Esileht Ajaviite- ja muud jutud Hoidke oma teismelisi/noori!

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 72 )

Teema: Hoidke oma teismelisi/noori!

Postitas:
Kägu

Kôik, kes viimaste päevade uudistega kursis, ilmselt saavad aru, millest see teemapüstitus. Ei ole need meie teismelised mingid lumehelbekesed, elavad hoopis väga pingelist elu. Kui mina varem pidin minema õue, et sõbrannale helistada (kui kõne kestis üle minuti, kloppis juba keegi putka uksele), siis täna on olukord hoopis teine. Iga hetk nö suhtled kellegagi. Ja selle olukorra on muutnud täiskasvanud! Lastel ON pinge peal. Kodust toetust on nii väga vaja, mitte ainult hurjutamist. Mine kallista oma vinnilist, hormoonimöllus, suureks saavat last ja ole tema jaoks olemas. Kui beebifoorumis kaalutakse igat porganditükki ja tehakse a la baka-tööd teemal “parim turvatool”, siis mingi hetk kaob see hool ja tähelepanu, ning laps/noor jääb üksi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänud! Mis viimase aja uudistest jutt käib?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänud! Mis viimase aja uudistest jutt käib?

Kadunud noortest, kes leitud surnuna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänud! Mis viimase aja uudistest jutt käib?

Kahjuks on viimase 3 päeva jooksul võtnud oma elu 15-aastane poiss ja 21-aastane neiu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänud! Mis viimase aja uudistest jutt käib?

Kahjuks on viimase 3 päeva jooksul võtnud oma elu 15-aastane poiss ja 21-aastane neiu.

28-aastane ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teismeline, kes pole depressioonis või sea elu mõtet küsimuse alla, on haruldus. Nende vaimne tervis on tõesti hapram kui välja paistab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siiras kaastunne lähedastele!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimastel päevadel on seda teed läinud peaaegu 2 inimest iga päev – nii noored kui ka vanemad. Margake kõiki enda ümber ja suhelge oma lahedastega palun.

Please wait...
Postitas:
Kägu

21 ja 28 pole ju enam teismelised, vaid täiskasvanud. Siin nagu süüdistataks vanemaid, aga see pole alati nii.

Please wait...
Postitas:
Milvi Kiisu

21 ja 28 pole ju enam teismelised, vaid täiskasvanud. Siin nagu süüdistataks vanemaid, aga see pole alati nii.

Loomulikult pole süüdi vanemad. Aastakümneid kestnud inimvaenulik riigivalitsus eesotsas Reformierakonnaga on inimeste närvid ära söönud. Reformierakond hoolis ainult rikaste heaolust. Õnneks nüüd puhuvad uued tuuled ja tänu EKRE valitsusele saame endale inimnäolisema ühiskonna. See võtab aega mõned aastad, et vead ära parandada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mine kallista oma vinnilist, hormoonimöllus, suureks saavat last ja ole tema jaoks olemas. Kui beebifoorumis kaalutakse igat porganditükki ja tehakse a la baka-tööd teemal “parim turvatool”, siis mingi hetk kaob see hool ja tähelepanu, ning laps/noor jääb üksi.

Ma pigem ütleks, et see parima turvatooli missivõistlus ja porganditüki kaalumine kipuvad tegelikku hoolitsust ja tähelepanu asendama, aga see on ju kõik ainult pealisehitis. Alus peaks olema hoolimine.
Kui näiline hoolitsev tõmblemine ühel hetkel enam eakohane ei ole, siis tuleb lihtsalt välja, et selle all tegelikku hoolimist ei olnudki.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kus on kirjas, et need juhtumid olid enesetapud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kôik, kes viimaste päevade uudistega kursis, ilmselt saavad aru, millest see teemapüstitus. Ei ole need meie teismelised mingid lumehelbekesed, elavad hoopis väga pingelist elu. Kui mina varem pidin minema õue, et sõbrannale helistada (kui kõne kestis üle minuti, kloppis juba keegi putka uksele), siis täna on olukord hoopis teine. Iga hetk nö suhtled kellegagi. Ja selle olukorra on muutnud täiskasvanud! Lastel ON pinge peal. Kodust toetust on nii väga vaja, mitte ainult hurjutamist. Mine kallista oma vinnilist, hormoonimöllus, suureks saavat last ja ole tema jaoks olemas. Kui beebifoorumis kaalutakse igat porganditükki ja tehakse a la baka-tööd teemal “parim turvatool”, siis mingi hetk kaob see hool ja tähelepanu, ning laps/noor jääb üksi.

Ja kuidas sul jätkub julmust ja jultumust selles vanemaid süüdistada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kus on kirjas, et need juhtumid olid enesetapud?

No kuule.. kui lähedased otsivad (sest elu võib olla ohus) ja siis leitakse vägivallatunnusteta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kus on kirjas, et need juhtumid olid enesetapud?

No kuule.. kui lähedased otsivad (sest elu võib olla ohus) ja siis leitakse vägivallatunnusteta.

Enesetapu puhul peaks ju siiski vägivalla tunnused näha olema. Tunnusteta on siiski selline seletamatu, iseeneslik surm. Ok, surnukskülmumine ka. Mõrvakahtlused on ilmselt need, mis puuduvad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kus on kirjas, et need juhtumid olid enesetapud?

No kuule.. kui lähedased otsivad (sest elu võib olla ohus) ja siis leitakse vägivallatunnusteta.

Enesetapu puhul peaks ju siiski vägivalla tunnused näha olema. Tunnusteta on siiski selline seletamatu, iseeneslik surm. Ok, surnukskülmumine ka. Mõrvakahtlused on ilmselt need, mis puuduvad.

Enesetapu puhul ei ole vägivallatunnuseid. Iseenda vastu tõstetud kätt ei nimetata vägivallaks.
Teemast aga ma aru ei saa, mida paganat see muudab, et tema pidi putkast helistama ja tänapäeval suheldakse kogu aeg? Surve noortele tuleb mujalt – lapsevanematelt, kes veedavad õhtud mitte kodus, vaid tööl või omi õigusi realiseerides – ehk siis nautides elu kodust väljaspool. Noorte pinge on minu arust sama, mis ta oli ka minu lapsepõlves, kuid lapsevanemad, kes peaks laste stressi maandama, pole enam samad. Meie põlvkond on palju egoistlikum. Meie magame pühapäeva hommikul või läheme trenni või sõbraga päevakruiisile, mitte ei tee lapsele pannkooke ja ei vii teda teatrisse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mine kallista oma vinnilist, hormoonimöllus, suureks saavat last ja ole tema jaoks olemas. Kui beebifoorumis kaalutakse igat porganditükki ja tehakse a la baka-tööd teemal “parim turvatool”, siis mingi hetk kaob see hool ja tähelepanu, ning laps/noor jääb üksi.

Tundub, et mõnele jõuab ka viimases hädas mõistus p…sest pähe ja isegi teeb selle kohta targutava postituse.
Unustades, et inimese areng ongi selline.

Aga see, et inimeste, isegi alaarenenud, teatav areng, mis kaasneb nende lastega on muidugi rõõmustav.
Kui neil meid pubekaid poleks, oleks nad üldse totaalses pimeduses.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kôik, kes viimaste päevade uudistega kursis, ilmselt saavad aru, millest see teemapüstitus. Ei ole need meie teismelised mingid lumehelbekesed, elavad hoopis väga pingelist elu. Kui mina varem pidin minema õue, et sõbrannale helistada (kui kõne kestis üle minuti, kloppis juba keegi putka uksele), siis täna on olukord hoopis teine. Iga hetk nö suhtled kellegagi. Ja selle olukorra on muutnud täiskasvanud! Lastel ON pinge peal. Kodust toetust on nii väga vaja, mitte ainult hurjutamist. Mine kallista oma vinnilist, hormoonimöllus, suureks saavat last ja ole tema jaoks olemas. Kui beebifoorumis kaalutakse igat porganditükki ja tehakse a la baka-tööd teemal “parim turvatool”, siis mingi hetk kaob see hool ja tähelepanu, ning laps/noor jääb üksi.

Ja kuidas sul jätkub julmust ja jultumust selles vanemaid süüdistada.

Ma küll ei loe välja, et vaid vanemaid süüdistatakse. Fakt on aga see, et naabrimuti pole selles süüdi. Ikka oma kõige lähedasemad saaksid midagi teha, muidugi ka sõbrad ja kõik, kellega tihedamini kokku puututakse. Muidugi ka ühiskond. Tohutu surve ja pinge on peal ja takistavaid seinu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega FB ilmaasjata plaani ära võtta seda, et oleks näha “Like” arv.
Ei saa ikka kõiges ka vanemaid süüdistada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele väiksest peale rääkinud, ei ole nii suurt muret, mida ema ei saaks aidata lahendada. Alati tulge ja rääkige. Meenub juhus, kus teismeline tegi enesetapu netikiusamise tagajärjel. Sellepärast seda ma oma lastele alati rõhutan.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele väiksest peale rääkinud, ei ole nii suurt muret, mida ema ei saaks aidata lahendada. Alati tulge ja rääkige. Meenub juhus, kus teismeline tegi enesetapu netikiusamise tagajärjel. Sellepärast seda ma oma lastele alati rõhutan.

Kõlab ilusti. aga kas sinu ema oskab lahendada kõiki su probleeme. või lahendaks nad neid omamoodi ja sulle sobimatult. kas su ema mõtted on sinu arust parimad mõtted?
ma ei pea silmas konkreetselt sind, vaid üldiselt.
ega ju lapsed on siingi kirjutanud, et ema tungib liiga nende ellu. tahab rääkida, uurib, pärib, helistab, käib külas.
kuidas olla üks õige ema üldse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele väiksest peale rääkinud, ei ole nii suurt muret, mida ema ei saaks aidata lahendada. Alati tulge ja rääkige. Meenub juhus, kus teismeline tegi enesetapu netikiusamise tagajärjel. Sellepärast seda ma oma lastele alati rõhutan.

Kõlab ilusti. aga kas sinu ema oskab lahendada kõiki su probleeme. või lahendaks nad neid omamoodi ja sulle sobimatult. kas su ema mõtted on sinu arust parimad mõtted?

ma ei pea silmas konkreetselt sind, vaid üldiselt.

ega ju lapsed on siingi kirjutanud, et ema tungib liiga nende ellu. tahab rääkida, uurib, pärib, helistab, käib külas.

kuidas olla üks õige ema üldse?

Mu ema on surnud, kahjuks. Aga ta oli inimene, kelle poole pöördusid muredega ka minu sõbrannad. Mured muutuvad aastatega, väikelapse mure on üks, teismelisel teine. Olen piisavalt vana ja tean juhuseid, kus laps valibki vabasurma, kuna mured kuhjuvad ja tal ei ole kuskilt abi saada.
Oluline on ema(isa) ja laste vaheline usaldus, et laps teaks ema (isa) teda ei reeda, ei parasta – vaid kuulab alati ära, et teaks, et me oleme alati tema jaoks olemas. See ei tähenda pinnimist, uurimist jne. Alus sellele pannakse siis, kui laps on väike.
Kui lapsel tekkisid koolis probleemid – siis võtsime õhtul aega ja läksime jalutama – mina rääkisin “oma muredest”, laps enda omadest, otsisime lahendusi jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui mina tulin teismelisena koju, siis oli kogu suhtlemine vaid perega. Isegi kui koolis oli mingi madin olnud, ei saadud mind enam nö kätte. Täna levib kõik ülihelikiirusel – eile tegeles mu laps pikalt mingi päevase jama lahendamisega, messengeri klassigrupis. Lõpuks palusin tlf ära panna ja läksimd ujuma. Laps luges uudistest 15-aastase surma kohta ja ta esimene mõte oli, et ilmselt mingi suhete teema, kellel mingi “hea mõte” tuleb, see selle suhtluskanalisse ka lajatab. Muidugi vôib telo koju tulles kapi peale panna, aga kui paljud noored seda teevad? Lisa siia pingelised koolipäevad, suhted õpetajate-trennikaaslaste-treeneriga jne jne. Siis veel üldine hoiak a la pahad lumehelbekesed, november, pimedus. Nõrgem vôibki murduda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mured muutuvad aastatega, väikelapse mure on üks, teismelisel teine. Olen piisavalt vana ja tean juhuseid, kus laps valibki vabasurma, kuna mured kuhjuvad ja tal ei ole kuskilt abi saada.
Oluline on ema(isa) ja laste vaheline usaldus, et laps teaks ema (isa) teda ei reeda, ei parasta – vaid kuulab alati ära, et teaks, et me oleme alati tema jaoks olemas. See ei tähenda pinnimist, uurimist jne. Alus sellele pannakse siis, kui laps on väike.
Kui lapsel tekkisid koolis probleemid – siis võtsime õhtul aega ja läksime jalutama – mina rääkisin “oma muredest”, laps enda omadest, otsisime lahendusi jne.

See on väga tore, et on inimesi, kes laste kasvatamises (suhetes) nii loomupäraselt osavad on ja nad alati kõik nii õigesti oskavad teha ja öelda. See on kõik ju nii lihtne.
Aga sellist tüüpi ideaalinimesed, kes seejuures ise märkamist ja hoolimist rõhutavad, ei ole kunagi võimelised tajuma, kuidas taoline enda “aga meie läksime jalutama” ja “alus pannakse” lihtsustav targutamine (sisuliselt süüdistamine) probleemidepuntras lahendusiotsivale inimesele mõjub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

21 ja 28 pole ju enam teismelised, vaid täiskasvanud. Siin nagu süüdistataks vanemaid, aga see pole alati nii.

Loomulikult pole süüdi vanemad. Aastakümneid kestnud inimvaenulik riigivalitsus eesotsas Reformierakonnaga on inimeste närvid ära söönud. Reformierakond hoolis ainult rikaste heaolust. Õnneks nüüd puhuvad uued tuuled ja tänu EKRE valitsusele saame endale inimnäolisema ühiskonna. See võtab aega mõned aastad, et vead ära parandada.

Jutt jumalast õige. Tarbimis- ja naabrist parem-ühiskonna tingimustes, kus riik inimesest suurt ei hooli, aga teeb kõik selleks, et inimene enam oma peaga mõtlema ei peaks, muutubki enesetapp tavaliseks, sest noor hing ei pea sellele pingele vastu. Ja reformierakond on andnud siia mõõtmatu panuse ning annab edasi, kahjuks.
Mis EKREsse puutub, siis olgu nad millised on oma retoorikas, aga inimesele mõtlevad nad oluliselt rohkem, kui eelmised valitsuskoosseisud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu ema on surnud, kahjuks. Aga ta oli inimene, kelle poole pöördusid muredega ka minu sõbrannad. Mured muutuvad aastatega, väikelapse mure on üks, teismelisel teine. Olen piisavalt vana ja tean juhuseid, kus laps valibki vabasurma, kuna mured kuhjuvad ja tal ei ole kuskilt abi saada.
Oluline on ema(isa) ja laste vaheline usaldus, et laps teaks ema (isa) teda ei reeda, ei parasta – vaid kuulab alati ära, et teaks, et me oleme alati tema jaoks olemas. See ei tähenda pinnimist, uurimist jne. Alus sellele pannakse siis, kui laps on väike.
Kui lapsel tekkisid koolis probleemid – siis võtsime õhtul aega ja läksime jalutama – mina rääkisin “oma muredest”, laps enda omadest, otsisime lahendusi jne.

Väikese lapsega on jah lihtne. aga suurematega muutub keerukaks. see -läheme jalutama- enam ei toimi, kui laps ei taha rääkida. Miks ei taha rääkida, on seepärast et ta on hammustanud läbi kuidas ema püüab teda rääkima panna ja räägib näitlikustamiseks mingeid enda “muresid”. sest sa räägid lapsele just selliseid tühisemaid asju. Mitte kõike ei paljasta endast. osalt seepärast et püüad säilitada autoriteeti ja teisalt seepärast et ei taha teda oma tõeiste probleemidega koormata ja kolmandaks on asju mida sa ei räägigi kellelegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Iga laps jääb oma vanematele lapseks. Vahet pole, kui vana või noor see laps on. Minul on ka ema, kellega on mul tihti erimeelsused, sest ta reageerib kõiges üle. Ma tean, et tahab minust hoolida ja mind parimal viisil terve maailma kurjuse eest kaitsta, aga ta mõtleb nii üle, et see on mind vahel nii endast välja viinud, et lõppebki suitsiidmõtetega ja tegudega.
Eile käisin üksinda perenõustaja juures ja perenõustaja sooviks järgmine kord mind koos emaga näha. Saatsin emale eile väga ilusa meili, et mis kuupäeval ja kellaajal ta on minuga koos perenõustaja juurde oodatud. Lisasin veel selle, et kuna me pole suutnud omavahel asju selgeks rääkida, et ehk saame seda teha perenõustaja abiga.
Kahjuks vastust minu meilile ei ole ja pole teada ka see, kas ta vastabki ja kas tuleb perenõustaja juurde.
Mida siis teha, kui oma ema täiskasvanud laps, kes on juba keskealine, sooviks ikkagi oma emaga suhteid parandada, aga ema ise seda ei soovi, ega tulegi nõustaja juurde?
Ma tunnen oma hinges täielikku tühjust. Kui perenõsutaja küsis, kes mulle on olulised inimesed, siis oli ju jutt inimestest, muidu ma oleksin tahtnud talle vastata, et ainult kass on mulle oluline.
Ma ei tea enam kuidas edasi minna. Kindlasti ei tea seda ka ema. Mina olen pakutud abi vastu võtnud, aga kas ka ema võtab, pole mul veel teada.
Paljude jaoks on perenõustajad tabuteema ja öeldakse, et oma pere asju tuleks ise lahendada, mitte võõra juuresolekul. No ga kui neid asju ei saa ise lahendada, selleks ju ongi nõustajad.
Kui ma järgmine kord lähen jälle perenõustaja juurde üksinda, vaevalt ta mind pärast seda kolmandat korda enam üksinda seal näha tahab, sest pere koosneb paljudest pereliikmetest, mitte ainult minust.
Kui aga asjad jäävadki lahendamata, jäävad mind ka edaspidigi saatma suitsiidmõtted ja lõpuks on ka kuskil teade, et otsitakse, sest mu elu- ja tervis on ohus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

tingimustes, kus riik inimesest suurt ei hooli

Saage ometi aru, et riik kui selline ei saa hoolida, sest riik pole inimene. Riik on reeglid, seadused, territoorium, süsteem. Hingetu ja elutu masin. Riigi sees aga on inimesed, kes süsteemi sõlmkohtades toimetavad, reegleid teevad, järgivad, toimetavad. Kui sina ei hooli, tema ei hooli, nemad ei hooli, siis masin ei hooli ammugi. Nii et jätke see utoopia mingist müstilisest hoolivast riigist.

Mis puudutab teismeliste hoolimisse, siis on see keeruline. Vanemate noorpõlve maailm oli teistsugune. Me ei mõista väga praegust noort. Materiaalselt on tänastel noortel tunduvalt kergem, kui noorel nt 90datel. Siis oli ellujäämine kuidagi rohkem siin ja praegu, ka rõõmud olid siin ja praegu. Enesetappe toimus ka siis. Nüüd on kõige selle kliima-apokalüpsisega elu mõte veel enam liiva jooksmas. Kuna igapäevase leiva eest muretsema ei pea, on neil ajude Marvini universumi suurune masendus. Eile ütles üks kägu kuskil teemas tähelepanuväärse mõtte: kui meie käest küsiti, kelleks me suurena saada tahame, siis täna küsitakse, kes ma olen.

Mu oma 14aadtane laps käib regulaarselt selles augus, filosofeerib, masendub. Ma kuulan ja ma ei saa aru. Ma ei oska aidata. Oleks tal kõht tühi, annaks süüa, oleks külm, paneks teki peale. Aga mida sa saad teha, kui peale tuleb maailmavalu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemast aga ma aru ei saa, mida paganat see muudab, et tema pidi putkast helistama ja tänapäeval suheldakse kogu aeg? Surve noortele tuleb mujalt – lapsevanematelt, kes veedavad õhtud mitte kodus, vaid tööl või omi õigusi realiseerides – ehk siis nautides elu kodust väljaspool. Noorte pinge on minu arust sama, mis ta oli ka minu lapsepõlves, kuid lapsevanemad, kes peaks laste stressi maandama, pole enam samad. Meie põlvkond on palju egoistlikum. Meie magame pühapäeva hommikul või läheme trenni või sõbraga päevakruiisile, mitte ei tee lapsele pannkooke ja ei vii teda teatrisse.

Hea kommenteerija – tahan sind tänada nende nii täpsete sõnade eest! Tahtsin ise midagi taolist öelda, kuid ei oleks osanud kuidagi paremini sõnastada! Mida ma ümberringi kolleegide ja sõprade hulgas näen – sedasama – ise, ise, ise, mina, mina, mina…..lapsed lihtsalt “kasvavad”, “neil on kõik olemas”…..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laps luges uudistest 15-aastase surma kohta ja ta esimene mõte oli, et ilmselt mingi suhete teema, kellel mingi “hea mõte” tuleb, see selle suhtluskanalisse ka lajatab. Muidugi vôib telo koju tulles kapi peale panna, aga kui paljud noored seda teevad? Lisa siia pingelised koolipäevad, suhted õpetajate-trennikaaslaste-treeneriga jne jne. Siis veel üldine hoiak a la pahad lumehelbekesed, november, pimedus. Nõrgem vôibki murduda.

Millisest juhtumist sa räägid, kas Saue omast?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 72 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Hoidke oma teismelisi/noori!