Teema: Homme streik

#4252838:

Minul on linnakoolis vaid 18h nädalas ja saan selle eest 1900 bruto.

Mina ei ole pedagoog, vaid teise eluala kõrgharitud spetsialist. Minul on 40-tunnine töönädal ja saan 1500 bruto.

#4252900:

#4252838:

Minul on linnakoolis vaid 18h nädalas ja saan selle eest 1900 bruto.

Mina ei ole pedagoog, vaid teise eluala kõrgharitud spetsialist. Minul on 40-tunnine töönädal ja saan 1500 bruto.

Nii? See 18 tundi nädalas tähendab kontakttunde. Nendeks tundideks on vaja ette valmistada, sissekanded teha, vastavalt vajadusele tagasiside anda, konsultatsioonid korraldada, teinekord vanemate küsimustele vastata jne. Kahjuks ei ole päris nii, et tulen annan oma 3-4 tundi päevas ära ja lähen koju. Lisaks on õpetaja üldtööaja sees koosolekud, mida on olenevalt koolist 1-2 korda nädalas (mõned koolid harrastavad 2-3-tunniseid koosolekuid), kord aastas arenguvestlused, mille tarbeks aineõpetaja iga lapse kohta (18h nädalas tähendab olenevalt ainest  keskmiselt 6 klassikomplekti ehk umbes 120 last) mõne rea kirja paneb, kohustuslikud koolitused, meeskonna arengupäevad, kooli kaunistamine tähtpäevadeks, pidude korraldamine, ekskursioonid, kus see 18-tunnise koormusega õpetaja tõenäoliselt oma selle päeva tundide ajaga hakkama ei saa. Ahjaa, ta peab enda tundidele asendused korraldama, st sõnasõnaliselt kirja panema, mida asendusõpetaja tegema peab, sama protseduur kaasneb ka haigeks jäämisel, trükidki kõrge palavikuga asendajatele inatruktsiooone jne jne jne. Ja veel 18 tunnise koormusega täiskoormuse palka saavad väga väheste koolide õpetajad. Enamasti on täiskoormuseks keskmiselt 22 kontakttundi nädalas, mis tähendab juba 4-5 tundi päevas. Ning jah, ma tean, et ka teistes ametites on palju selliseid pisikesi lisakohustusi, mille peale ma õpetajana tullagi ei oska, aga tahan lihtsalt avada seda poolt, et päriselt ei ole õpetaja töönädal 18-tunnine.

#4253104:

Lisaks, esimesel aastal tuleb küll materjale ette valmistada, kuid ajapikku need kogunevad ja siis enam sellist suurt tundide ettevalmistamist ei ole.

Selleks ajaks, kui kõik materjalid valmis saavad, tuleb neid algusest peale ümber tegema hakata, sest on uus õpik, uus õppekava, uued meetodid ja teistsuguseid õppeviise vajav klass.

#4253104:

#4253016:

#4252900:

#4252838:

Minul on linnakoolis vaid 18h nädalas ja saan selle eest 1900 bruto.

Mina ei ole pedagoog, vaid teise eluala kõrgharitud spetsialist. Minul on 40-tunnine töönädal ja saan 1500 bruto.

Nii? See 18 tundi nädalas tähendab kontakttunde. Nendeks tundideks on vaja ette valmistada, sissekanded teha, vastavalt vajadusele tagasiside anda, konsultatsioonid korraldada, teinekord vanemate küsimustele vastata jne. Kahjuks ei ole päris nii, et tulen annan oma 3-4 tundi päevas ära ja lähen koju. Lisaks on õpetaja üldtööaja sees koosolekud, mida on olenevalt koolist 1-2 korda nädalas (mõned koolid harrastavad 2-3-tunniseid koosolekuid), kord aastas arenguvestlused, mille tarbeks aineõpetaja iga lapse kohta (18h nädalas tähendab olenevalt ainest keskmiselt 6 klassikomplekti ehk umbes 120 last) mõne rea kirja paneb, kohustuslikud koolitused, meeskonna arengupäevad, kooli kaunistamine tähtpäevadeks, pidude korraldamine, ekskursioonid, kus see 18-tunnise koormusega õpetaja tõenäoliselt oma selle päeva tundide ajaga hakkama ei saa. Ahjaa, ta peab enda tundidele asendused korraldama, st sõnasõnaliselt kirja panema, mida asendusõpetaja tegema peab, sama protseduur kaasneb ka haigeks jäämisel, trükidki kõrge palavikuga asendajatele inatruktsiooone jne jne jne. Ja veel 18 tunnise koormusega täiskoormuse palka saavad väga väheste koolide õpetajad. Enamasti on täiskoormuseks keskmiselt 22 kontakttundi nädalas, mis tähendab juba 4-5 tundi päevas. Ning jah, ma tean, et ka teistes ametites on palju selliseid pisikesi lisakohustusi, mille peale ma õpetajana tullagi ei oska, aga tahan lihtsalt avada seda poolt, et päriselt ei ole õpetaja töönädal 18-tunnine.

Unustasid mainida, et õpetajatel on mitu korda pikem suvepuhkus kui teiste elualade inimestel. Lisaks on neil ka koolivaheajad. Minu lapse õpetaja käib praktiliselt igal koolivaheajal nädalasel reisil, seega tuleb talle aastas julgelt kokku 2,5-3 kuud puhkust ära küll. Tavaline inimene saab aasta peale puhata 30 päeva ja ei kriipsugi rohkem.

Lisaks, esimesel aastal tuleb küll materjale ette valmistada, kuid ajapikku need kogunevad ja siis enam sellist suurt tundide ettevalmistamist ei ole.

aga, miks sa õpetaja pole?

Asja uba on järelkasvus. Üle 30 aasta RÄÄGITAKSE, et õpetaja palk muudkui LÄHENEB keskmisele töötasule. Missugune 5 aastat õppinud noor sellise ameti valib?

Olen 45+ staažiga õpetaja, pensionil võiks olla juba aastaid. Algul moosis direktor mind 12 tunniga ära (nö saad kodunt välja inimeste sekka), see tundide arv on iga aasta tõusnud, sel aastal 29. Igal aastal on otsitud uut õpetajat, aga võtta pole kedagi. Olen öelnud, et see aasta jääb tõesti viimaseks ja minu missioonitundele ei maksa enam loota.

Kui ma alustasin, siis mul oli palgatõusu perspektiiv silme ees (kui läbisid koolitused, siis palk tõusis iga 5 aasta järel).  Praegu saan mina (kes ma olen end pidevalt täiendanud) ja tänavalt sisseastuja (mõnel neist suva, mida õpetab) võrdset palka.

Tulge kõik rahulolematud kooli tööle – pikk puhkus, tööd tegema ei pea ja palk missugune.

#4253104:

#4253016:

#4252900:

#4252838:

Minul on linnakoolis vaid 18h nädalas ja saan selle eest 1900 bruto.

Mina ei ole pedagoog, vaid teise eluala kõrgharitud spetsialist. Minul on 40-tunnine töönädal ja saan 1500 bruto.

Unustasid mainida, et õpetajatel on mitu korda pikem suvepuhkus kui teiste elualade inimestel. Lisaks on neil ka koolivaheajad. Minu lapse õpetaja käib praktiliselt igal koolivaheajal nädalasel reisil, seega tuleb talle aastas julgelt kokku 2,5-3 kuud puhkust ära küll. Tavaline inimene saab aasta peale puhata 30 päeva ja ei kriipsugi rohkem.

Olen ka õpetaja ning millegipärast on tekkinud inimestel arusaam, et õpetajad iga vaheaeg puhkavad. Ametlikult 56 päeva puhkust on suvekuudel (alates jaanipäevast). Koolivaheaegadel on tööpäevad- koolitused, töörühmad, dokumentide parandused/muutmised, uurimistööde/loovtööde juhendamisega seotud tööd jne. Kuna õppetöö ajal ei ole meil lubatud võtta palgata puhkust, kuid mitmed õpetajad soovivad oma peredega reisile minna (paljudel on siiski mehed kõrval, kes ka teenivad piisavalt, et saab pere reisile viia), siis reisile minev õpetaja võtabki koolivaheajaks palgata puhkuse. Meie koolis on samuti paar-kolm õpetajat, kes igal koolivaheajal reisivad, sest peres on selleks võimalused, et naine saab lubada palgata puhkust.

#4252528:

Läheb kooli 10.15

Minu arust ei ole ainult palk probleem, kuivõrd kasvatamata lapse ja ülbed vanemad. Kui ikka lapsevanem võtab õiguse sõimata õpetaja läbi, siis mis soov seal töötada on. Olen ise hoolekogus ja minu arust peaks olema eraldi inimene linnas, kes tegeleb selliste asjadega, et õpetajad saaksid õpetada. Ärge tulge nüüd väitma, illikukukesed ei tee koolis midagi ja pähhid õpetajad otsivad vaid põhjust. Kui ikka õpilane ütleb õpetajale näkku – ära mölise, siis on ikka kodune kasvatus olematu.

Mis bomsside koolis selline asi aset leiab muidu?

#4252557:

#4252536:

Minu laste koolis ka koolipäev 3. tunnist.

Kui konkreetse matemaatikaõpetaja personaalküsimus kõrvale jätta, siis selge ju, et diferentseeritud palgaga karjäärimudelit on vaja. Kuidas seda õiglaselt ja efektiivselt korraldada, on muidugi iseküsimus. Laste ja vanemate arvamuse põhjal vaevalt – endalgi õpetajaid, keda alles hiljem hindama õppisin…

Miks alavääristatakse kogu aeg lapsi ja lapsevanemaid, püütakse jätta muljet et tegemist on ullikestega, kes polevat eales võimelised hindama pedagoogi tööd muidu kui väidetavalt alles kunagi hiljem, aastate pärast? See pole ju ikkagi päris nii.

Kui ikka vanem peab kõik õhtud tundide viisi istuma lapse juures ja talle üht konkreetset ainet seletama ja spetsialist on öelnud, et tegemist on pigem lahtise peaga lapsega, siis tekib tõesti küsimus, et mida seal tunnis tehakse? Ja kuulata veel selle peale perekooli käo arrogantseid jutte stiilis “lapsevanem peab ka oma last kasvatama” on alandav ja solvav!

Mina kasvatan oma last heameelega, lisaks teen ma igal õhtul mitu tundi ka õpetaja tööd, mida too pole klassis miskipärast teinud. Ent lapsevanem ei saa mitte kuskile loosungeid lehvitama ega streikima minna, tema peab jääma kohale ja üksinda vastutama. Ainus, mis tema siin teha saab, on jätta lapsed sünnitamata. (Mida, nagu Eesti statistika näitab, juba usinalt tehaksegi, mistõttu varsti polegi neil õpetajatel kedagi õpetada enam.)

Usu mind, sul on kõva peaga laps, lepi sellega. Pole elus ühegi lapsega õhtul istunud ja õppinud, no mida. Põhikooli programm on ikka väga lihtne.

#4253475:

Pole elus ühegi lapsega õhtul istunud ja õppinud, no mida. Põhikooli programm on ikka väga lihtne.

Jah, jääb mulje, et lapsel puudub endal igasugune vastutus oma edasijõudmise eest, kui ema peab “iga õhtu tundide viisi” üle õpetama. Lahtine pea ei tähenda, et õpetaja või ema võtab ja valab tarkust sisse, ikka ise peab kaasa ka mõtlema.

#4253474:

#4252535:

#4252528:

Läheb kooli 10.15

Minu arust ei ole ainult palk probleem, kuivõrd kasvatamata lapse ja ülbed vanemad. Kui ikka lapsevanem võtab õiguse sõimata õpetaja läbi, siis mis soov seal töötada on. Olen ise hoolekogus ja minu arust peaks olema eraldi inimene linnas, kes tegeleb selliste asjadega, et õpetajad saaksid õpetada. Ärge tulge nüüd väitma, illikukukesed ei tee koolis midagi ja pähhid õpetajad otsivad vaid põhjust. Kui ikka õpilane ütleb õpetajale näkku – ära mölise, siis on ikka kodune kasvatus olematu.

Meie klassis käisid kaksikud ja õpetaja ütles neile: “Teil on kahepeale üks aju!”

Füüsilise puudega last nimetas õpetaja kogu klassi ees “värdjaks”.

Õpetaja klatsis terve klassi ees ühe lapse vanemaid taga, kusjuures see laps ise polnud kohal. Ja seda peret tundes võin kinnitada, et päris nii nagu õpetaja rääkis, nende peres asjad küll polnud.

Jne… Süüdistate kodusid ja lapsevanemaid, ent paraku on tõde see, et konfliktiks on siiski vaja kahte osapoolt. Õpetajapoolse kiusamise tõttu on nii mõnigi laps suitsiidi teinud, kahjuks.

Kle rahune maha. Oma hüsteeriliselt postitust ega ei jõua sa kuhugi. Kui faktid sul tõendatud, palun mine kooli direktoraadi. Või vaheta kooli. Mina selliseid koole igatahes ei tea.

Kle, rahune ise maha. Kui laps enne oli viieline ja õppeedukus kukkus alles uue õpetaja tulekuga, siis ei saa viga olla ainuüksi lapses ju. Lisaks põrub matas nüüd, uue õpetaja ajal, läbi pool klassist. Rahune palun maha ja lihtsalt lepi teadmisega, et ka kõik õpetajad ei ole kaugeltki sõravad kriidid. Direktor kaitseb alati õpetajaid, mitte kunagi teist osapoolt ehk lapsi ja teine lähim kool asub 30 km kaugusel. Nii et lapsel ja ta vanematel tuleb lõuad pidada ja edasi kannatada.

#4253707:

#4253705:

Kui laps enne oli viieline ja õppeedukus kukkus alles uue õpetaja tulekuga, siis ei saa viga olla ainuüksi lapses ju. Lisaks põrub matas nüüd, uue õpetaja ajal, läbi pool klassist.

Aga siin võib ju sedapidi olla, et eelmine ei õpetanud, vaid pani “viisi” ja nüüd on tervel klassil varasemast lüngad? Ja halb õpetaja on muidugi see, kes neid lünki peab täitma pluss uut materjali õpetama, eks…

Esiteks on neil lastel olnud rohkem kui kaks mataõpsi, lisaks vahetas mu laps pere kolimise tõttu üksvahe kooligi. Mitte kusagil polnud enne mingeid probleeme. Hea on alati kõiges vaid lapsi süüdistada, samas on ka õpetajate töö kvaliteet väga kõikuv.

#4253104:

Lisaks, esimesel aastal tuleb küll materjale ette valmistada, kuid ajapikku need kogunevad ja siis enam sellist suurt tundide ettevalmistamist ei ole.

Sellele lollusele tahan õpetajana kohe kindlasti vastu hakata. Seda juttu ei kirjutanud kindlasti inimene, kel õpetajatööga kokkupuudet on. VÕI on ta väga kehv õpetaja ja ei väärigi suuremat palka.

Töötan koolis kolmkümmend aastat, olen klassiõpetaja. VÄGA HARVA õnnestub midagi eelmise klassi materjalidest uute lastega kasutada, sest…

1.Muutuvad õppematerjalid. Ma ei anna ju Aadama ja Anna aabitsa ülesandeid järgmise aabitsa lastele, kes neist tegelastest midagi ei tea.

2.Muutuvad lapsed. Näiteks praegustega ei saa ma kuidagi lahendada eelmiste lastega tehtud ülesandeid, sest nad lihtsalt ei oska. Ongi nõrgem lend, aeglasema taibuga. Muudan ja lihtsustan kõike, mis mul olemas on. Toodan juurde ka.

3.Muutun minagi. Mis kord tundus õige ja tänapäevane, muutub aastatega selliseks, et enam ei tihka niimoodi töölehte esitada. Alguses tegin kõike käsitsi, siis tekkis mustvalge paljundus, nüüd enam ilma värvipaljunduseta ju midagi ei tee.

Seega, mina küll ei sa kasutada ühelgi aastal samu materjale. Toodan muudkui uusi ja kaasaegsemaid.

Seega jutt, et aastatega koguneb materjali, mida esitada, ei kehti hooliva ja ajaga kaasas käiva õpetaja puhul.

No mis seal siis muutub? Miks ta uusi peaks tegema. Meil pôhikoolis ei antud kôiki ôpetaja poolt koostatud kontrolltöid tagasigi, et ringlema ei hakkaks.

Olen käoga 19.51 väga nõus. Eriti koolide sisekliima osas. On koole, kus kaadrivoolavus ülisuur, samas kui mõnes teises koolis töötavad head õpetajad aastakümneid ja ka õpilased tunnevad ennast seal turvaliselt.

Ise töötan teisel erialal, mu palk on väiksem kui õpetajatel ja nagu õpetajatelgi, niisamuti kummitab ka minu ametis pidev tööjõupuudus. Kui mul laps pikaajaliselt haigestus, siis otsisin tikutulega taga mõnda kolleegi, kes mu töö palga eest ära teeks, kuni ise lapsega kuu aega kodus olen. Ei leidnudki! Kõik olid hõivatud.

Enam-vähem igal pool, kuhu lähed, vaatavad vastu kuulutused “Pakume tööd”, “Otsime spetsialisti” jne. Kui kord toidupoes uurisin, et miks teil kõik kassad tühjad on ja ainult iseteeninduses maksta saab, vastati, neil ei ole töötajaid. Seega, tööjõupuudus kummitab Eestis täiega, olenemata erialast. Öeldakse, et ainukesed töökohad, kus inimesi küllalt, on kinnisvaramaakleri ja jutustaja ehk psühholoogi töökohad. Neid viimase kahe eluala esindajaid kerkib üha juurde nagu seeni pärast vihma, aga muu päriselu jääbki vist varsti seisma juba. Pole kedagi, kes meie lapsi õpetaks, pole päästetöötajaid, kes jõuaksid appi enne kui maja maani maha põleb, pole politseinikke, pole poemüüjaid, pole ehitajaid, pole autoremondilukkseppi, pole tõlkijaid jne… Pöördudes nt politsei poole ja paludes temalt kuriteoohvrina abi kuriteo tagajärgede heastamiseks, saadetakse inimene tänapäeval hoopis psühholoogile juttu puhuma, aga kuriteo endaga ei tegele enam mitte keegi, see jäetaksegi ripakile. Inimesel lastakse ennast küll tühjaks rääkida, aga päris probleeme enam ei lahendata. See on maailm, kuhu me jõudnud oleme.