Esileht Ajaviite- ja muud jutud Hoidke oma teismelisi/noori!

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 72 )

Teema: Hoidke oma teismelisi/noori!

Postitas:
Kägu

tingimustes, kus riik inimesest suurt ei hooli

Saage ometi aru, et riik kui selline ei saa hoolida, sest riik pole inimene. Riik on reeglid, seadused, territoorium, süsteem. Hingetu ja elutu masin. Riigi sees aga on inimesed, kes süsteemi sõlmkohtades toimetavad, reegleid teevad, järgivad, toimetavad. Kui sina ei hooli, tema ei hooli, nemad ei hooli, siis masin ei hooli ammugi. Nii et jätke see utoopia mingist müstilisest hoolivast riigist.

Mis puudutab teismeliste hoolimisse, siis on see keeruline. Vanemate noorpõlve maailm oli teistsugune. Me ei mõista väga praegust noort. Materiaalselt on tänastel noortel tunduvalt kergem, kui noorel nt 90datel. Siis oli ellujäämine kuidagi rohkem siin ja praegu, ka rõõmud olid siin ja praegu. Enesetappe toimus ka siis. Nüüd on kõige selle kliima-apokalüpsisega elu mõte veel enam liiva jooksmas. Kuna igapäevase leiva eest muretsema ei pea, on neil ajude Marvini universumi suurune masendus. Eile ütles üks kägu kuskil teemas tähelepanuväärse mõtte: kui meie käest küsiti, kelleks me suurena saada tahame, siis täna küsitakse, kes ma olen.

Mu oma 14aadtane laps käib regulaarselt selles augus, filosofeerib, masendub. Ma kuulan ja ma ei saa aru. Ma ei oska aidata. Oleks tal kõht tühi, annaks süüa, oleks külm, paneks teki peale. Aga mida sa saad teha, kui peale tuleb maailmavalu?

Täiesti vale arusaam. Loomulikult saab riik hoolida, et mitte öelda, peabki seda tegema. Riigi poolne hoolimine on iga inimese väärtustamine, siiani on väärtustatud ainult kõrgelt haritud edukaid inimesi, luues neile hüvesid ja erisoodustusi ning määrates nõrgukesed, endaga mitte nii hästi hakkama saavad inimesed põhimõtteliselt igavesse vaesusesse. Kui rumal peab olema, et mitte aru saada, et nt miinimumpalka on hoitud teadlikult nii madalal, et see elitaarne tipp saaks nende miinimumpalgaliste arvelt mõnusat elu elada. Isegi Neivelt on öelnud, et iga suurem ettevõte kannataks välja miinimupalga tõstmise vähemalt 1000 euroni, ometi pole riik seda teinud. Eliitkoolide, eliitlasteaedade soosimine on riigi poolse mitte hoolimise parim näide, kus juba maast madalast eristatakse n-ö sikud lammastest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kuidas olla üks õige ema üldse?

Oluline on ema(isa) ja laste vaheline usaldus, et laps teaks ema (isa)

No lihtsalt suurepärane, peidame isad sulgudesse. Olgu sulgudes, suud kinni! Aga kellele isa lapse tegi- naisele või? Täiesti teadlikult ei lasta ka lastel isaga suhelda, see on ju jäma, kui kaks inimest omavahel läbi saavad, see võib majanduslikult olla isegi kahjulik. Aga olgu seda raha poolmiinimumi või rohkem, nii mõnigi laps vahetaks iga kell 100 eur vikingid papsiga veedetud aja vastu. Aga mis neist isadest ikka rääkida, isadepäev on ju ainult kord aastas ja ega lapse nukrus ei mahu ju emal ihu alla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Loomulikult saab riik hoolida,

Riik, see oled sina. Riik ei ole inimene, vaid koosneb inimestest. Nagu maja ei ole enne kodu, kui seal pole inimesi sees.

Inimesed peavad hoolima, alles siis on hooliv riik. Mingi müstiline riik iseenesest ei saa hoolida. Kas sa oma autolt saad nõuda hoolimist, kui sa ise selles autos endast ei hooli? Kas turvavöö saab su turvalisusest hoolida, kui sa ise jätad turvavöö peale panemata? Kas auto saab sind kaitsta, kui autojuht kiirust ületab?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loomulikult saab riik hoolida,

Riik, see oled sina. Riik ei ole inimene, vaid koosneb inimestest. Nagu maja ei ole enne kodu, kui seal pole inimesi sees.

Inimesed peavad hoolima, alles siis on hooliv riik. Mingi müstiline riik iseenesest ei saa hoolida. Kas sa oma autolt saad nõuda hoolimist, kui sa ise selles autos endast ei hooli? Kas turvavöö saab su turvalisusest hoolida, kui sa ise jätad turvavöö peale panemata? Kas auto saab sind kaitsta, kui autojuht kiirust ületab?

See on äärmiselt lihtsustatud arusaam. Sa päriselt arvad, et sinul lihtrahva liikmena on võim eliitkoolid kaotada või miinimumpalka tõsta? Et Süürias nt elanikud ise soovivad pidevalt sõdida? Ei saa nii naiivne, et mitte öelda loll olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kas on varem aega olnud, kus lastele on nii palju mõeldud kui praegu? vanasti oli koolikiusamine osa nö normaalsest lapsepõlvest, mis kästi ära kannatada või vastu hakata. nüüd on kiva ja koolipsühholoogid ja muud kasvatusspetsialistid ja rajaleidja. ja ka diagnoose on palju rohkem. st diagnoosimist. vanasti rääkis laps siis kui kana kuseb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on äärmiselt lihtsustatud arusaam. Sa päriselt arvad, et sinul lihtrahva liikmena on võim eliitkoolid kaotada või miinimumpalka tõsta? Ei saa nii naiivne olla.

Mismoodi need eliitkoolid su elu segavad? Ja miinimumpalka tõstetakse. Miinimumpalga ülesanne ju ongi lihtsate tööde eest tagada miinimuelustandard. Paljudes riikides polegi mingit miinimumpalka. Ja sealset vaesust ei kujuta meiesugused isegi mitte ette. Minu meelest tagab meie riik meile ikka üsna palju. See, et sa tahaks elada lihtsa inimesena nagu aristokraat, siis see pole küll riigi ega riigis elavate inimeste vastutus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei näe kuskil uudistes neid lugusid? Ehk keegi viitaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on äärmiselt lihtsustatud arusaam. Sa päriselt arvad, et sinul lihtrahva liikmena on võim eliitkoolid kaotada või miinimumpalka tõsta? Ei saa nii naiivne olla.

Mismoodi need eliitkoolid su elu segavad? Ja miinimumpalka tõstetakse. Miinimumpalga ülesanne ju ongi lihtsate tööde eest tagada miinimuelustandard. Paljudes riikides polegi mingit miinimumpalka. Ja sealset vaesust ei kujuta meiesugused isegi mitte ette. Minu meelest tagab meie riik meile ikka üsna palju. See, et sa tahaks elada lihtsa inimesena nagu aristokraat, siis see pole küll riigi ega riigis elavate inimeste vastutus.

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun ärme kaldu teemast väga kõrvale – see on oluline, kurb, tõsine teema. Ei ole vaja seda eliitkoolide sarjamise teemaks teha 🙁 . Lapsed on stressis igal pool, olenemata asukohast. Olen ise ka viimasel ajal mõtisklenud, et milles see asi siis peamiselt on tänapäeval. Mul on 1 laps 10 ja teine 21. Ja näen igapäevaselt, kuidas see “maailm neile peale tuleb”. Toetame, kuulame, räägime, oleme olemas. Ikka nagu jääb väheks – on mul tunne. Ma ise tundsin end lapsena pidevalt tähelepanu puuduses, ei julgenud emale (kes kasvatas mind üksi) rääkida asjadest, mis mind vaevasid. Ta ei julgustanud mind seda tegema. Mul oli alati tunne, et kuidagi häbiväärne on oma muredest rääkida. Minu lapsed räägivad. Aga ikkagi on nad stressis, KÕIK ümberringi on 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on äärmiselt lihtsustatud arusaam. Sa päriselt arvad, et sinul lihtrahva liikmena on võim eliitkoolid kaotada või miinimumpalka tõsta? Ei saa nii naiivne olla.

Mismoodi need eliitkoolid su elu segavad? Ja miinimumpalka tõstetakse. Miinimumpalga ülesanne ju ongi lihtsate tööde eest tagada miinimuelustandard. Paljudes riikides polegi mingit miinimumpalka. Ja sealset vaesust ei kujuta meiesugused isegi mitte ette. Minu meelest tagab meie riik meile ikka üsna palju. See, et sa tahaks elada lihtsa inimesena nagu aristokraat, siis see pole küll riigi ega riigis elavate inimeste vastutus.

Kommentaar eemaldatud.

Ja kuhu jääb inimese enda vastutus, püüdlus, motivatsioon endale ja oma perele paremat elustandardit tagada? Meie miinimumstandardist võiks enamus maailmast vaid unistada. Näiteks ameeriklastega võrreldes ei esita keegi sulle arvet, kui vajad operatsiooni, su pere ei pankrotistu, kui keegi vajab keemiaravi, sul on võimalus aastas võtta 30 päeva 100% tasustatud õppepuhkust, et õppida, oma elujärge parandada, sul on 28 päeva puhkust ette nähtud. Vanemapalk.

Ja seda riigis, kus heaolu loovad umbes 500000 maksumaksjat. Hiina mõistes ühe küla jagu inimesi. Me niigi pakume oma riigiga heaolu oma võimete piiril.

Tule maa peale oma nõudmistega. Kommunismi ei ole olemas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei näe kuskil uudistes neid lugusid? Ehk keegi viitaks.

Ma ka ei olnud kursis, aga 5 minutit googlet, see ei olnud raske:
https://www.postimees.ee/6818313/maardus-kadunud-poiss-leiti-surnuna
https://lounaeestlane.ee/leiti-tartus-kadunuks-jaanud-21-aastase-annika-surnukeha/
https://parnu.postimees.ee/6818569/parnus-kadunud-noormees-leiti-surnuna

Üldiselt statisitka järgi teeb igal aastal suitsiidi kümmekond kuni 19-aastast last ja noort. Hoidke oma lapsi ja noori, on tõesti väga õige soovitus. Samas ei ole vaja ka targutusi stiilis, et mina käisin lapsega jalutamas ja sai kõik korda. Teate, depressioon ei ole nii lihtne, et muudkui jaluta ja kõik saab korda. Alati ei suuda vanemad aidata ning nende veel muttatampimine (ju sa siis ei jalutanud ja kuulanud piisavalt), ei ole üldse mitte aus.

Tunnen ise peret, kelle teismeline tegi enesetapu. Sellele eelnes pikk periood, kus vanemad igati püüdsid teda aidata, ka depressiooni ravi sai, psühhiaater oli, terapeut. Aga näed, ikkagi ei õnnestunud see aitamine. Väga toredad ja hoolivad vanemad on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Maardu poisist (vastus sellele, kes küsis, et kas räägin Saue juhtumist).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kas on varem aega olnud, kus lastele on nii palju mõeldud kui praegu? vanasti oli koolikiusamine osa nö normaalsest lapsepõlvest, mis kästi ära kannatada või vastu hakata. nüüd on kiva ja koolipsühholoogid ja muud kasvatusspetsialistid ja rajaleidja. ja ka diagnoose on palju rohkem. st diagnoosimist. vanasti rääkis laps siis kui kana kuseb.

Seda “vanasti” pole mõtet siia teemasse sisse tuua. See kõlab laste-noorte halvustamisena. Vanasti nii või praegu naa. Koolikiusamisega ongi loomulik võidelda – see mis vanasti koolides toimus, on paljudesse hingedesse märgi jätnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on äärmiselt lihtsustatud arusaam. Sa päriselt arvad, et sinul lihtrahva liikmena on võim eliitkoolid kaotada või miinimumpalka tõsta? Ei saa nii naiivne olla.

Mismoodi need eliitkoolid su elu segavad? Ja miinimumpalka tõstetakse. Miinimumpalga ülesanne ju ongi lihtsate tööde eest tagada miinimuelustandard. Paljudes riikides polegi mingit miinimumpalka. Ja sealset vaesust ei kujuta meiesugused isegi mitte ette. Minu meelest tagab meie riik meile ikka üsna palju. See, et sa tahaks elada lihtsa inimesena nagu aristokraat, siis see pole küll riigi ega riigis elavate inimeste vastutus.

Et sinu meelest on inimesele miinimumelustandardi tagamine täitsa OK olukorras, kus saaks tegelikult tagada oluliselt parema standardi.

Mind eliitkool ei segagi, see annab mulle võimaluse oma eliitkoolis õppivaid lapsi nendest, kes eliitkoolis ei õpi, paremaks pidada ja oma lastele hallist massist parem tulevik kindlustada. Ma juba praegu näen, et nad ongi hallist massist oluliselt haritumad ja paremini hakkama saavad.

Ja kuhu jääb inimese enda vastutus, püüdlus, motivatsioon endale ja oma perele paremat elustandardit tagada? Meie miinimumstandardist võiks enamus maailmast vaid unistada. Näiteks ameeriklastega võrreldes ei esita keegi sulle arvet, kui vajad operatsiooni, su pere ei pankrotistu, kui keegi vajab keemiaravi, sul on võimalus aastas võtta 30 päeva 100% tasustatud õppepuhkust, et õppida, oma elujärge parandada, sul on 28 päeva puhkust ette nähtud. Vanemapalk.

Ja seda riigis, kus heaolu loovad umbes 500000 maksumaksjat. Hiina mõistes ühe küla jagu inimesi. Me niigi pakume oma riigiga heaolu oma võimete piiril.

Tule maa peale oma nõudmistega. Kommunismi ei ole olemas.

Vaata, sa ikka ei saa aru, et praegu on riik loonud väga soodsad võimalused, et need nutikamad, mina sealhulgas, saavad omale eluks paremad tingimused luua selle vaesema ja rumalama kihi arvelt. Ehk kui see praegu ongi sinu meelest OK, siis pole mõtet kisada, et lapsed on pinges ja teevad enesetappe – see ongi sel juhul normaalne, sest kõigil pole võrdseid võimalusi ja ei saa taolise poliitika juures kunagi olema – toimib kõige labasem looduslik valik, kus nõrgad on määratud hukkuma. Nii lihtne see ongi. Ehk miks peaks mulle sel juhul üldse korda minema, et mõned noored end ära tapavad – see on taolises ühiskonnas paratamatus ja neist juhtumitest kirjutamine kõige mõttetum teema üldse.
Ehk sa võiksid siis ju ka kõva häälega välja öelda, et noorte enesetapud pole mingi probleem, vaid normaalne nähtus. Miskipärast mulle tundub, et sa ei julge seda teha.

Kui mina nutikana oskan neid riigi poolt loodud hüvesid ja paremaid tingimusi enda kasuks paremini tööle panna, siis minu lastel on selles ühiskonnas nõrgemate ja rumalamate ees väga suur eelis mitte elu hammasrataste vahele sattuda ning seega ka oluliselt suurem võimalus lihtsalt ellu jääda.

Saan ma õigesti aru, et sa oled ka tuliselt pensioni II samba vabatahtlikuks tegemise poolt, sest inimene peab ise oma tuleviku eest hoolt kandma ehk realiseerima omavastutust? Ja tühja sellest, et juba täna meil suur hulk pensionäre vaesusriskis elab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun ärme kaldu teemast väga kõrvale – see on oluline, kurb, tõsine teema. Ei ole vaja seda eliitkoolide sarjamise teemaks teha 🙁 . Lapsed on stressis igal pool, olenemata asukohast. Olen ise ka viimasel ajal mõtisklenud, et milles see asi siis peamiselt on tänapäeval. Mul on 1 laps 10 ja teine 21. Ja näen igapäevaselt, kuidas see “maailm neile peale tuleb”. Toetame, kuulame, räägime, oleme olemas. Ikka nagu jääb väheks – on mul tunne. Ma ise tundsin end lapsena pidevalt tähelepanu puuduses, ei julgenud emale (kes kasvatas mind üksi) rääkida asjadest, mis mind vaevasid. Ta ei julgustanud mind seda tegema. Mul oli alati tunne, et kuidagi häbiväärne on oma muredest rääkida. Minu lapsed räägivad. Aga ikkagi on nad stressis, KÕIK ümberringi on 🙁

Ja mis on sinu arvates selle põhjus, et kõik ümberringi stressis on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vanemad võivad arvata, et nad oskavad kõigega aidata, aga laps tajub ilmselt paremini, miks ta vanematele loota ei saa. Suurtel lastel on suuremad mured. Mida te nt teeksite, kui teie teismeline on sattunud narkoäri probleemidesse ja tema elu on ohus? Mida üks ontlik pereema sellisest maailmast teab, mitte midagi. Neid arveid saab ainult üksi või asjasse puutuvate sõpradega klaarida, aga palju neid viimaseid ka kõrvale jääb; enamus hoolitseb enda p.se eest, kui asi jamaks kisub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vanemad võivad arvata, et nad oskavad kõigega aidata, aga laps tajub ilmselt paremini, miks ta vanematele loota ei saa. Suurtel lastel on suuremad mured. Mida te nt teeksite, kui teie teismeline on sattunud narkoäri probleemidesse ja tema elu on ohus? Mida üks ontlik pereema sellisest maailmast teab, mitte midagi. Neid arveid saab ainult üksi või asjasse puutuvate sõpradega klaarida, aga palju neid viimaseid ka kõrvale jääb; enamus hoolitseb enda p.se eest, kui asi jamaks kisub.

Siin kommentaaris on suur vastuolu – nimelt ontlike pereemade lapsed ei satu kunagi narkoärisse. Kui satuvad, siis pole tegemist ontliku (korraliku) pereemaga, vaid emaga, kel pole olnud oma lapse jaoks piisavalt aega, et taolist võimalust ennetada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja mis on sinu arvates selle põhjus, et kõik ümberringi stressis on?[/quote]

Põhjuseid on palju, nutimaailm – kõik uudised, peamiselt halvad, tulevad hetkega koju kätte. Kui nutist ei näe, siis telekast ikka tulevad. Telefonita tänapäeval ei saa ükski laps. Sotsiaalses mõttes jääb täiesti omaealiste ringist välja sel juhul. Koolis aina kõrgemad nõudmised – mina ei nõua, et hinded peaks viied olema, aga laps ise kuidagi paneb selle tubli olemise ja heade hinnete surve endale peale. Ilmselt kaaslaste mõjutusel. Vanemad tahavad olla naabrist paremad või siis vähemalt sama head. Kogu aeg võistleme. Tööl-kodus-puhkehetkel. Loeme eneseabi raamatuid, unistame, et võtaks lambad-koliks maale ära…aga kui paljud seda teha saavad/julgevad? Seal tekivad oma probleemid – ei ole kooli lähedal, ei endiseid sõpru. Uus stress 😀 Lihtsalt mõtisklen. Ise tahaksin nii väga sellest oravrattast välja. Ei julge, ei oska. Kaks korda aastas “soojal maal”. Tegelikult ei puhka, minu jaoks on see ka pigem stress, ei armasta lennata. Abikaasale meeldib, tema pärast pingutan ka “puhata”. On see normaalne? Tean, ei ole. Ei tea, miks enda peale jutu viisin. Noh, lapsed on kodu peeglid. Iga päev mängin mõttega, et võtaks noorema lapse “eliitkoolist” ära, paneks külakooli, hakkaks talunikuks, elaks metsas – aga krt ma ei julge.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vanemad võivad arvata, et nad oskavad kõigega aidata, aga laps tajub ilmselt paremini, miks ta vanematele loota ei saa. Suurtel lastel on suuremad mured. Mida te nt teeksite, kui teie teismeline on sattunud narkoäri probleemidesse ja tema elu on ohus? Mida üks ontlik pereema sellisest maailmast teab, mitte midagi. Neid arveid saab ainult üksi või asjasse puutuvate sõpradega klaarida, aga palju neid viimaseid ka kõrvale jääb; enamus hoolitseb enda p.se eest, kui asi jamaks kisub.

Siin kommentaaris on suur vastuolu – nimelt ontlike pereemade lapsed ei satu kunagi narkoärisse. Kui satuvad, siis pole tegemist ontliku (korraliku) pereemaga, vaid emaga, kel pole olnud oma lapse jaoks piisavalt aega, et taolist võimalust ennetada.

Never say never. Mingi hetk kaob ikka kontroll, kui laps põllepaeltest lahti laseb ja mingis etapis teevad nad ka seda, mida nad ise tahavad. Või elavad juba selleks ajaks teises linnas. Ma ei saa kuidagi kindel olla, et ma suudaks taolise olukorra tekkimist ära hoida. Siin oleneb kõik lapse iseloomust, kui sellised kaardid kätte mängitakse. Mõni on kohe loomult eeskujulik, aga teisega võib minna nii ja naa. Seltskond on paraku liiga suur faktor siin. Kui sellega kehvasti läheb, siis andku jumal kainet mõistust. Vähegi rahamaiam ja julgem inimene võib liimile minna küll, kui Tallinnas juba ühe reedega mõne inimese korraliku kuupalga võib teenida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja mis on sinu arvates selle põhjus, et kõik ümberringi stressis on?

Põhjuseid on palju, nutimaailm – kõik uudised, peamiselt halvad, tulevad hetkega koju kätte. Kui nutist ei näe, siis telekast ikka tulevad. Telefonita tänapäeval ei saa ükski laps. Sotsiaalses mõttes jääb täiesti omaealiste ringist välja sel juhul. Koolis aina kõrgemad nõudmised – mina ei nõua, et hinded peaks viied olema, aga laps ise kuidagi paneb selle tubli olemise ja heade hinnete surve endale peale. Ilmselt kaaslaste mõjutusel. Vanemad tahavad olla naabrist paremad või siis vähemalt sama head. Kogu aeg võistleme. Tööl-kodus-puhkehetkel. Loeme eneseabi raamatuid, unistame, et võtaks lambad-koliks maale ära…aga kui paljud seda teha saavad/julgevad? Seal tekivad oma probleemid – ei ole kooli lähedal, ei endiseid sõpru. Uus stress 😀 Lihtsalt mõtisklen. Ise tahaksin nii väga sellest oravrattast välja. Ei julge, ei oska. Kaks korda aastas “soojal maal”. Tegelikult ei puhka, minu jaoks on see ka pigem stress, ei armasta lennata. Abikaasale meeldib, tema pärast pingutan ka “puhata”. On see normaalne? Tean, ei ole. Ei tea, miks enda peale jutu viisin. Noh, lapsed on kodu peeglid. Iga päev mängin mõttega, et võtaks noorema lapse “eliitkoolist” ära, paneks külakooli, hakkaks talunikuks, elaks metsas – aga krt ma ei julge.[/quote]

Ja selle mitte julgemise tegelik põhjus ju tegelikult ongi riigi loodud naabrist parem-ühiskond. Sul ei ole ju suva, mismoodi su lapsed riides käivad ehk kas nad kannavad sinu vanu riideid, mida sina omal ajal kandsid või tuttuusi, mille ostmist odavkettidest isegi püütakse tänapäeval juba varjata, kuna see võib reeta, et sa pole piisavalt edukas.
Ma ei usu, et sa tegelikult kardad seda, et su pere maal hakkama ei saaks ja elu seetõttu vussi läheb, sest alati on võimalus linna tagasi pöörduda, kui maaelu liiga raske on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kas on varem aega olnud, kus lastele on nii palju mõeldud kui praegu? vanasti oli koolikiusamine osa nö normaalsest lapsepõlvest, mis kästi ära kannatada või vastu hakata. nüüd on kiva ja koolipsühholoogid ja muud kasvatusspetsialistid ja rajaleidja. ja ka diagnoose on palju rohkem. st diagnoosimist. vanasti rääkis laps siis kui kana kuseb.

Seda “vanasti” pole mõtet siia teemasse sisse tuua. See kõlab laste-noorte halvustamisena. Vanasti nii või praegu naa. Koolikiusamisega ongi loomulik võidelda – see mis vanasti koolides toimus, on paljudesse hingedesse märgi jätnud.

see võib kõlada halvustamisena, kui seda nii tõlgendada. tegelikult on ju laste elu muutunud palju paremaks. neile pööratakse rohkem tähelepanu. ok, mõnedele ei pöörata ka, aga enamus on siiski hoitud ja hellitatud ja kasvatatud. mitte nii nagu meid kasvatati. laste asjadega ei tegeletud, lapsed need mängisid omaette. oli nagu 2 leeri. lapsed ja vanemad. vanemad ei olnud mingid lapse sõbrad, nagu tänapäeval on. me tuleme palju viletsama tähelepanuga ajast, kui praegu on. lastele on nii palju tehtud, aga ikka on nad õnnetud, depressiivsed. see pole mingi etteheide või halvustus. vaid teeb nõutuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja selle mitte julgemise tegelik põhjus ju tegelikult ongi riigi loodud naabrist parem-ühiskond. Sul ei ole ju suva, mismoodi su lapsed riides käivad ehk kas nad kannavad sinu vanu riideid, mida sina omal ajal kandsid või tuttuusi, mille ostmist odavkettidest isegi püütakse tänapäeval juba varjata, kuna see võib reeta, et sa pole piisavalt edukas.

Ma ei usu, et sa tegelikult kardad seda, et su pere maal hakkama ei saaks ja elu seetõttu vussi läheb, sest alati on võimalus linna tagasi pöörduda, kui maaelu liiga raske on.

Kui ma olen enda jaoks välja mõelnud, mida ma täpselt kardan, siis saan sulle ka vastata. Hetkel – jään vastuse võlgu. Ilmselt on see kombinatsioon mitmest asjast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja selle mitte julgemise tegelik põhjus ju tegelikult ongi riigi loodud naabrist parem-ühiskond. Sul ei ole ju suva, mismoodi su lapsed riides käivad ehk kas nad kannavad sinu vanu riideid, mida sina omal ajal kandsid või tuttuusi, mille ostmist odavkettidest isegi püütakse tänapäeval juba varjata, kuna see võib reeta, et sa pole piisavalt edukas.

Ma ei usu, et sa tegelikult kardad seda, et su pere maal hakkama ei saaks ja elu seetõttu vussi läheb, sest alati on võimalus linna tagasi pöörduda, kui maaelu liiga raske on.

Kui ma olen enda jaoks välja mõelnud, mida ma täpselt kardan, siis saan sulle ka vastata. Hetkel – jään vastuse võlgu. Ilmselt on see kombinatsioon mitmest asjast.

Tegelikult oleks hea teada küll.
Mina nt tean, miks ma maale ei lähe, kuigi mõnes mõttes maaelu isegi tõmbab – linnas on mu perel nii kuradi mugav ja hea elu, et ma lihtsalt ei viitsi maaelu nimel rassida ega vaeva näha ehk mõnes mõttes võib öelda, et ma kardan rasket tööd, mida ma teha ei taha. Maal ei saa olla magav kass, kellele hiired ise suhu jooksevad, linnas on hea taibu korral see täiesti võimalik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kas on varem aega olnud, kus lastele on nii palju mõeldud kui praegu? vanasti oli koolikiusamine osa nö normaalsest lapsepõlvest, mis kästi ära kannatada või vastu hakata. nüüd on kiva ja koolipsühholoogid ja muud kasvatusspetsialistid ja rajaleidja. ja ka diagnoose on palju rohkem. st diagnoosimist. vanasti rääkis laps siis kui kana kuseb.

Seda “vanasti” pole mõtet siia teemasse sisse tuua. See kõlab laste-noorte halvustamisena. Vanasti nii või praegu naa. Koolikiusamisega ongi loomulik võidelda – see mis vanasti koolides toimus, on paljudesse hingedesse märgi jätnud.

see võib kõlada halvustamisena, kui seda nii tõlgendada. tegelikult on ju laste elu muutunud palju paremaks. neile pööratakse rohkem tähelepanu. ok, mõnedele ei pöörata ka, aga enamus on siiski hoitud ja hellitatud ja kasvatatud. mitte nii nagu meid kasvatati. laste asjadega ei tegeletud, lapsed need mängisid omaette. oli nagu 2 leeri. lapsed ja vanemad. vanemad ei olnud mingid lapse sõbrad, nagu tänapäeval on. me tuleme palju viletsama tähelepanuga ajast, kui praegu on. lastele on nii palju tehtud, aga ikka on nad õnnetud, depressiivsed. see pole mingi etteheide või halvustus. vaid teeb nõutuks.

Tehnoloogia areng on selle paljuski põhjustanud. Tõin enne näite telefoniputkast. Mina tulin peale kooli koju ja olin vaba koolis toimuvatest jamadest. Mu lapsel paljud jamad alles kodus telos olles algavad. Eilne kätš klassigrupis rikkus nii mônegi lapse õhtu. Maailm on nii kiirelt ja totaalselt muutunud, selles lapsi küll süüdistada ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma ei saa aru sellest nõukanostalgiast – minu vanemad ei tegelenud minuga absoluutselt, nad ei käinud meiega kuskil. Teatris käidi klassiga ja kinos (kui see linnas oli) käisid lapsed ise. Laste meelelahutus oli laste endi teha. Too aeg oli täielik pipipikksukkade aeg – kadusime hommikul õue ja öösel laekusime. Keegi ei saanud meid positsioneerida, meile helistada. me sisuliselt olime ilma vanemliku järelvalveta. Üldiselt ei saadetud koolist ka mingit pidevat infot vanematele – heal juhul laksas õpetaja märkuse päevikusse, kui midagi teatada oli. Praegu on kõik teisiti – vanemad tegelevad oma lastega iga päev. Igalt poolt sõidab peale infot, kuidas ikka päriselt peaks lastega suhtlema ja neid kasvatama. Mul on kolm last ja ei möödu päevagi, kui ma ei saaks mõnd kirja õpetajatelt, treeneritelt vms. Koolides toimuvad kõikvõimalikud koolitused lastevanematele, et need oskaksid olla veel paremad lapsevanemad. Kuidas saab keegi väita, et vanemad on aina tööl ja lastest välja ei tee !? Jah, võib-olla neid on, aga minu lapsepõlves oli selliseid mittetegelevaid lapsevanemaid rohkem. Paljudel elas tagatoas vanaema ja see andis süüa ja vaatas, et sall kaelas oleks. Ja ma mäletan väga hästi, et enesetappe oli ka siis.
Me lihtsalt räägime sellest rohkem ja infot on väga palju rohkem.
Loomulikult on vaja teismelistele toeks olla, selles pole küsimus.Aga lahendus pole ainult selles, et koristame mobiilid ära ja läheme tagasi minevikku – teismeliste ootused elule on hoopis teistsugused kui omal ajal olid. Kui varem räägiti sellest, et mine ikka poemüüjaks, saad kindla sissetuleku, siis nüüd on pigem küsimus õnnes – mine ja vali omale amet, mis teeb sind õnnelikuks. Me ei oska, paljud täiskasvanudki ei tea, mis teeks nad õnnelikuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ma ei saa aru sellest nõukanostalgiast – minu vanemad ei tegelenud minuga absoluutselt, nad ei käinud meiega kuskil. Teatris käidi klassiga ja kinos (kui see linnas oli) käisid lapsed ise. Laste meelelahutus oli laste endi teha. Too aeg oli täielik pipipikksukkade aeg – kadusime hommikul õue ja öösel laekusime. Keegi ei saanud meid positsioneerida, meile helistada. me sisuliselt olime ilma vanemliku järelvalveta. Üldiselt ei saadetud koolist ka mingit pidevat infot vanematele – heal juhul laksas õpetaja märkuse päevikusse, kui midagi teatada oli. Praegu on kõik teisiti – vanemad tegelevad oma lastega iga päev. Igalt poolt sõidab peale infot, kuidas ikka päriselt peaks lastega suhtlema ja neid kasvatama. Mul on kolm last ja ei möödu päevagi, kui ma ei saaks mõnd kirja õpetajatelt, treeneritelt vms. Koolides toimuvad kõikvõimalikud koolitused lastevanematele, et need oskaksid olla veel paremad lapsevanemad. Kuidas saab keegi väita, et vanemad on aina tööl ja lastest välja ei tee !? Jah, võib-olla neid on, aga minu lapsepõlves oli selliseid mittetegelevaid lapsevanemaid rohkem. Paljudel elas tagatoas vanaema ja see andis süüa ja vaatas, et sall kaelas oleks. Ja ma mäletan väga hästi, et enesetappe oli ka siis.
Me lihtsalt räägime sellest rohkem ja infot on väga palju rohkem.

Õigust räägid.
Mulle tundub, et peamine kurjajuur on tänapäeval internetineedus. Sealt saab kõike, nii head kui ka palju halba. Noor inimene on väga mõjutatav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paraku on enesetapud alati käinud elu juurde, ka noorte enesetapud. Hiljutisest raadiosaatest jäi kõrvu, et nõuka ajal ja 90ndatel oli neid veel rohkem kui praegu. Ise mäletan oma kooliajast, mis jääbki 90ndatesse, vähemalt 4 enesetappu meie koolist, kusjuures 3 neist oli ühel sügisel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mida siis teha, kui oma ema täiskasvanud laps, kes on juba keskealine, sooviks ikkagi oma emaga suhteid parandada, aga ema ise seda ei soovi, ega tulegi nõustaja juurde?
Ma tunnen oma hinges täielikku tühjust. Kui perenõsutaja küsis, kes mulle on olulised inimesed, siis oli ju jutt inimestest, muidu ma oleksin tahtnud talle vastata, et ainult kass on mulle oluline.

Mida kuradit sa selle ema küljes enam ripud. Lase vabaks, elage kumbki oma elu. Kõik inimesed ei peagi kokku sobima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina kasvasin üles väikelinnas ja 90ndate alguses käis tõesti selline depressiivuse laine ka meilt üle. Maailm ja kõik selle pahed läksid äkitsi valla. Vanemad ei suutnud noori enam ohjata, kes tahtsid kõikidest lõbudest osa saada. Kõik peod läksid metsikuks kätta. Pidude lõpp oli kaklemine ja märatsemine. Koolipidudel tuli alati mingil hetkel uksed lukustada, et suvalisi küla kaake sisse ei roniks, aga siis üritati suisa redelitega aknani jõuda. Noortel tekkis harjumus õhtuti kampas ringi kolada. Lahjasid jooke siis veel nii hästi ei tuntud, kulistati kangemat kraami ja ohtralt. Peredesse tekkisid esimesed lääne autod, mille rooli lubati ka värkselt load teinud perepojad. Algasid metsikud kihutamised ja kabelimatse tuli järjest ja järjest. Õudust lisas see, et nende seas oli mitu noort, kes olid peres ainsaks lapseks. Ja kui vanemad püüdsid kontrolli alt väljunud noorele rangemaid reegleid kehtestada, siis lõppesid need suitsiidikatsetega. Üritati elu võtta riidevärvipulbrit või tablette neelates. Õnneks enamasti suudeti elule turgutada. Igas vanemast klassist kadus mingil ajal alaealine rase minema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul lapsi pole, aga sugulaste pealt näen, et vanemad ei suuda reegleid kehtestada ja lapsega tegelemiseks peetakse eelkõige neile meeldiva nänni ostmist. Kui ma küsin, et miks sa lubad seda ja seda, siis laiutatakse käsi, et aga ta ise ju tahab, mida ma teha saan. Vanemad ei anna aru, et alaealine pole veel täie aruga inimene ja tema soovid võivad teda ennast kahjustada. Last võetakse kui omasugust täiskasvanut. No kui ta ise soovib ja tahab, küllap ta siis juba teab. Kui laps ütleb, et ta soovib terve nädalvahetuse voodi peal mobiili jõllitada, siis vanemad laiutavad käsi, et nojahh. Aktsepteeritakse kõiki lapse eisid ning antakse alla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 72 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Hoidke oma teismelisi/noori!