Äkki on tajuhäire? Minul lapsena olid need ja väga-väga sarnaselt kõlab.
Seda on keeruline kirjeldada, kuid vallandub enamasti enne uinumist, sagedamini enne haigestumist või närveerides. Tunne ise on äärmiselt veider, talumatu, hirmutav. Süda pole paha ja kuskilt ei valuta, kuid selline tunne, et keha sees muutub kõik hästi suureks ja siis jälle väikseks, kõik nagu vajub peale ja samas eemaldub. Minul oli siis võimatu paigal olla, pidin ka asukohta vahetama, jooksin näiteks elutuppa või kööki, füüsiline liigutamine ja jahe õhk enamasti tõid sellest “atakist” välja. Sinu lapsel, TA, võib selleks leevendajaks olla jahe jook.
Tajuhäired pole ohtlikud, kuid on äärmiselt kurnavad ja ebameeldivad, õnneks enamasti kaovad peale teismeiga ja on vähesel määral enesekontrolli abil suunatavad, aga mitte 7-aastasel. Aitab, kui vähendada stressi, lasta liikuda, kui laps tunneb, et peab, muuta asendit/asukohta, sisendada üldist turvatunnet.
PS. Muidugi ei saa kinnitada, et sinu lapsel just sama asi on, aga lihtsalt väga tuttavlikult kõlas mulle.