See mõte pojast on nii hirmutav. Äkki ma ei saa tema hakkama, ei oska teda kasvatada vms? Tüdrukuga nii harjunud. Ei kujuta ette, et võiksin poisi ema olla. Äkki lapsed ei saa omavahel läbi? Poistest saavad tihtipeale ju pätid ja kaabakad.Nii palju hirmutavad mõtteid on peas.
Panen sulle plussi, et oled oma hirmud siin ära sõnastanud ja küsid vastuseid. Palju parem kui omaette pabistada ja põdeda.
Mina arvan esiteks, et ükski poisi ema ei oska sulle täpselt ette öelda, mismoodi just sinul hakkab olema just seda poissi kasvatada, sest iga poiss ja iga tüdruk on esmalt isiksus, oma kordumatu iseloomu ja kalduvustega. Aga juhtub väga tõenäoliselt see, et te lihtsalt kasvate kokku ja sinust endast saab oma poja kõige parem ekspert, kes teab, mida ta tunneb ja mis talle meeldib.
Ma ise ootasin pigem poega. Võibolla sellepärast, et mina olin lapsena selline kinnine ja pisut salalik, mul on alati olnud oma vanematega head suhted, aga mitte väga lähedased. Tagantjärele mõtlen, et mu vanematel ei olnud lihtne mind kasvatada (eriti emal, kes kipub kõige pärast pabistama). Teiseks muidugi see ka, et ma ise ei ole üldse huvitatud sellistest naiste asjadest nagu kosmeetika jmt. Et kui tüdrukut hakkab huvitama, siis minust ei ole nõuandjat ja suunajat. Ei saa ju ka öelda, et mine küsi isa käest! Kui sina saad poja ja jääd mingite meesteteemadega hätta, siis on ju alati võimalus isa poole pöörduda!
Mis puutub laste omavahel läbisaamisesse, siis samast soost lapsed riidlevad vähemalt sama palju kui eri soost lapsed, selle pärast küll ei maksa muretseda. Minu kogemused poisiga on muidu sellised, et ta on hästi õrn – kallistab, vajab füüsilist lähedust, elab kaasa palju rohkem kui mina omal ajal. Ta on ka rohkem memmekas: iseseisvumine tuleb üsna visalt. Samal ajal huvitavad teda tõesti relvad, sport, masinad jmt. Ma ei ole ka talle mängupüsse keelanud – las mängib püssidega pigem lapsena, kui et hakkab seda tegema suurest peast. Iga mängu juures aga rõhutan alati, et teisele haiget teha mingil juhul ei tohi, kui sõber ütleb, et jäta järele, tuleb otsekohe seda teha. Aga tüdruku puhul on see ju samamoodi. Ja “Ära nuta, sa oled ju poiss!” öelda on keelatud. Poisil on samasugune õigus nutta ja oma tundeid väljendada nagu tüdrukul.
Praegu, kui laps on juba seitsmene ja mul ei õnnestu teda kuidagi panna huvituma näiteks aiatööst, mis on mu enda lemmikhobi, siis mõtlen, et äkki tütar oleks mulle selles meelsamini seltsiks. Aga olgu pealegi, las tassib puid – seda teeb ta hea meelega! Ja mis sinul viga, sul juba on tütar – las su mees saab ka endale nüüd kaaslase, kes temaga koos tahab autot putitada ja elektrijuhtmeid vahetada! (Aga kui poiss hakkab hoopis nt toiduvalmistamise vastu huvi tundma, ärge siis ka kumbki pahandage.)
NB! Ja esimene asi, mida tuleb teada poisi kasvatamisest: pabermähkmeid nii vähe kui võimalik, palja pepuga nii palju kui võimalik, kui mõtled tema kui tulevase isa peale.
