keda ma päris elus tundsin ja teadsin, et ta on kindla peale 55 aastat vana, seal valetas ta enda vanuseks 45. Nojah.
Kui 7 aastat tagasi tuli ühe normaalse mehe leidmiseks paarkümmend läbi sõeluda, siis nüüd võib terade ja aganate vahekord olla jah natuke hullemaks muutunud – sest palju rohkemad on leidnud tee internetti. Aga kõik on võimalik, lihtsalt ei tohi ära unustada, et internetisuhtluse intiimsus on petlik ja tegelikkuses sarnaneb selline tutvumine pigem laadaplatsil tutvumise või veel vähemaga.

Kägu kirjutas:

Eks jagan ka siia enda kogemust. Nimelt mõned aastad tagasi oli mul õnnetu lahkuminek enda endisest elukaaslasest (ühistest huvidest ei piisa, kui pikas perspektiivis soovid ja plaanid ei kattu) ja mitu kuud hiljem, tundes end ükskikuna, tegin ka endale kasutaja date24.ee portaali. Ei läinudki kaua aega kui mõni mees ühendust võttis. Leidus igasuguseid: oli inimesi, kelle ma välimuse pärast välja praakisin, oli neid, kes tahtsid mu hõõguvad söed lõkkele lüüa… Ja siis oli üks täiesti tavaline mees, kes otsis ka peale koledat lahkuminekut endale inimest, kellega rääkida ja koormat jagada.
Temaga tekkiski mul miskipärast kohe hea klapp. Jutt jooksis lihtsalt, ei pidanud pingutama selleks, et uusi teemasid välja mõelda. Kõik tuli iseenesest.
Muidugi tegin ma talle väikese taustauuringu, sest ei tahtnud sattuda mingi nõmeda suhtes mehe peale, kes mitut osapoolt lollitab ja ringi tõmbab. Kuna teadsin, et sama kasutajanimi on tal ka mujal, leidsin ta üles nii rate keskkonnast kui ka fb-st. Muidugi oli seal kirjas, et ta on suhtes. Ütlesingi talle õhtul juttu ajades siis mitu kurjemat sõna ja tegin selgeks, et suhtes meest mina ei taha. Tuli välja, et ta lihtsalt ei ole väga suur arvutisõber ja ei olnud viitsinud enda staatuseid uuendada. Eksnaine oli tal juba uue kutiga suhtes. Veendusin selles, et ta tõtt rääkis ja meie suhtlus jätkus.
Paar päeva hiljem, reede õhtul tegi ta mulle üllatuse. Kuna olime fb-s sõbrad, teineteise isikuid teadsime, siis olin ta endale külla kutsunud järgmiseks nädalavahetuseks. Tema aga tuli samal reedel mulle külla. Jõudis kohale alles hilja õhtul (tuli teisest Eesti otsast). Ajasime varaste hommikutundideni juttu, ta magas diivanil ja sõitis hommikul koju tagasi (oli autole varuosade ostjaga kokkulepitud kohtumine).
Nüüdseks oleme me koos elanud juba peaaegu 2 aastat. Tahame elult samu asju, ta on kuldsete kätega, hooliv ja armastav. Olen siiralt õnnelik, et tol ajal tutvumisportaali kasutaja tegin.

Appikene, täpselt minu lugu siia kirja pandud, isegi detailid on väga sarnased! Aga meie oleme tänaseks pisut üle kolme aasta koos olnud ja portaal, kus tutvusime, oli teine. Ma jäin korraks mõtlema, et äkki ma mingil õhtul veinisena olen siia kirjutanud ja ära unustanud 😀

Netist on üldse kiiks otsida endale tõsist suhet. Ise olen 33 ja lisaks üksikema, aga isegi mina pole veel nii meeleheitel olnud. Üldse öeldakse selle kohta, et tasub vaadata, mida elu toob. Polegi mõtet paaniliselt otsida ja end halliks muretseda. Vaba on ka hea olla tegelikult. Pealegi, kõigil on puudused. Ideaalset pole kusagilt saada nagunii. Ootad veel, küll ükskord tuleb keegi, kes jääb. 31 pole mingi vanus veel.

Kägu kirjutas:

Netist on üldse kiiks otsida endale tõsist suhet. Ise olen 33 ja lisaks üksikema, aga isegi mina pole veel nii meeleheitel olnud. Üldse öeldakse selle kohta, et tasub vaadata, mida elu toob. Polegi mõtet paaniliselt otsida ja end halliks muretseda. Vaba on ka hea olla tegelikult. Pealegi, kõigil on puudused. Ideaalset pole kusagilt saada nagunii. Ootad veel, küll ükskord tuleb keegi, kes jääb. 31 pole mingi vanus veel.

Kuskohas neid vabu mehi kohata ja kas neil on sildid küljes?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mismoodi sobivaima kaaslase leidmine meeleheite märk on? Esimese ettejuhtuva võtmine pigem oleks seda.

Selleks, et saada 3-5 kohtingut tuleb läbi lapata 100 inimese profiil. 100st 80 ei meeldi, 20 kohta vaatad natuke täpsemalt, 10 on ka sinust huvitatud, umbes 5 hakkab suhtlema ja siis mõnega saad kokku ka. Päriselus kohtumine on kohtumine esimest korda ja tõenäosus, et siis ka on mingi klapp või tõmme, on ikka pigem vähetõenäoline. Ma enda puhul pakuks, et võibolla 20st inimest 1 võiks äkki meeldida kuigi pigem on see sajast 1. Kui tihti sa ise armud? Ei ole ju igasse inimesse, kes tänaval vastu tuleb ????

Eks see meeleheitlikkus peletabki mehed eemale, ega sa muidu poleks pidanud läbi lappama sadasid profiile. Või miks sa neid läbi lappasid? Lihtsalt uudishimust vaatad kõikide profiile ja kontosid? Siis kirjutasid neile? Kes vähegi netis ringi kolanud on, teab, et mingi netiprofiil on viimane asi mida peaks 100% tõena võtma. Ja kes sellise ontliku profiili on endast teinud, on meeleheitel vanapoisid. Nemad tõesti löövad kogu kupatuse, andmed, fotod ja muu netti. Selliseid otsidki?

Läheb põnevamaks.

Esimene kägu on otsustanud kedagi leida, teeb selleks tööd, kulutab aega, isegi jõuab kuhugi. See lõpp-protsent 3-5 on parem kui mitte midagi. Sealt teab edasi minna.
Otsus on umbes samasugune, et nüüd enam käsitsi nõusid ei pese ja vaja leida masin.
Teine kägu arvab, et see otsus on “meeleheitlik” aga aru ei saa keegi, miks ta nii arvab.
Mis seal ikka meeleheitlikku; lihtsalt enam käsitsi pesta ei taha ja nii on. Noh, kui ei saa, siis peseb muidugi käsitsi edasi, vahet pole, keegi ei heida meelt, ega pole meeleheitlik.

Teine kägu arvab, et erinevate masinate ajaloo uurimine on suht rumal. Selge see, et Meyle või Bosch – mingit vahet pole, ühed masinad kõik. Müügimeeeste jutt vaid.
Eriti out on tema meelest masinad, mis pole kunagi pesnud, need on need vanapoisid. Kes inimestena on täiesti mõttetud, pigem ruulivad ikka pagasiga endised abielumehed. Taas nimetab ta neid varem mittepesinud tooteid meeleheitlikuks. Miks?
Lahutatud ja pagasiga mehed, selge see. Need on ok ja sissetöötanud.
Lollid süütud poissmehed on out.

Erinevad maailmavaated, vaatame, ootame, mida keegi oma seisukoha kohta lähemalt ütleb…
Praegu minu poolehoid kaldub sinna esimese poole.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mismoodi sobivaima kaaslase leidmine meeleheite märk on? Esimese ettejuhtuva võtmine pigem oleks seda.

Selleks, et saada 3-5 kohtingut tuleb läbi lapata 100 inimese profiil. 100st 80 ei meeldi, 20 kohta vaatad natuke täpsemalt, 10 on ka sinust huvitatud, umbes 5 hakkab suhtlema ja siis mõnega saad kokku ka. Päriselus kohtumine on kohtumine esimest korda ja tõenäosus, et siis ka on mingi klapp või tõmme, on ikka pigem vähetõenäoline. Ma enda puhul pakuks, et võibolla 20st inimest 1 võiks äkki meeldida kuigi pigem on see sajast 1. Kui tihti sa ise armud? Ei ole ju igasse inimesse, kes tänaval vastu tuleb ????

Eks see meeleheitlikkus peletabki mehed eemale, ega sa muidu poleks pidanud läbi lappama sadasid profiile. Või miks sa neid läbi lappasid? Lihtsalt uudishimust vaatad kõikide profiile ja kontosid? Siis kirjutasid neile? Kes vähegi netis ringi kolanud on, teab, et mingi netiprofiil on viimane asi mida peaks 100% tõena võtma. Ja kes sellise ontliku profiili on endast teinud, on meeleheitel vanapoisid. Nemad tõesti löövad kogu kupatuse, andmed, fotod ja muu netti. Selliseid otsidki?

Näiteks Tinderist oled kuulnud? Mujal ma pole kursis, et kas ja kuidas see süsteem täpsemalt käib, kas jääb ka jälg minu lappamisest 😀 Ja miks ei peaks vaatama? ???? Seal näitab ka ühiseid tuttavaid, et ega see nimi saladuseks ei jää ja muu avalik info. Kõike vast ikka kokku ei valeta. Kui oled 10+ aastat suhtes olnud, siis enne vaataks natuke ringi ja tutvuks erinevate inimestega.
Otsin jah teisi meeleheitlikke 🙂