Sattusime Lehmakommipoodi,
Perekoolikas pidevalt satub:
– ebameeldivasse linnaossa, asulasse, linna, maale jne elama
– ebameeldivate naabritega ühte majja/külasse elama
– paksudega koos randa
– kommipoodi
– lolli mehega abiellu
– jne
Ühtegi neist tegevustest ta absoluutselt mitte kunagi ise ei plaani ega otsusta, sest tal pole mõistust.
Ta lihtsalt “satub”.
Ja sina, oo hinnaline haruldane mõistusega olend, tead kolides ette kõigi oma uute naabrite harjumusi? Enne randa minemist tead, kas seal on pakse või suitsetajaid? Enne kommipoodi sisenemist tead, mis hinnaga mis komme seal on? Linnas jalutades ei tee kunagi ühtki sammu, mida sa ette poleks planeerinud? Ei astu kunagi spontaanselt sisse mõnda poodi? Kunagi ei keera linnas jalutades mõnele vähekäidud tänavale, et vaadata, kuhu satud ja mis seal uut on?
Räägi veel sellest, kui tark sa oled.
Mina, loll, satun isegi aegajalt mõnele näitusele. Lähen mööda ja…ennäe. Astun sissegi. Viru keskuses sattusin mingitele moepäevadele – aatriumis oli see catwalk püsti pandud, kõik kohad kahemeetriseid jalgu ja modelle ja fotograafe täis. Ka Kassitoome vabaõhukontserdile olen sattunud, sest vaja oli sealt mööda minna. Autoõnnetusse olen sattunud. Bussis olen sattunud kõrvuti istuma selgellt haige inimesega. Täna peaks poodi minema, pean kontrollima, et ei satuks mõnda riiulivahesse, kus pole varem käinud. Eriline hirm on, et äkki satun kellegagi tänaval kokku. Alles täna sain teada, et satuvad kuskile ja mingitesse situatsioonidesse ainult mõistuseta olendid.