Esileht Ajaviite- ja muud jutud Hoidke oma teismelisi/noori!

Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )

Teema: Hoidke oma teismelisi/noori!

Postitas:
Kägu

Mured muutuvad aastatega, väikelapse mure on üks, teismelisel teine. Olen piisavalt vana ja tean juhuseid, kus laps valibki vabasurma, kuna mured kuhjuvad ja tal ei ole kuskilt abi saada.

Oluline on ema(isa) ja laste vaheline usaldus, et laps teaks ema (isa) teda ei reeda, ei parasta – vaid kuulab alati ära, et teaks, et me oleme alati tema jaoks olemas. See ei tähenda pinnimist, uurimist jne. Alus sellele pannakse siis, kui laps on väike.

Kui lapsel tekkisid koolis probleemid – siis võtsime õhtul aega ja läksime jalutama – mina rääkisin “oma muredest”, laps enda omadest, otsisime lahendusi jne.

See on väga tore, et on inimesi, kes laste kasvatamises (suhetes) nii loomupäraselt osavad on ja nad alati kõik nii õigesti oskavad teha ja öelda. See on kõik ju nii lihtne.

Aga sellist tüüpi ideaalinimesed, kes seejuures ise märkamist ja hoolimist rõhutavad, ei ole kunagi võimelised tajuma, kuidas taoline enda “aga meie läksime jalutama” ja “alus pannakse” lihtsustav targutamine (sisuliselt süüdistamine) probleemidepuntras lahendusiotsivale inimesele mõjub.

Vabanda, kui tunned, et ma sind millegagi süüdistasin. Ma lihtsalt jagasin oma kogemusi. Kui juba on probleemid käes, siis tõesti ei ole minu nõuannetest enam kasu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Inimeste psühholoogilised probleemid saavad enamasti alguse suhtlemisprobleemidest, noortel vanematega, sõpradega, õpetajatega, täiskasvanutel elukaaslastega, lastega ja töökaaslastega. Palju määrab ka lapsepõlv, vanemate suhtumine, käitumine ja iseloom. Kui puudub oskus muresid lahendada ja lastele öeldakse, et proovige kuidagi ikka hakkama saada ja kannatage ära, sest kõigil on raske või et pole aega, lahendage ise oma probleemid, siis õpitaksegi kõik enda teada hoidma ja tulemuseks on stress ja masendus. Kui väikesed lapsed oskavad rõõmu tunda pisiasjadest ja vajadusel ka häbitundeta kurvastada, sest nende väljendusviis on aus ja otsekohene, siis suuremaks saades hakatakse oma tundeid rohkem varjama, emotsioone peitma, mistõttu teeseldakse ja valetatakse, petetakse iseennast ja see viib omakorda sisemise rahulolematuseni.
Teine suur probleem on negatiivne hoiak ühiskonnas toimuva suhtes ja üldine ellusuhtumine ümbritsevasse. Kui igast probleemist tehakse lamenti, kodus süüdistatakse kõigis hädades teisi ja lapsed ei julge rääkida, sest kardetakse, et tulemus on veel hullem. Kui hommikul ärgatakse üles, loetakse negatiivse sisuga uudiseid, siis juba päeva alguses on kulm kortsus ja tuju paha. Pärast istutatakse autosse või bussi ja hakatakse pereliikmetele või oma mõttes kiruma teisi autojuhte, kaasreisijaid, liiklust. Tööle jõudes ollakse tigedad ülemuse, kolleegide või klientide peale. Pärast tööd kirutakse jälle päevasündmuseid, ilma, saabuvaid tähtpäevi, tuttavaid, sugulasi ja naabreid, poes pikki järjekordi, õhtul vaadatakse tõsiseid ja probleemse sisuga saateid jne. Kui pidevalt kõike ja kõiki halvustatakse ja süüdistatakse, siis sellise negatiivse hoiaku ja suhtumisega polegi võimalik, et stressi ei teki.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen ka palju mõtisklenud – kõik (ja rohkemgi veel) on mu lastel olemas – perekond, vanavanemad, ilus kodu, sõbrad, reisid, kõik asjad. Ja ikka on seda negatiivsust nii palju, ka meis endis.
Vahel vaatan oma kodu ja mõtlen oma elu peale – ma poleks osanud ka unistada sellisest elust 30 a tagasi!

Aga mingil põhjusel on ühiskond ikka stressis – internetist ja liiga paljudest asjadest! Loodan, et kuidagi toimub mingi iseeneselik ühsikondlik regulatsioon.

Olen täheldanud ka inimeste apaatsemaks muutumist – emotsioonid on ära jäänud, piisab like või 🙁 märgist – kõik. Need pole emotsioonid. Empaatia on kadumas.

Laigimaailm teeb meid aina võimu- ja populaarsuseahnemaks, kui seda pole, murdutakse. Kui vanasti oli 20 last hoovis, ja näiteks osadega neist läbi ei saanud, siis oli see kuidagi talutav. Kui täna oled pidevalt 20 000 noore seas online, siis lihtsalt ka negatiivset on palju rohkem – ja sellega enam inimene toime ei tule.

Samas teoorias on kõik jube targad, aga paratamatult sammume justkui apokalüpsise poole. Laigimaailma viljad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimsi 15-aastast alles otsitakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimsi 15-aastast alles otsitakse.

See on ju keegi uus juba.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen ka palju mõtisklenud – kõik (ja rohkemgi veel) on mu lastel olemas – perekond, vanavanemad, ilus kodu, sõbrad, reisid, kõik asjad. Ja ikka on seda negatiivsust nii palju, ka meis endis.

Vahel vaatan oma kodu ja mõtlen oma elu peale – ma poleks osanud ka unistada sellisest elust 30 a tagasi!

Aga mingil põhjusel on ühiskond ikka stressis – internetist ja liiga paljudest asjadest! Loodan, et kuidagi toimub mingi iseeneselik ühsikondlik regulatsioon.

Olen täheldanud ka inimeste apaatsemaks muutumist – emotsioonid on ära jäänud, piisab like või 🙁 märgist – kõik. Need pole emotsioonid. Empaatia on kadumas.

Laigimaailm teeb meid aina võimu- ja populaarsuseahnemaks, kui seda pole, murdutakse. Kui vanasti oli 20 last hoovis, ja näiteks osadega neist läbi ei saanud, siis oli see kuidagi talutav. Kui täna oled pidevalt 20 000 noore seas online, siis lihtsalt ka negatiivset on palju rohkem – ja sellega enam inimene toime ei tule.

Samas teoorias on kõik jube targad, aga paratamatult sammume justkui apokalüpsise poole. Laigimaailma viljad.

Kui asja apokalüpsise kontekstis võtta, siis mida rohkem enesetappe, seda parem ju. Maakera on viimse piirini ülerahvastatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

elul pole väärtust. lapsed ei oska elu hinnata. miks ma elan? aga mis siis, kui mind ei ole? kõigil ju parem, kõik mis teen teen halvasti, sõbrad on halvad, käitumine halb, õppimine halb, koolis inisevad, kodus inisevad, sõpradega oleks ok-libistaks jooki ja kuulaks mussi, vaataks filmi, tarbiks veel ühte teist. aga siis on jälle häda, mis hävitad ennast, leia mõni mõistlikum tegevus. jne. miks kõik mis ma teen on suurtele vastuvõetamatu, mis see üldse teiste asi on, minu elu, minu asi. mine ära ja jäta mind rahule, ära tule mu tuppa, mis see sinu asi on, kas ma söönud olen, kas mul soe on, kas mul hea on jne. ma olen piisaavalt suur, et ise hakkama saada.
ja kuidas teismeline sellest rattast välja tuua, ilma, et ta isiklikult võtaks ja haiget ei saaks. sest see siilike on nii turris ja torkiv.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimsi 15-aastast alles otsitakse.

See on ju keegi uus juba.

https://www.ohtuleht.ee/982022/politsei-otsib-15aastast-renatat
Mis toimub sel sügisel noortega? Õud tuleb peale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

elul pole väärtust. lapsed ei oska elu hinnata. miks ma elan? aga mis siis, kui mind ei ole? kõigil ju parem, kõik mis teen teen halvasti, sõbrad on halvad, käitumine halb, õppimine halb, koolis inisevad, kodus inisevad, sõpradega oleks ok-libistaks jooki ja kuulaks mussi, vaataks filmi, tarbiks veel ühte teist. aga siis on jälle häda, mis hävitad ennast, leia mõni mõistlikum tegevus. jne. miks kõik mis ma teen on suurtele vastuvõetamatu, mis see üldse teiste asi on, minu elu, minu asi. mine ära ja jäta mind rahule, ära tule mu tuppa, mis see sinu asi on, kas ma söönud olen, kas mul soe on, kas mul hea on jne. ma olen piisaavalt suur, et ise hakkama saada.

ja kuidas teismeline sellest rattast välja tuua, ilma, et ta isiklikult võtaks ja haiget ei saaks. sest see siilike on nii turris ja torkiv.

Aga elul ei olegi tegelikult enam väärtust, vähemalt praeguse ülerahvastatuse kontekstis, kus varsti ei jätku kõigile inimestele meie planeedil enam ei puhast vett ega süüa. Kui inimkond on tänu looduse enda poolt seatud ebanormaalsele paljunemisele määratud hukule, siis milline väärtus elul on? Lapsed teavad seda liiagi hästi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida siis teha, kui oma ema täiskasvanud laps, kes on juba keskealine, sooviks ikkagi oma emaga suhteid parandada, aga ema ise seda ei soovi, ega tulegi nõustaja juurde?

Ma tunnen oma hinges täielikku tühjust. Kui perenõsutaja küsis, kes mulle on olulised inimesed, siis oli ju jutt inimestest, muidu ma oleksin tahtnud talle vastata, et ainult kass on mulle oluline.

Mida kuradit sa selle ema küljes enam ripud. Lase vabaks, elage kumbki oma elu. Kõik inimesed ei peagi kokku sobima.

Te olete siin kõik nii õelad ja vastikud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

21 ja 28 pole ju enam teismelised, vaid täiskasvanud. Siin nagu süüdistataks vanemaid, aga see pole alati nii.

Kuskil 25-30eluaastani ollakse aju poolest teismeline, olenevalt inimesest. See sõltub ainult ajukeemiast, mitte “mõistlikkusest” või “tubli olemisest”. Muidugi on nad võimelised enamikku täiskasvanu asjadest tegema, intellektuaalselt on nad vanematest eespoolgi, õppimisvõime on parem, aga ajuehitus ikkagi teistsugune. Kuhugi peab lihtsalt täiskasvanuea vanuse panema, aga see ei tähenda, et inimene emotsionaalselt täiskasvanu oleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kôik, kes viimaste päevade uudistega kursis, ilmselt saavad aru, millest see teemapüstitus. Ei ole need meie teismelised mingid lumehelbekesed, elavad hoopis väga pingelist elu. Kui mina varem pidin minema õue, et sõbrannale helistada (kui kõne kestis üle minuti, kloppis juba keegi putka uksele), siis täna on olukord hoopis teine. Iga hetk nö suhtled kellegagi. Ja selle olukorra on muutnud täiskasvanud! Lastel ON pinge peal. Kodust toetust on nii väga vaja, mitte ainult hurjutamist. Mine kallista oma vinnilist, hormoonimöllus, suureks saavat last ja ole tema jaoks olemas. Kui beebifoorumis kaalutakse igat porganditükki ja tehakse a la baka-tööd teemal “parim turvatool”, siis mingi hetk kaob see hool ja tähelepanu, ning laps/noor jääb üksi.

Tänapäeva noortel on probleem küberkiusamisega, millega enamik vanemaid inimesi ei oskagi suhestuda. Juba lugemahakkamiseeas kogevad nad esimest kiusamist või internetis õelutsemist. Vanematel pole kunagi sellist kogemust olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Hoidke oma teismelisi/noori!