Esileht Väikelaps Hoitakse aia kohta kinni, ise kohal ei käida

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )

Teema: Hoitakse aia kohta kinni, ise kohal ei käida

Postitas:
Kägu

Nimelt tean üht ema, kes hoiab väärtuslikku lasteaia kohta kinni. Hea lasteaed.
Ta laps pole aasta jooksul kordagi kohal käinud. Ise on kodune kanaema, aga hoiab kohta nii igaks juhuks, samas tean üht inimest, kes väga tahtis sinna aeda kohta saada, aga ei saanud. Kohad täis.
Ilmselgelt ei lähe selle kanaema laps ka järgmisel aastal rühma, see on ette teada. Ta ei käi tööl, võimalus on kodus olla. Käiakse vaid üritustel oma nägu näitamas ja see ka tundub rohkem igavusest ja et laps natukenegi väljaspool kodus saaks mõnel üritusel osaleda.
On selline kohalkäimiste sagedus ka kuidagi reguleeritud ?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole, kui kohatasu maksab, sis on koht tema oma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga ebameeldiv postitus ja suhtumine. Kanaema, kodus passimine jne… Kui inimene on saanud lapsele koha ja maksab kohatasu, ei old kellegi asi, kui tihti laps kohal käib. Ehk on laps tihti haige või ei ole veel lasteaiaks valmis, ehk õnnestus emal veel koju jääda, kuigi esialgu plaanis tööle minna. Põhjused võivad olla väga erinevad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole, kui kohatasu maksab, sis on koht tema oma.

Jabur süsteem, ebaaus soovijate suhtes, kes peavad nüüd kaugemal aias käima.
Ja kui laps on pea 5 aastane, millal ta siis veel on valmis käima. Ema pole valmis hoopis. Pisemaid tal niikuinii kodus enam pole. Olgu postitus mistahes maiguga, aga minu silmis on see ilmselge ülbus. Anna teistele võimalus, selle asemel, et hoida kohta kuni koolini kinni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on lasteaia lepingus kirjas et kui põhjuseta kohal ei käi (ei mäleta kui palju järjest), siis võidakse välja arvata. Ka väga ihaldatud lasteaed.
1. Et keegi ei hoiaks kohta kellel vaja ei ole.
2. Lasteaias on õppeprogramm. Kui laps teeb väga piki pause siis on õpetajatel ja ka lastel raskem kavas püsida.

Kui põhjusega, siis teine asi. Tuleb mõista.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja teemaalgataja on maailmatark, teab täpselt mis teises peres toimub, eks?

Kui ma seda selle ema asemel loeks, siis põhimõtteliselt ei võtaks seda last sealt ära. Pole kellegi asi. Kaugemal aias käia pole ka eriline katastroof, ise jäi hiljaks ja käigu nüüd.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kust sa nii täpselt tead, mis plaanid seal peres on või miks laps kohal ei käi? Mina olen ka üks nendest, kes “kohta kinni hoidis”, sest esialgne plaan sügisel tööle naasta muutus ja sain teise tööotsa, mida sai ka lapsega kodus olles teha, nii et lükkasin muudkui edasi. Kohta hoidsin, kuna alguses oli siis kavas keset aastat laps lasteaeda viia, aga kui sealt tuli ainult kirju igasugu viiruste hoiatustega ja reaalsus oli see, et 2/3 rühma oli pidevalt haige ja 1/3 ainult kohal, siis polnud mõtet esimesel lasteaia-aastal sinna haiguste pessa last viia. Kõhuviirused, silmapõletikud, enteroviirus, muidugi tavaline köha-nohu, mida siis, kes suurema, kes väiksema palavikuga põdes. Kohaprobleemi seal piirkonnas siiski polnud, sõimekoha said ka alla 2 a vanused, eks sellest ka meeletu haigete hulk.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui kohal käia ei soovi, siis saab ajutiselt peatada kohakasutusleping. Mina peatasin 4 kuuks, kui tundsin et laps pole veel valmis. Hakkas käima alates jaanuarist. Peatamise ajal ei pidanid ka kohatasu maksma.

Lasteaial on võimalik pakkuda seda kohta teistele järjekorras olevatele lastele kellele sobib ajutine koht. Minu teada on selline süsteem igas lasteaias olemas. Arvan et see on õiglane süsteem kõigile.

Kuna meie lasteaed asub eramajade piirkonnas kus palju koduseid emasid, siis vb oligi mingi aeg olukord, kus enamus ei käinudkija ainult maksid kohta, või käisid kuidas jumal juhatas. Õpetajatel aga oli väga raske planeerid tegevusi kui erinevad lapsed käisid erineval ajal vaid üksikuid päevi. Nüüd on nii, kui laps ei ole kuu jooksul aias ühtegi päeva käinud, siis ettevaatlikult uuritakse mis on põhjus. Kui ema kardab viiruseid mis on sel perioodil lasteaias olnud, siis see on igati arusaadav põhjus, ja selleks vanemaid nendest viirustest teavitataksegi, et neil oleks valikut.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen ausalt öeldes väga tänulik neile vanematele, kes mu noorema lapse rühmas sedasi “kohta kinni hoiavad”. Sest mina pean käima 5 päeva nädalas pikad päevad tööl, ja minu sõimekas oleks ilmselt kevadeks täitsa omadega läbi, kui ta kõik päevad veedaks tohutu suures lärmakas kambas. Aga reaalselt on tema rühmas vähemalt 5-6 last, kes üldse pole lasteaias käinud või kadusid paari esimese kuu jooksul. Lisaks viirushaiged ja puhkepäevade võtjad, nii et reaalselt on enamik aastast olnud kohal 3–5 last korraga, kõige rohkem oli ükskord vist 7 last. Jõulupeol 5, emadepäeval 4, pildistamisel 6. Rühm on väga vaikne ja rahulik, stressivaba. 🙂 2-3-aastastele ikka suur asi.

Minu laste lasteaed on ka aastaid hästi populaarne olnud, aga viimasel ajal on olukord palju lõdvemaks läinud (lasteaed on jätkuvalt väga tore). Eelmisel sügisel võeti lausa 1,5-aastasi vastu, vanasti polnud noorematel kui 2,5 a üldse kohale lootust.

Minu arust 5-aastaste ja suuremate laste lasteaiakohad pole kuskil mingi defitsiit, nii suurtele lastele saab vabalt peaaegu igas lasteaias koha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma saaks aru tõelisest pahameelest sõimerühma kohtade kohta, mida on tõesti vähe ja tahtjaid palju, aga 5aastaste rühmas on väga tavaline, et tahtjaid pole ja kohti oleks ülegi, nt Tallinnas saaksid 5aastased tahtjad koha pea igasse lasteaeda kasvõi kohe.
Mis õigupoolest sinu probleem on? Teemaagataja jutust kõlab läbi sügav vimm selle EMA vastu, mitte mure vaeste kohtadeta laste pärast!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind ajas see teema tegelikult päris marru, kuna ka meie pere on saanud märkusi, justkui hoiaksime ebaõiglaselt kohta kinni. Tööd saame mõlemad mehega teha kodukontorist, koosolekutel peame vahel käima.
Tegelik olukord on see, et meie laps on raske puudega autist, keda ilma tugiisikuta lasteaeda lihtsalt ei oodata. Selle selgeks tegemiseks on meid mitu korda ümarlauale kutsutud.
Tugiisikud aga ei püsi kaua, kuna kõik on seda teinud põhitöö kõrvalt või esimest korda sellise asjaga kokku puutunud. Ajal kui otsime uut tugiisikut (vahel lausa paar kuud!) pole lapsel lasteaeda asja. Seaduse järgi võiks me ta loomulikult üle ukse hommikul anda ja poleks meie asi, aga reaalsuses see ei toimi.
Meie lapse eripära on eelkõige see, et ta mängib omaette ja mitte teistega ja tal on oma rutiin, mida õpetajate märkused ei muuda. Teiste lastega konfliktne pole, jälgib neid pigem eemalt, seetõttu vist ei saadagi aru et tegu on erilise lapsega. Levib ju müüt, et autistid on vägivaldsed märatsejad…

Hoiame lasteaiakohta seetõttu, et isegi kui ta seal aastas kolm kuud käia saab, on see meile tohutu kergendus. Kui ta kodus on, ei ole meie produktiivsus töö osas isegi mitte 10% sellest, mis see peaks olema ja selle tõttu ei lange mitte ainult meie pere sissetulekud, vaid ka närvid on läbi.

Meil on kodus ka 10-aastane laps ja 1-aastane beebi. Ka täiesti kodused emad võivad enda lapsi lasteaeda panna, kuna ka nemad vajavad puhkust. Isegi kui nad kanaemad on, nagu teemaalgataja osatas. Kellegi närvid ei ole vähem olulised kui teise ema jalavaev.

Muidugi selles, et asi mingis isiklikus vimmas, ei kahtle ma samuti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu laps augustiks 1a 4k ja sai ka koha sõime. Ilmselgelt ei ole mul vajadust teda enne vanemahüvitise lõppu sõime panna. Seda ka aiast küsisin, et kas sobib hiljem panna. Sealt öeldi, et võin lapse tuua millal soovin, kuid kohatasu pean maksma, seega hoian ma ka kohta kinni nii kaua kuni leian, et ta valmis sõime minema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kahjuks soosib meie süsteem sellist käitumist. Direktor võtab hea meelega selliseid lapsi vastu, kelle vanemad maksavad, aga laps kohal ei käi, sest nii on võimalik ellu jääda. Rühmad on liiga suured ja täidetakse üle. Minu lapse sõimes rääkis õpetaja, et meil on nii terve rühm, millega pole üldse arvestatud ja võimatu on siin töötada. Sest direktor on arvestanud, et pooled kohal ei käi. Aga tegelikkuses käis rohkem lapsi kui arvatud. Mõni päev ei olnud voodikohtagi, kappe ei olnud nagunii kõigile. Lasteaed saab iga lapse pealt raha, võtabki meelega rohkem lapsi vastu, kui rühm mahutab, sest osad ju ei käi, on haiged jne. Kui tulevadki kõik kohale, on probleem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Käiakse vaid üritustel oma nägu näitamas ja see ka tundub rohkem igavusest ja et laps natukenegi väljaspool kodus saaks mõnel üritusel osaleda.

Vot see on fenomen, millest ma kuidagi aru ei saa. Kui laps lasteaias ei käi, siis miks teda üritustele tuua? Iga ürituse jaoks ju valmistutakse lasteaias – õpitakse luuletusi, laule ja tantse. Kodus olev laps neid ei oska. Mida sellel üritusel osalemine vanema arvates talle annab? Ka minul on praegu rühmas üks selline laps. Väga harva käib, nüüd kui oli emadepäeva pidu, toodi hommikul kohale, ema veel ütles, et mõtles, kas tuleb ainult peoks õhtul või toob ikka kohe hommikul. No tõi siis hommikul. Ema arvas vist tõesti, et pühendun nüüd terve hommiku ainult tema lapsele ja õpetan kõik etteasted ära ja teen ekstra veel temaga emale kingituse ära? Kahjuks võimatu. No ja siis oligi nii, et see vaene laps ei osanud peol mitte midagi, teisest laulust alates ei tõusnud üldse oma pingilt püsti ja kui emadele kingitusi ning kaarte jagati, siis oli segaduses, miks teistel on, aga tema ei saagi midagi anda. Näha oli, et lapsel oli väga ebamugav, kahju tast. Emast ei saanud üldse aru, mida ta mõtles, naeratust igatahes näol ei olnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

kus te arvestust peate, kes palju kohal käib? Passite ise terve päeva aias? Lasteaiast küll ei tohiks infot saada teiste laste kohta. Ma pole pooli oma lapse aiakaaslasi näinud, ometi ei järelda, et ei käi.

Elage oma elu. Meil rühmas osaf vanemad loevad kõikida laste köhatused üle, enda lapsel samas mingil põhjusel koguaeg taskurätikukarp kapi peal 😁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ema arvas vist tõesti, et pühendun nüüd terve hommiku ainult tema lapsele ja õpetan kõik etteasted ära ja teen ekstra veel temaga emale kingituse ära? Kahjuks võimatu. No ja siis oligi nii, et see vaene laps ei osanud peol mitte midagi, teisest laulust alates ei tõusnud üldse oma pingilt püsti ja kui emadele kingitusi ning kaarte jagati, siis oli segaduses, miks teistel on, aga tema ei saagi midagi anda. Näha oli, et lapsel oli väga ebamugav, kahju tast. Emast ei saanud üldse aru, mida ta mõtles, naeratust igatahes näol ei olnud.

Ema ei mõelnud midagi. Ema arvas, et pidu on lõbusam ja huvitavam kui tavaline päev, miks tema laps peaks puuduma. See, et kaarte ja etteasteid tükk aega ette valmistatakse, ei tulnud talle ilmselt pähegi. Ju lootis lihtsalt, et laps suudab loomulikust intelligentsist teistega koos esineda ja kingitus meisterdataksegi samal päeval, kaua seda kaarti ikka teeb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

kus te arvestust peate, kes palju kohal käib? Passite ise terve päeva aias? Lasteaiast küll ei tohiks infot saada teiste laste kohta. Ma pole pooli oma lapse aiakaaslasi näinud, ometi ei järelda, et ei käi.

Minul ei ole küll vähimatki probleemi sellega, kas keegi käib lasteaias vähe, palju või üldse mitte, aga üldjoontes on mul sellest ülevaade küll — nimelt mul on kombeks oma lastega õhtuti lasteaiapäevast rääkida. Tema räägib ning mina kuulan ja küsin ka. Eks üht-teist näeb ka lasteaias last tuues-viies (tulijad-minejad, rühmas olijad, kummikud jalanõuriiulil ja riided nagis, tihti mainib õpetaja midagi, nt mitu last rühmas oli või et keegi oli täna üle pika aja esimest korda vmt. Mul pole mingit eesmärki teiste laste käimistest täpselt teada saada, aga üldjoontes selline info ikkagi imbub suures osa ise minuni. Mulle tundub pigem kummaline, kui oma lapse lasteaiapäevadest ja -kaaslastest midagi ei teata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kus te arvestust peate, kes palju kohal käib? Passite ise terve päeva aias? Lasteaiast küll ei tohiks infot saada teiste laste kohta. Ma pole pooli oma lapse aiakaaslasi näinud, ometi ei järelda, et ei käi.

Minul ei ole küll vähimatki probleemi sellega, kas keegi käib lasteaias vähe, palju või üldse mitte, aga üldjoontes on mul sellest ülevaade küll — nimelt mul on kombeks oma lastega õhtuti lasteaiapäevast rääkida. Tema räägib ning mina kuulan ja küsin ka. Eks üht-teist näeb ka lasteaias last tuues-viies (tulijad-minejad, rühmas olijad, kummikud jalanõuriiulil ja riided nagis, tihti mainib õpetaja midagi, nt mitu last rühmas oli või et keegi oli täna üle pika aja esimest korda vmt. Mul pole mingit eesmärki teiste laste käimistest täpselt teada saada, aga üldjoontes selline info ikkagi imbub suures osa ise minuni. Mulle tundub pigem kummaline, kui oma lapse lasteaiapäevadest ja -kaaslastest midagi ei teata.

Ma saan aru, et lapsega päevast rääkimine hõlmab põhjalikku küsitlust, kes kohal olid? Ma räägin ka oma lapsega päevast, aga tema päevast, mitte teiste päevast. Tõesti ei tule ma selle peale lapselt põhjalikult uurida, kes oli kohal. Selle asemel küsin mina, kellega ta mängis, mida nad tegid jne. See, et ma ei kuule kõigi 20 lapse nime, sellest ma ei järelda, et neid lapsi rühmas pole, vaid pigem järeldan, kellega mu laps paremini läbi saab. Ja ma ei kujuta ikkagi ette,kuidas lasteaias näha, kes on kahal või mitte, kui ise ei ole keset päev alasteaias. lapsed ju tulevad eri aegadel.

Võibolla tasub vähem uurida teiste elude kohta, niimoodi tekib see kibestumus nagu teemaalgatajal, et ei uurita lastelt mitte nende tegevuste kohta, vaid teiste tegevuste kohta, elatakse teiste elu, mitte enda elu.

Õppige rohkem keskenduma iseendale, kuidas oma elu elada ja keskenduge vähem sellele, kuidas kõik teised valesti elavad ja teie elu segavad. Elu muutub kohe palju meeldivamaks siis, kui ei vaeva pead selle üle, miks ühe või teise pere laps on lasteaias või ei ole ja kas tal on allergia või viiruslik nohu või midaiganes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õppige rohkem keskenduma iseendale, kuidas oma elu elada ja keskenduge vähem sellele, kuidas kõik teised valesti elavad ja teie elu segavad. Elu muutub kohe palju meeldivamaks siis, kui ei vaeva pead selle üle, miks ühe või teise pere laps on lasteaias või ei ole ja kas tal on allergia või viiruslik nohu või midaiganes.

Reaalsuses me näeme siin praegu täpselt vastupidist. Mind ei häiri kellegi teise elukorraldus mitte põrmugi, aga Sina pead vajalikuks minule elamist õpetama tulla. 😛

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahjuks soosib meie süsteem sellist käitumist. Direktor võtab hea meelega selliseid lapsi vastu, kelle vanemad maksavad, aga laps kohal ei käi, sest nii on võimalik ellu jääda. Rühmad on liiga suured ja täidetakse üle. Minu lapse sõimes rääkis õpetaja, et meil on nii terve rühm, millega pole üldse arvestatud ja võimatu on siin töötada. Sest direktor on arvestanud, et pooled kohal ei käi. Aga tegelikkuses käis rohkem lapsi kui arvatud. Mõni päev ei olnud voodikohtagi, kappe ei olnud nagunii kõigile. Lasteaed saab iga lapse pealt raha, võtabki meelega rohkem lapsi vastu, kui rühm mahutab, sest osad ju ei käi, on haiged jne. Kui tulevadki kõik kohale, on probleem.

Ma pean siinkohal vastu vaidlema. Süsteem EI SOOSI sugugi sellist käitumist. Just selliste olukordade vältimiseks on ette võetud meetmed.
Igas lasteaias on hoolekogu ometigi. Hoolekogu koosneb suures osas lastevanemate poolt valitud esindajatest, kes on omakorda lapsevanemad. Lasteaiarühmade suurus on riiklikult ette antud ja samamoodi on riiklikult sätestatud, et laste arvu saab suurendada (ehk siis piirmäära tõsta) ainult hoolekogu otsusega. Direktor ei võta kedagi vastu (ta ei tohigi), kui hoolekogu pole selleks luba andnud. Samuti ei saa piirmäära taevasse tõsta, saab lisada ainult 2-4 kohta. Sõimerühma piirmäär on 14 last, ei tohi olla üle 16 lapse, seega saabki hoolekogu otsusega juurde võtta ainult kaks last. Suurtemate rühmas on lastearv kuni 20, hoolekogu otsusega võib piirmäära tõsta nelja lapse võrra, ehk siis rühma suuruseks 24 last, samas peab olema võimaldatud nende lisalaste jaoks kõik see, mis laste jaoks muidu ette nähtud on (voodikoht, kapp, koht laua taga, õpetajad ja ka ruutmeetrite arv). Direktori käed on siinkohal väga lühikesed, tahtku ta pealegi rohkem raha või kõiki lapsi ära mahutada. Samamoodi kuuluvad hoolekogudesse ja õpetajad, kes samuti saavad sõna võtta ja vastu hääletada. Tegelikult ma ei kujutagi hästi ette, kuidas selle lastaaia hoolekogu asju otsustab sellisel juhul. Kujuta nüüd ise ette: direktor, õpetajad ja lapsevanemad (hoolekogu esimees on samuti lapsevanem) istuvad ümber laua koos ja arutavad rühmade täituvuse ja piirmäära tõstmise üle ja kui hääletuseks läheb, siis kõik on nõus, et võtame võimalikult palju lapsi. Nii või? Et nõus on õpetajad, kes peavad suutma hallata üle täituvuse lapsi ja nõus on lapsevanemad, kelle jaoks suur rühm on alati probleem? Tuletame ka meelde, et direktoril hääletusõigust ei ole. Tema võib küll lapsi käskkirja alusel tõsta teistesse rühmadesse, kus on vabu kohti (juhul kui kõik tingimused on täidetud, lapse vanus, vaimne ja füüsiline areng jne), aga ta ei saa otsustada piirmäära tõsta. Jah, direktor võib mõjutada õpetajaid (selleks puhuks on alati mõistlik kasutada nö salajast hääletust), aga reeglina oma laste eest väljas olevaid lapsevanemaid mitte ja lapsevanemad on hoolekoguse alati enamuses.

Kui teie lasteaias käivad asjad teistmoodi, siis tuleb see teema arutlusele võtta. Rääkida hoolekogu esimehega või siis oma rühma esindajaga. Kui hoolekogu on mõjutatav, ebapädev või ükskõikne, siis on alati igal sügisel võimalik valida sinna uued inimesed või ise kandideerida. Nagunii on hoolekogu igal aastal muutuses, sest lapsed ju teadupärast kasvavad ruttu ja valimised seepärast ongi igal aastal uuesti.

Lisan veel, et erandkorras võib kohalik omavalitsus luua osaajaga kohti, juhul kui kõik piirkonna lasteaiakohad on hõivatud. Aga osaaeg ei eeldagi voodikohti, pealegi on endiselt vaja tingimuste täitmist ja direktori ja hoolekogu kaasamist.
Ja kui endiselt on kahtlus, et reegleid on rikutud ja koha pealt abi ei saa, siis saab pöörduda kohalikku haridusametisse, kes rakendab riiklikku järelvalvet ja jälgib, et puudused kõrvaldataks. Kui ei kõrvaldata, siis riskib lasteaed koolitusloa kehtetuks tunnistamisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

eks tuleb uurida mis kord meil siis lõpuks aias on, ehk oleks mõistlik soovijatele vabastada. Uurin seda sügisepoole kindlasti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
näks

Minu laps on ka autist, núúd juba suur ja lasteaed unnustatud, aga mina sain koha omal ajal koha erirúhma, oli vága tore aeg. Soovitan soojalt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja kui endiselt on kahtlus, et reegleid on rikutud ja koha pealt abi ei saa, siis saab pöörduda kohalikku haridusametisse, kes rakendab riiklikku järelvalvet ja jälgib, et puudused kõrvaldataks. Kui ei kõrvaldata, siis riskib lasteaed koolitusloa kehtetuks tunnistamisega.

Sõimes 16 ja suuremas rühmas 24 ongi juba piisavalt palju, et mitte nende lastega toime tulla. Ruumid on mõnes kohas väga väikesed. Kui veel mõni osaajaga koht on ka juures, seda enam.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kui endiselt on kahtlus, et reegleid on rikutud ja koha pealt abi ei saa, siis saab pöörduda kohalikku haridusametisse, kes rakendab riiklikku järelvalvet ja jälgib, et puudused kõrvaldataks. Kui ei kõrvaldata, siis riskib lasteaed koolitusloa kehtetuks tunnistamisega.

Sõimes 16 ja suuremas rühmas 24 ongi juba piisavalt palju, et mitte nende lastega toime tulla. Ruumid on mõnes kohas väga väikesed. Kui veel mõni osaajaga koht on ka juures, seda enam.

Kordan üle – ka ruumide suurus on oluline. Iga lapse jaoks on ette nähtud teatud ruutmeetrid ja kitsale alale üle lubatud normi lapsi mahutada ei tohi. Lasteaia juhatajal on see ruutmeetite ja laste arvu info täielikult olemas. Kui ise ei taha teemat tõstatada, siis võib paluda hoolekogu liikmeid või esimeest see teema tõstatada. 16 ja 24 last rühmades ongi juba üle tavanormi, seega on hoolekogu pidanud selle teema üle juba arutlema. Võimalik, et väga pädevaid liikmeid pole olnud, seega nad ei ole tulnud selle pealegi, et ruutmeetrid ka üle vaadata, aga see nõue tegelikult on. Ja kui on kahtlus, et hoolekogu seda ei tea, siis keegi ei keela neile seda meelde tuletada. Hoolekogu ongi ju lihtsalt lapsevanemate käepikendus, ühtlasi ka suurim tugi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas “süsteem” ei ole enam selline, et kui sinu kord kätte jõuab, siis sa kas võtad selle koha vastu ja maksad kohatasu (ükskõik kas viid last või mitte), või kaotad üldse koha järjekorras ja ei saa aeda ka järgmisel aastal, kui sa juba tahaksid viia? Ma mäletan, et ma oma praeguse teismelise puhul palusin, kas võiks aedasaamist aastaks edasi lükata st tema koha järgmisele anda, ja SUURE VASTUTULEKUNA ei visatud teda seepeale järjekorrast välja, vaid jäi sinna esimeseks (mis siis, et keegi sellest ju ometi midagi ei kaotanud peale meie endi, ja üks soovija sai lasteaeda).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on lasteaia lepingus kirjas et kui põhjuseta kohal ei käi (ei mäleta kui palju järjest), siis võidakse välja arvata. Ka väga ihaldatud lasteaed.

1. Et keegi ei hoiaks kohta kellel vaja ei ole.

2. Lasteaias on õppeprogramm. Kui laps teeb väga piki pause siis on õpetajatel ja ka lastel raskem kavas püsida.

Kui põhjusega, siis teine asi. Tuleb mõista.

Lasteaed koos oma programmiga pole kohustuslik. Kool on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ühest küljest nõus. Aga teisalt – kui kõik kogu aeg kohal käiksid…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ruutmeetrite nõue on üpriski uus seadus ning on lasteaedasid, kus omavalitsus on lubanud jätta lastearvu nii nagu on ja muuta ruumide korraldust näiteks 5 aasta jookusl. Kui selle aja jooksul ei ole ruumi rohkem, tuleb lastearvu vähendada või kinni panna. Tean Tartus mitut munitsipaal maja, kus ruumid mahutavad maks 14 last aga tegelikult on lapsi 24. Linn vastab, et neil aega muutust sisse tuua aastani 2025. Uusi maju selliselt enam ei lubata teha, luba ei anta.

Aga teemasse. Kui vanem ise hiljem nõudma ei hakka, et miks laps ei tea seda laulu ja seda laulu siis las naudib kodus olemise aega. Seni, kuni kohatasu makstud ja sellel lapsel on eelisjärjekord, siis pole midagi teha. Ka tollel vanemal on õigus kohale, ka siis kui ta laps käib korra nädalas. Küll aga peaks laps käima kohal viimasel lasteaia aastal, kui toimub kooliks ettevalmistamine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ühest küljest nõus. Aga teisalt – kui kõik kogu aeg kohal käiksid…

ei käi niigi kõik, kes pool päeva, kes osaliselt, kes haige.
Üks provva on aga selline, kelle laps ei käi, aga tahtjaid on sinna küll

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nõus, et sellist asja pigem süsteem soosib. Olen näinud sõimerühma õpetajatelt ohkimist, et “ohh, täna jälle 15 tükki kohal”, samuti seda, et keerulisemaid sõimelapsi palutakse lahkelt rohkem kodus hoida, kui lasteaeda tuua.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )


Esileht Väikelaps Hoitakse aia kohta kinni, ise kohal ei käida