Esileht Väikelaps Hoidke oma lapsi!

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Hoidke oma lapsi!

Postitas:
Kägu

20-aastase lapse emana tahan teile öelda, et hoidke oma väikelapsi, arendage neid, leidke nende jaoks aega ja raha. Iga päev on kordumatu ja ei tule kunagi tagasi, sellest jääb vaid mälestus. Aeg läheb nii kiiresti, et te ei saagi aru, kui aeg on täis ja laps lendab kodust välja, hakkab elama oma elu, täiskasvanu elu. See väike poisike või tüdrukuke, keda süles kandsite ja kelle muhule peale puhusite on selle suure inimese sees endiselt olemas, teie jaoks on ta alati teie väikseke, kõige kallim siin maailmas. Aga ometi on elu edasi liikunud ja see aeg, kui ta kõndis teiega käest kinni ja olite tema jaoks kõige tähtsam inimene maailmas, saab ümber enne, kui aeugi saate. Seepärast tahan teile meelde tuletada, et iga hetk on väärtus, ärge unustage seda. Armastust pole kunagi liiga palju, hellust pole kunagi liiga palju. Olge mõistvad, kannatlikud, kõik need praegu suurtena tunduvad probleemid ja pahandused on tühiasi selle kõige kõrval, mida laps teie jaoks tähendab.

+25
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Isshhhaand kui hea teema. Tee see veel kolme alarubriiki palun sind.

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aitäh Sulle! Seda on vaja meelde tuletada.

Kahjuks nagu näha, on siin grupis ka kibestunud inimesi, kes ei oska hinnata seda, mis neile antud on.

3 väikse poisi ema, kes rasketel hetkedel päriselt vajab selliseid meeldetuletusi. Aitäh!

+9
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on tore meeldetuletus! Argielu pressib vahel meeletult peale ja unustad isegi ära, mis tegelikult oluline on.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige vanem poeg ka 20 aastat vana ja samad mõtted terve viimane aasta. Kui poeg läks ajateenistusse oli meeletult kurb, mõtlesin, et ongi läinud. Kuna sai väga tihti koju, siis kurbus kadus.  Sügisest läheb ülikooli ja nüüd on küll selge, et ongi läinud. Loodan, et läheb ja elab õnnelikku ja huvitavat elu, aga ikkagi… aeg läheb liiga kiiresti.

 

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma loodan, et suudan oma lastest ikka lahti lasta, kui nad täiskasvanuks on saanud ning leian endale piisavalt tegevust, et mitte nende titeaega taga nutta. Elu läheb edasi, kui kõik läheb hästi, tulevad lapselapsed. Ka nendega koosveedetud aeg on kordumatu.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul on hooois soovitus sellistele tehke-olge-elage soovitajatele, et osake lahti lasta. Ärge ahistage last igasuguste meenutuste ja heietustega. Teie tahate tagadi vaadata, noored tahavad edasi minna. Lapse saades vast teadvustasite endale, et ühel hetkel on ta kodust läinud? Selleks oli ju pikki aastaid aega mõttega harjuda.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

20-aastase lapse emana tahan teile öelda, et hoidke oma väikelapsi, arendage neid, leidke nende jaoks aega ja raha. Iga päev on kordumatu ja ei tule kunagi tagasi, sellest jääb vaid mälestus. Aeg läheb nii kiiresti, et te ei saagi aru, kui aeg on täis ja laps lendab kodust välja, hakkab elama oma elu, täiskasvanu elu. See väike poisike või tüdrukuke, keda süles kandsite ja kelle muhule peale puhusite on selle suure inimese sees endiselt olemas, teie jaoks on ta alati teie väikseke, kõige kallim siin maailmas. Aga ometi on elu edasi liikunud ja see aeg, kui ta kõndis teiega käest kinni ja olite tema jaoks kõige tähtsam inimene maailmas, saab ümber enne, kui aeugi saate. Seepärast tahan teile meelde tuletada, et iga hetk on väärtus, ärge unustage seda. Armastust pole kunagi liiga palju, hellust pole kunagi liiga palju. Olge mõistvad, kannatlikud, kõik need praegu suurtena tunduvad probleemid ja pahandused on tühiasi selle kõige kõrval, mida laps teie jaoks tähendab.

Täpselt sama mõtlen ka mina iga päev!
Vanem laps on 15a juba ja alati olnud iseseisvam kui noorem, 9a laps.
See väiksem on sünnist saadik minu kaisus maganud, praegugi magab. Läks nüüd 4.klassi ja siiamaani tahab, et teda kooli saadan, siis hoiab mul käest kinni.
Eile nägin halba und, laps ütles, et ,, emme siis võid mind alati kaisutada, ma olen koguaeg su juures ja ei lähe kunagi ära ,,. Ja kui mul on tuju paha või kurb siis tuleb istub mu kõrvale ja ütleb, et kallistame, siis sul hakkab parem.
15 aastat olen nendega kodus olnud, nendega kõike koos teinud/käinud. Nende eest hoolitsenud. Siiamaani pole kodus olemisest kopp ees, täiega naudin seda. Laste eest hoolitsemine on olnud minu jaoks tõeliselt rahulduspakkuv tegevus.

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

20-aastase lapse emana tahan teile öelda, et hoidke oma väikelapsi, arendage neid, leidke nende jaoks aega ja raha. Iga päev on kordumatu ja ei tule kunagi tagasi, sellest jääb vaid mälestus. Aeg läheb nii kiiresti, et te ei saagi aru, kui aeg on täis ja laps lendab kodust välja, hakkab elama oma elu, täiskasvanu elu. See väike poisike või tüdrukuke, keda süles kandsite ja kelle muhule peale puhusite on selle suure inimese sees endiselt olemas, teie jaoks on ta alati teie väikseke, kõige kallim siin maailmas. Aga ometi on elu edasi liikunud ja see aeg, kui ta kõndis teiega käest kinni ja olite tema jaoks kõige tähtsam inimene maailmas, saab ümber enne, kui aeugi saate. Seepärast tahan teile meelde tuletada, et iga hetk on väärtus, ärge unustage seda. Armastust pole kunagi liiga palju, hellust pole kunagi liiga palju. Olge mõistvad, kannatlikud, kõik need praegu suurtena tunduvad probleemid ja pahandused on tühiasi selle kõige kõrval, mida laps teie jaoks tähendab.

Täpselt sama mõtlen ka mina iga päev!

Vanem laps on 15a juba ja alati olnud iseseisvam kui noorem, 9a laps.

See väiksem on sünnist saadik minu kaisus maganud, praegugi magab. Läks nüüd 4.klassi ja siiamaani tahab, et teda kooli saadan, siis hoiab mul käest kinni.

Eile nägin halba und, laps ütles, et ,, emme siis võid mind alati kaisutada, ma olen koguaeg su juures ja ei lähe kunagi ära ,,. Ja kui mul on tuju paha või kurb siis tuleb istub mu kõrvale ja ütleb, et kallistame, siis sul hakkab parem.

15 aastat olen nendega kodus olnud, nendega kõike koos teinud/käinud. Nende eest hoolitsenud. Siiamaani pole kodus olemisest kopp ees, täiega naudin seda. Laste eest hoolitsemine on olnud minu jaoks tõeliselt rahulduspakkuv tegevus.

Õpikunäide, kuidas kasvatada memmepoegasid.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väikeste hetkede nautimine ja hindamine on hea meeldetuletus küll. Aga mitte sellepärast, et pärast kahetsed, vaid lihtsalt… argipäev on ka helgem niimoodi, juba kohe.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täpselt sama mõtlen ka mina iga päev!
Vanem laps on 15a juba ja alati olnud iseseisvam kui noorem, 9a laps.
See väiksem on sünnist saadik minu kaisus maganud, praegugi magab. Läks nüüd 4.klassi ja siiamaani tahab, et teda kooli saadan, siis hoiab mul käest kinni.
Eile nägin halba und, laps ütles, et ,, emme siis võid mind alati kaisutada, ma olen koguaeg su juures ja ei lähe kunagi ära ,,. Ja kui mul on tuju paha või kurb siis tuleb istub mu kõrvale ja ütleb, et kallistame, siis sul hakkab parem.
15 aastat olen nendega kodus olnud, nendega kõike koos teinud/käinud. Nende eest hoolitsenud. Siiamaani pole kodus olemisest kopp ees, täiega naudin seda. Laste eest hoolitsemine on olnud minu jaoks tõeliselt rahulduspakkuv tegevus.

Jeerum!
Vabandust, aga nii kanaema pole küll kunagi näinud. Ma ei kujuta ettegi, et kui ükskord need lapsed oma elu peale lähevad, mida sina siis tegema hakkad? Oled nii klammerdunud, lisaks igasugusest tööturust kõrvale jäänud.
Kas tulevik (ja pensionipõlv) ei hirmuta?
Lisaks see, et 9-10 aastane magab ema kaisus… No ma ei tea, kuidas tema küll hakkama saab kui näiteks vaja laagris vm üksi magada? Sa rikud ju lapse iseseisvuse puhta ära.

+7
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täpselt sama mõtlen ka mina iga päev!

Vanem laps on 15a juba ja alati olnud iseseisvam kui noorem, 9a laps.

See väiksem on sünnist saadik minu kaisus maganud, praegugi magab. Läks nüüd 4.klassi ja siiamaani tahab, et teda kooli saadan, siis hoiab mul käest kinni.

Eile nägin halba und, laps ütles, et ,, emme siis võid mind alati kaisutada, ma olen koguaeg su juures ja ei lähe kunagi ära ,,. Ja kui mul on tuju paha või kurb siis tuleb istub mu kõrvale ja ütleb, et kallistame, siis sul hakkab parem.

15 aastat olen nendega kodus olnud, nendega kõike koos teinud/käinud. Nende eest hoolitsenud. Siiamaani pole kodus olemisest kopp ees, täiega naudin seda. Laste eest hoolitsemine on olnud minu jaoks tõeliselt rahulduspakkuv tegevus.

Jeerum!

Vabandust, aga nii kanaema pole küll kunagi näinud. Ma ei kujuta ettegi, et kui ükskord need lapsed oma elu peale lähevad, mida sina siis tegema hakkad? Oled nii klammerdunud, lisaks igasugusest tööturust kõrvale jäänud.

Kas tulevik (ja pensionipõlv) ei hirmuta?

Lisaks see, et 9-10 aastane magab ema kaisus… No ma ei tea, kuidas tema küll hakkama saab kui näiteks vaja laagris vm üksi magada? Sa rikud ju lapse iseseisvuse puhta ära.

Mu lapsed pole elu sees tahtnudki kunagi kuhugile laagrisse minna ja kunagi pole ka küla peal maganud, ikka oma kodus.
Kusjuures ma ise mõtlen ka, et kuidas noorem laps mul hakkama saab elus. Nimelt on tal arenguline kõnehäire ja üldse on ta sellise õrna hingega laps. Ilmselt seetõttu olen teda ka nii oma lähedal hoidnud.
Aga kaisus magamisest- kuidas see puutub iseseisvusesse? Mina magasin 10 aastaseltki oma ema ja vanaema kaisus ja vanadel aegadel magasid kõik pereliikmed koos.
Miks see pensionipõlv hirmutama peaks? Mina saan hakkama, pole vaja muretseda.
Mulle pole töötamine elus esikohal, lapsed on.
Mehega tegime teadliku otsuse, et jään koju.

+8
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täpselt sama mõtlen ka mina iga päev!

Vanem laps on 15a juba ja alati olnud iseseisvam kui noorem, 9a laps.

See väiksem on sünnist saadik minu kaisus maganud, praegugi magab. Läks nüüd 4.klassi ja siiamaani tahab, et teda kooli saadan, siis hoiab mul käest kinni.

Eile nägin halba und, laps ütles, et ,, emme siis võid mind alati kaisutada, ma olen koguaeg su juures ja ei lähe kunagi ära ,,. Ja kui mul on tuju paha või kurb siis tuleb istub mu kõrvale ja ütleb, et kallistame, siis sul hakkab parem.

15 aastat olen nendega kodus olnud, nendega kõike koos teinud/käinud. Nende eest hoolitsenud. Siiamaani pole kodus olemisest kopp ees, täiega naudin seda. Laste eest hoolitsemine on olnud minu jaoks tõeliselt rahulduspakkuv tegevus.

Jeerum!

Vabandust, aga nii kanaema pole küll kunagi näinud. Ma ei kujuta ettegi, et kui ükskord need lapsed oma elu peale lähevad, mida sina siis tegema hakkad? Oled nii klammerdunud, lisaks igasugusest tööturust kõrvale jäänud.

Kas tulevik (ja pensionipõlv) ei hirmuta?

Lisaks see, et 9-10 aastane magab ema kaisus… No ma ei tea, kuidas tema küll hakkama saab kui näiteks vaja laagris vm üksi magada? Sa rikud ju lapse iseseisvuse puhta ära.

Mu lapsed pole elu sees tahtnudki kunagi kuhugile laagrisse minna ja kunagi pole ka küla peal maganud, ikka oma kodus.

Kusjuures ma ise mõtlen ka, et kuidas noorem laps mul hakkama saab elus. Nimelt on tal arenguline kõnehäire ja üldse on ta sellise õrna hingega laps. Ilmselt seetõttu olen teda ka nii oma lähedal hoidnud.

Aga kaisus magamisest- kuidas see puutub iseseisvusesse? Mina magasin 10 aastaseltki oma ema ja vanaema kaisus ja vanadel aegadel magasid kõik pereliikmed koos.

Miks see pensionipõlv hirmutama peaks? Mina saan hakkama, pole vaja muretseda.

Mulle pole töötamine elus esikohal, lapsed on.

Mehega tegime teadliku otsuse, et jään koju.

Leidke varakult sobiv amet, mille suunas tüürida, kus kõnehäire ei sega ja töö valdavalt iseseisev, saab ka koduses keskkonnas teha ja suhtlemist minimaalselt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma loodan, et suudan oma lastest ikka lahti lasta, kui nad täiskasvanuks on saanud ning leian endale piisavalt tegevust, et mitte nende titeaega taga nutta. Elu läheb edasi, kui kõik läheb hästi, tulevad lapselapsed. Ka nendega koosveedetud aeg on kordumatu.

Mina ei kujuta näiteks praegu ette, et lapselapsed saavad sama kallid olla kui oma lapsed. Võib-olla tüdrukute emadel on tunne natuke teistsugune, aga poegade emana mõtlen, et lapselapsed on ikkagi võõra naise sünnitatud ja tõenäoliselt on ta oma ema talle ja ta lastele lähedasem kui mina.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

poegade emana mõtlen, et lapselapsed on ikkagi võõra naise sünnitatud ja tõenäoliselt on ta oma ema talle ja ta lastele lähedasem kui mina.

Tõenäoliselt nii ongi. Ja eriti veel siis, kui oma ema on lähedalt võtta ja suhted head. Aga kui sa ise püüad ka ennast ikka pildil hoida ja eemale ei tõmbu, siis on kõik hästi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olge mõistvad, kannatlikud, kõik need praegu suurtena tunduvad probleemid ja pahandused on tühiasi selle kõige kõrval, mida laps teie jaoks tähendab.

Väga õige kõik, aga oleks keegi seda mulle 29 aastat tagasi öelnud. Ei olnud ma ise lapsena armastust saanud ega osanud seda ka oma lapsele pakkuda. Jah, hoidsin, armastasin, aga seda kõike oleks võinud palju rohkem olla. Mingil hetkel tuli oskus ja teadmine, aga siis oli laps juba suurem ja on asju, mida enam tagantjärgi ei muuda. Nüüd on ta suur ja kuigi meil on head suhted, oleks nagu ikka midagi puudu. Seda on raske sõnadesse panna, aga nii on.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpikunäide, kuidas kasvatada memmepoegasid.

Lisaks see, et 9-10 aastane magab ema kaisus… No ma ei tea, kuidas tema küll hakkama saab kui näiteks vaja laagris vm üksi magada? Sa rikud ju lapse iseseisvuse puhta ära.

Imelik, et on ikka veel neid, kes mõtlevad nii, et tihe kontakt vanematega väikelapsena/eelteismelisena on kuidagi kahjulik ja sellised lapsed justkui ei suudaks iseseisvuda.

Loodus soodustab väiksematel lastel nö. klammerdumist (ollakse vanemesse väga kiindunud, tahetakse vanemetege koos asju teha).  Teismeiga aga on juba nagu üleminek lapse ja täiskasvanu vahel ning soodustab eraldumist.

Osa on mingipärast arvamusel, et väiksema lapse soovile vanematega koos olla/teha tuleb võimalikult tugevalt vastu võidelda. Tegelikult pole sellel võitlemisel suuremat mõtet. Järgmine arenguetapp (teismeiga) saabub nii ehk naa – nii nendel, kes magasid kaisus kui ka nendel, kes ei maganud kaisus…

Jah, ma saan aru, et kõigile täiskasvanutele endale lihtsalt ei pruugi see laps kaisus magamine sobida. Nagu ei sobi ka pikk kodusolemine koduperenaisena jms. Kuigi – vanasti elas enamus peresid nii, et vanemad-lapsed (eriti ema) olid tihedas kontaktis. Ja ei juhtunud selle inimeste iseseisvumisega mitte midagi – ikka kasvati suureks, ikka hakati oma elu plaane pidama…

Jah, tänapäeval enamus peresid ei ela enam nii – peamiselt seetõttu, et täiskasvanutele ei sobi nii, ei meeldi nii. Kuid hakata siit otsima midagi last kahjustavat “sa rikud lapse ära” – see on minu meelest ilmne ülepingutamine.

Tänapäeval on tegelikult paljudes peredes vastupidine probleem: vanemad on pikalt tööl. Kas võtab kauem aega töö ise või siis sõidule kuluv aeg on pikk vms. Koolist tulnud algklassilapsed on üksi, meelelahutuseks arvutimängud.

Muidugi ei sobi paljudele täiskasvanutele endale jääda ainult koduseks, saan sellest aru. Samas – ma saan aru ka sellest, millised plussid kaasnevad lapsele koduse pereliikmega.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina ei kujuta näiteks praegu ette, et lapselapsed saavad sama kallid olla kui oma lapsed. Võib-olla tüdrukute emadel on tunne natuke teistsugune, aga poegade emana mõtlen, et lapselapsed on ikkagi võõra naise sünnitatud ja tõenäoliselt on ta oma ema talle ja ta lastele lähedasem kui mina.

Jah. Sa võid nendega olla nii, nagu nende ema õigeks peab. Ja kui te olete miniaga erinevate arusaamade ja iseloomudega, siis ei saagi olla sa ise, vaid selline nagu minia õigeks peab lastega olla. See on raske.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täpselt sama mõtlen ka mina iga päev!

Vanem laps on 15a juba ja alati olnud iseseisvam kui noorem, 9a laps.

See väiksem on sünnist saadik minu kaisus maganud, praegugi magab. Läks nüüd 4.klassi ja siiamaani tahab, et teda kooli saadan, siis hoiab mul käest kinni.

Eile nägin halba und, laps ütles, et ,, emme siis võid mind alati kaisutada, ma olen koguaeg su juures ja ei lähe kunagi ära ,,. Ja kui mul on tuju paha või kurb siis tuleb istub mu kõrvale ja ütleb, et kallistame, siis sul hakkab parem.

15 aastat olen nendega kodus olnud, nendega kõike koos teinud/käinud. Nende eest hoolitsenud. Siiamaani pole kodus olemisest kopp ees, täiega naudin seda. Laste eest hoolitsemine on olnud minu jaoks tõeliselt rahulduspakkuv tegevus.

Jeerum!

Vabandust, aga nii kanaema pole küll kunagi näinud. Ma ei kujuta ettegi, et kui ükskord need lapsed oma elu peale lähevad, mida sina siis tegema hakkad? Oled nii klammerdunud, lisaks igasugusest tööturust kõrvale jäänud.

Kas tulevik (ja pensionipõlv) ei hirmuta?

Lisaks see, et 9-10 aastane magab ema kaisus… No ma ei tea, kuidas tema küll hakkama saab kui näiteks vaja laagris vm üksi magada? Sa rikud ju lapse iseseisvuse puhta ära.

Ja mina mõtlen, et mu 13-aastane tütreke istub mul siiani süles ka avalikus kohas, kas see on juba imelik selles vanuses lapse puhul? Ma ei tahaks uskuda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Väikelaps Hoidke oma lapsi!