Esileht Koolilaps Hirmuhood 7-aastasel lapsel

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: Hirmuhood 7-aastasel lapsel

Postitas:
Kägu

Tere! Mul on suur mure. Laps on alati ilusti maganud ja mingeid probleeme pole olnud. Nüüd paar päeva enne aktust kui unejutu lõpetasin ja tema toast väljusin ja hakkasin süüa tegema, siis mõne aja pärast hakkas laps mind paaniliselt hüüdma. Läksin siis tema juurde ja ta oli täiesti paanikas, et kõhus imelik ja et tahab elutuppa tulla ja midagi külma. Tahtsin kaissu võtta aga ta ei lasknud, ütles, et olen kuum. Tahtis, et kraadiksin teda. Ta ikka täitsa värises. Lasin tal siis natuke multikat vaadata, et teemast väjla tulla ja andsin juua. Mõne aja pärast läks magama ja hommikul oli rõõmus. Päeval küsis, et kas õhtul tuleb jälle see jama. Paarpäeva oli kõik ok ja nüüd oli jälle nii, et kui lugesin unejuttu, siis järsku kargas voodis püsti ja ütles, et paha tunne on ja kõht ka imelik. Tahtis jälle elutuppa minna, lubasin. Nüüd lubas kaissu võtta ja tahtis jälle et kraadiksin teda. Päeval ta rääkis, et keegi oli klassis oksendanud, võib-olla hakkas seda kartma, aga samas otseselt ei öelnud. Talle ei meeldi küll rohu võtmine ja oksendamist ka kardab, aga nii pole kunagi olnud. Naabrilaps, kellega ta koos mängib kardab üksindust ja siis kui temaga on olnud, siis helistab ja ytleb, et tule ruut poes, aga ta pole olnud paanikas. Ta oli täna ka väga väsinud, et kas võib olla, et see tuleb väsimusest, oli ärkveloleku ja unepiiril. Või siis koolist? Samas koolis talle meeldib ja ootas seda kaua. M aei teagi, mis see nüüd on kas paanika, ärevus või hirmuhoog.. Päris ehmatav.. Kas kellegil on kogemusi või nõuandeid? Kindlasti ei olnud see unepaanika, sest minu kõrval ta veel ei maganud. Kas see jääbki nyyd nii ja tuleb päeval ka? Ma ikka väga mures..

 

Tänud vastajatele!

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

olen teemaaalgataja

Tahtsin veel lisada, et kokku on olnud seda neljal õhtul ja enam pole nii hull olnud kui esimesel korral, kus ta lausa värises ja täna segitasin, et kõik jäävad haigeks ja sind pole vaja kraadida, et oled terve jne, siis rahunes ruttu. Aga ta ei öelnud otseselt, et haigusehirm on, ma arvan, et ta ei tea ise ka, mis see tal oli.. Ja kõik korrad on see juhtunud voodis enne magama minekut. Varasemelt läks ta voodisse vanema lapsega samal ajal ja lollitasid veel pikalt, aga nüüd oli tükk aega nii, et suurem läks hiljem, äkki sellest see hirm..ma ei teagi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naabrilaps, kellega ta koos mängib kardab üksindust ja siis kui temaga on olnud, siis helistab ja ytleb, et tule ruut poes, aga ta pole olnud paanikas.

Mida see tähendab?

Tundub olevat koolimineku ärevus, mis siis õhtul välja lööb. Mul vanem laps jäi vist 2. või 3.septembril haigeks, palavikuga. Ilmselt oli ka mingi koolimineku stress kuigi muidu see välja ei paistnud.

Katsu lapsega päeval rahulikus meeleolus jutu sees uurida kuidas koolis läks jms, võib-olla teeb talle miskit muret. Õpetajaga võid ka rääkida, kuidas õpetajale tundub sinu laps koolis.

Lapse kuuldes ole alati väga positiivne.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan ka, et koolimineku ärevus ja kui ise hästi rahulik olla ning koolis ka kõik tuttavamaks saab, siis läheb üle. Lapsed väljendavad oma halba tunnet ju tihti läbi kõhuvalu. Mul ei lähe siiani meelest, kuidas poeg algklassides esimest korda laagrisse suvel pidi minema, ise väga tahtis, tuttavad olid ees, spordilaager – aga õhtul enne laagrit hakkas tal kohutav kõhuvalu ja rääkis, et kardab laagrisse minna. Kogu õhtu oli krõnksus, aga kui uneaeg tuli, jäi ilusti magama ja magas terve öö, ei mingit valu. Hommikul oli enesetunne hea, kuigi hirm polnud kadunud. Viisime ta ikka kogunemiskohta, rääkisime treenerile loo ära, võttis poisi oma käe otsa ja hoolitses esimese päeva eest tema eest eriliselt. Mingit kõhuvalu rohkem ei tulnud ja poiss oli laagriga väga rahul. Kool on nende jaoks nii oluline koht, hirmud on suured.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan et see on seoses selle oksendamisega. Tunneb, kõhus keerab, on nagu iiveldus aga pole ka. Aga päris õige tunne ka pole. Kui mul laps oli väiksem, siis kartis ta oksendamist ja iiveldust nii et hambad hirmust plagisesid, ise ka. Nagu vappekülm.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Äkki on tajuhäire? Minul lapsena olid need ja väga-väga sarnaselt kõlab.
Seda on keeruline kirjeldada, kuid vallandub enamasti enne uinumist, sagedamini enne haigestumist või närveerides. Tunne ise on äärmiselt veider, talumatu, hirmutav. Süda pole paha ja kuskilt ei valuta, kuid selline tunne, et keha sees muutub kõik hästi suureks ja siis jälle väikseks, kõik nagu vajub peale ja samas eemaldub. Minul oli siis võimatu paigal olla, pidin ka asukohta vahetama, jooksin näiteks elutuppa või kööki, füüsiline liigutamine ja jahe õhk enamasti tõid sellest “atakist” välja. Sinu lapsel, TA, võib selleks leevendajaks olla jahe jook.

Tajuhäired pole ohtlikud, kuid on äärmiselt kurnavad ja ebameeldivad, õnneks enamasti kaovad peale teismeiga ja on vähesel määral enesekontrolli abil suunatavad, aga mitte 7-aastasel. Aitab, kui vähendada stressi, lasta liikuda, kui laps tunneb, et peab, muuta asendit/asukohta, sisendada üldist turvatunnet.

PS. Muidugi ei saa kinnitada, et sinu lapsel just sama asi on, aga lihtsalt väga tuttavlikult kõlas mulle.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahtsin veel lisada, et nn hoo ajal olin ma kergelt hüsteeriline, st rääkisin rohkem, intensiivsemalt, kiirustades, liigutused olid ka teistsugused, hoogsamad või just aeglasemad, aga samas olin ikkagi kontaktne ja enam-vähem adekvaatne (erinevalt unepaanikast).

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps on ka juba augusti keskpaigast veidi “segi” – kas hästi hajameelne ja mängib titekamat või siis samuti igasuguste hirmudega (kardab, et maja läheb põlema; et kukub kanalisatsiooniauku jne jne). Arusaadav, et ärevus uue ja teadmatu ees. Vahel ikka mõtlen, kui palju ta elus on muutunud – kui palju on muutunud tajutavad suhtumine/ootused temale jne.

See on vist, jah, tõsi, et lapsel annab ärevus just kõhuvalu kaudu märku. Lisaks muidugi klassika, et jääb palavikku, kui on hirmutav sündmus ees jne. Need “tajuhäired” on huvitavad (kuigi ma otseselt ei leidnud guugeldades, et see on psühholoogiline seisund?) – mäletan endalgi sellist tunnet voodis, et ma olin korraga kas hästi suur või väike või kuidagi nii, et ei mahtunud ära enda sisse, võimatu seletada… Aga ma mõtlen, et see on ka ikka vist ju ärevusest/stressist?

0
0
Please wait...

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )


Esileht Koolilaps Hirmuhood 7-aastasel lapsel