Teema: Hommikune lasteaeda sättimine beebi kõrvalt

Võta veidi vabamalt ja ära aja taga täiuslikkust.  Ei maksa rabeleda ja rühmata kõigi eest, et asjad oleks täiuslikud ja tehtud nii nagu sina tahad ja õigeks pead.  Mul kolm last ja kui beebi majas, siis vanemate laste hommikune majandamine ja lasteaeda viimine oli küll mehe õlul ja ma vajaduselt toetasin ja aitasin kaasa kui beebi lasi. Mida seal ikka niiväga plaanida ja ette mõelda või unustada on  – tavaline hommikune rutiin – praegu on see sinul välja kujunenud, kujuneb ka mehel. Ja kui on tõesti midagi, mida mees on unustamas, siis sa oled ju kodus olemas – hõikad, et võta lasteaeda vajalikud riided kaasa ( ma nt panen esmaspäeval kotiga välisukselingile valmis puhta öösärgikoti), ära unusta teatriraha jne  Kui laps kodus aeglane sööja, siis viige ta hommikusöögi ajaks aeda ja sööb seal hommikust – jääb ära sul hommikune toidu vaaritamine – mees vaadaku enda söök ise ja sina võid süüa ka hiljem ja saad ainult endale süüa teha.

1. Lasteaias korralik hommikusöök. Ära näe kodus pudruga vaeva. 1 võileib, väike ports müslit vmt esmase nälha kustutamiseks. Mul 2 uimerdavat last ja konkreetselt ei luba lasteaiahommikul teist portsu võtta, muidu ei jõua tööle (ärkame 6.15, nii et varasem ärkamine ei tule eriti kõne alla).

2. Muudkui seletad kõrvalt. Sügiseks on ta juba 4 ja saab end ise riidesse – sinu asi meelde tuletada, seda ju beebi ei sega.

3. Kui muidu viid aeda jala, siis kui läheb kiireks, autoga kui on auto.

No ja muus osas eks loksub ise paika. Kui stressirohke, jätad koju.

Mul sügiseks 2 lasteaialast + ca 4kuune beebi 🤣 Tegelikult samad hirmud, ühel on viimane aasta ja vahele jätta ta ei tahaks ise sõprade pärast. Imik vaja hommikul imetada, aga suurem peaks 8.15 kohal olema (8.30 söövad). Ja tahaks neid jala viia … kui teine oli beebi, siis kõik toimis (suurema hommikusöök oli siis 9 ja jõudsime 8.45). Eks asjad loksuvad ise paika ja kujuneb rutiin.

A, lisan, et mees astub juba 6.10 kodunt välja, seetõttu hommik minu õlul😀

Nagu tuttavatelt olen kuulnud, uimerdavad nad veel 1.-2.klassiski 🙄

Aga mida teeb hommikul lapse isa? Meil on niimoodi kõik korraldatud, et hommikul tegeleb lasteaeda mineva lapsega ainuisikuliselt isa, kes ka lapse lasteaeda viib. Mina alles magan sel ajal, sest enamasti olen ma olnud pool ööd beebiga üleval ja sel hetkel saan tunnikese und juurde. Minu meelest on see normaalne  pere tööjaotus.

Meil on täpselt samamoodi isa see peamine, kes lastega hommikuti majandab. Ma tuletan meelde, mis on vaja kaasa võtta, mis riided selga (kui vaja nt pidulikult riietuda, muidu suva), kellele kui palju teatriraha jne. Kui peale esimese lapse sündi oli ta ikka saamatu mis saamatu, siis nüüd peale neljandat on ta õppinud kõigega fantastiliselt hakkama saama.

#3642984:

Ärkan kl 7 ja väljume ca 8.40. Ja kogu see aeg olen ma väga väga hõivatud, iga minut arvel.

1:40 läheb enda ja lapse valmispanemiseks ja lausa iga minut on arvel?! Tõesti, kuidas see võimalk on?

Ei viitsinud viiagi seda tollal 4-aastast lasteaeda beebi kõrvalt, olime koos kodus. Vahel harva käis ikka sõpradega mängimise mõttes, aga üldiselt ei tundnud millestki puudust, käisime sõpradel külas siis palju ja ujumas ja vanavanemate pool jne, elasime vaba ja spontaanset elu ja ülimõnus oli. Mitte et kunagi poleks keerukaid momente olnud kahe väikese vanusevahega lapsega, aga ei midagi kontimurdvat ja tegelikult suurem täiega lõbustas beebit ka.

Kui laps peab ikkagi minema lasteaeda, siis loomulikuks viis/viiks isa – ma iialgi ei hakkaks beebit üles ajama ja riietama ja väntsutama selle nimel, et suurem aeda viia, kui ise olen nagunii kodune.

Mina äratan lasteaialapse 30 minutit enne seda kui uksest välja peame minema. Süüa kodus ei anna – mõnikord küsib kohukest või röstsaia ja sööb selle riietumise kõrvale ära. Riided on õhtul valmis pandud.

Kas lasteaed jääb mehele tee peale või ei? Kui ei, siis võite kaaluda ka varianti, et viid ise lapse lasteaeda ja mees seni sööb hommikust ja vaatab beebit.

#3643802:

Ulme jaj, 1,40h, kuid see aeg oli isegi pikem 🙂 nüüd sätib laps juba väga kööstööaldilt ja sujuvalt.

Esiteks ma ärkan kõige varem ja teen süüa, enamasti keedan putru.

Siis vaatan mida lapsele kaasa pean tegema (jah, ärge õhku ahmige), sest ta oñ suure isuga ja laktoosi talumatusega, lisaks hoiuga kokkulepe, et talle suhkrut ei anna. Kuna ma tööl ei käi pole mul raske teha mingi väike amps talle kaase, et täiendada või asendada mingi toidukord. Aga lihtsalt nüüd pean seda tegema ikkagi päeval või õhtul, mõtlema läbi ja valmis panema.

Kodune hommikusöök on meie jaoks prioriteet. Toidus saab täisväärtuslikku toitu, mitte kõige odavamatest helvestest putru. Kuna mehel pole ka kella peale jooksmist, siis kodusest hommikusöögist praegu ei loobu.

Ja no edasi on see, et äratan last üles ja vahest tahab ta pikutada. Multikaid ei vaats ta üldse ja hommikul ei mängita ega loeta raamatuid. Lihtsalt ongi aeglane. Hoius riietub ise, aga kodus tahab mu abi, et paneksin särgi, vahest teeb ise või et paneksin püksid põrandale õigesti. Pidzaamas ei söö ehk on 2x riiete vahetamist.

Vahest on vaja teha #2 ja see võib võtta ka aega.

Hambaid peseme ka.

Ise ka ei saa aru miks nii kaua, aga vahest isegi hilineme. Ikka juhtub igast asju. Nt üks kord oli hullult vaja mingit kindlat kaisukat autosse ja see oli kadunud, pidin võtma jalanõud ära ja minema otsima.

K..

Järgmise päeva toit valmista jah võimalikult palju eelmisel päeval ette, samuti (nagu juba soovitati) saab pudrumaterjali eelmisel õhtul likku panna, siis hommikul keetmine kiirem. Nii  palju kui võimalik, valmista ette eelmisel päeval.

Kui riietumine on vaevaline, siis võiks kaaluda siiski ka pidžaamas või hommikumantlis söömist või siis panna söögi ajaks juba lasteaiariided selga.

Tundub, et sa päris iga minut siiski rakkes ei ole, seega rahulikuma beebiga tegutsemine mahuks selle aja sisse küll – saad nt imikut toita ja jälgida samal ajal, et vanem laps ikka sööks.

Beebi riietamine võimalikult lihtsaks ja kiireks – pigem paksem kombinesoon, kuhu saab lapse toariietega sisse pista, kihiline riietus jäägu muuks ajaks.

Lõpuks selgub kõik ikkagi alles töö käigus, praegu ette muretseda ei ole mõtet. Kui sul just ülikeeruline beebi ei satu, siis olen kindel, et kõik loksub pea iseenesest paika.

#3642984:

Ärkan kl 7 ja väljume ca 8.40. Ja kogu see aeg olen ma väga väga hõivatud, iga minut arvel.

See on tõesti ulme. Ilmselt sinu hommikustest “sättimisest” võiks vabalt pooled tegemata jätta (ja hiljem ärgata/varem välja minna)
Täiendavast selgitusest selgub, et lisaks lapsele oled ka ise aeglase tegutsemisega.
Sa pead lihtsalt oma harjumustes-veendumustes midagi muutma, sest beebiga nii ei jaksa lihtsalt. Või tõesti jääte kogu kambaga koju ja ei pea enam üldse kella vaatama (sulle see ju sobiks tegelikult)

#3643601:

#3642984:

Ärkan kl 7 ja väljume ca 8.40. Ja kogu see aeg olen ma väga väga hõivatud, iga minut arvel.

1:40 läheb enda ja lapse valmispanemiseks ja lausa iga minut on arvel?! Tõesti, kuidas see võimalk on?

No ilmselt käib ta ise praegu veel tööl ja nt keedab hommikul putru (mitte kiirhelvestest) + ka enda sättimine. Minul läheb ärkamisest umb 1 h õue astumiseni ja ma ise ei söö kodus, lapsed saavad nö külma toitu

#3644401:

No ilmselt käib ta ise praegu veel tööl ja nt keedab hommikul putru (mitte kiirhelvestest) + ka enda sättimine. Minul läheb ärkamisest umb 1 h õue astumiseni ja ma ise ei söö kodus, lapsed saavad nö külma toitu

Ah jaa, seda küll jah 🙂
Ei tulnud kohe pähe, aga ilmselt käib teemaalgataja tõesti ise ka tööl. Miskipärast esitles ta kogu seda hommikust draamat nagu lapsest tulenevat.

#3643802:

Ulme jaj, 1,40h, kuid see aeg oli isegi pikem 🙂 nüüd sätib laps juba väga kööstööaldilt ja sujuvalt.

Esiteks ma ärkan kõige varem ja teen süüa, enamasti keedan putru.

Siis vaatan mida lapsele kaasa pean tegema (jah, ärge õhku ahmige), sest ta oñ suure isuga ja laktoosi talumatusega, lisaks hoiuga kokkulepe, et talle suhkrut ei anna. Kuna ma tööl ei käi pole mul raske teha mingi väike amps talle kaase, et täiendada või asendada mingi toidukord. Aga lihtsalt nüüd pean seda tegema ikkagi päeval või õhtul, mõtlema läbi ja valmis panema.

Kodune hommikusöök on meie jaoks prioriteet. Toidus saab täisväärtuslikku toitu, mitte kõige odavamatest helvestest putru. Kuna mehel pole ka kella peale jooksmist, siis kodusest hommikusöögist praegu ei loobu.

Ja no edasi on see, et äratan last üles ja vahest tahab ta pikutada. Multikaid ei vaats ta üldse ja hommikul ei mängita ega loeta raamatuid. Lihtsalt ongi aeglane. Hoius riietub ise, aga kodus tahab mu abi, et paneksin särgi, vahest teeb ise või et paneksin püksid põrandale õigesti. Pidzaamas ei söö ehk on 2x riiete vahetamist.

Vahest on vaja teha #2 ja see võib võtta ka aega.

Hambaid peseme ka.

Ise ka ei saa aru miks nii kaua, aga vahest isegi hilineme. Ikka juhtub igast asju. Nt üks kord oli hullult vaja mingit kindlat kaisukat autosse ja see oli kadunud, pidin võtma jalanõud ära ja minema otsima.

K..

o

Jeesusmaria, kirjuta veel! Mis sa muidu kogu ülejäänud päeva teed?

Siin peenes kirjelduses on ju öeldud, et ta ei käi tööl. Prouake ongi lihtsalt pipstükk. Lasteaia söögid ei kõlba, aga laps on vaja nui neljaks sinna kohale ajada, sest kodus ei oska ta käituda (muig, ei tea, kes ta küll selliseks kasvatas?). Hommikul on hirmus kiire, aga lapsel lastakse pikutada ja vahetatakse mitu korda riideid. Kuhu ja kellel täpselt nii kiire on, pole aru saada, sest proua ei käi tööl ja mees ka ei lähe kella peale. Aga vott laps on vaja hommikul ruttu kodust minema kupatada, et emmekesele oma paha käitumisega närvidele ei käiks. Taustaks käib mingi vaaritamine, sest kellegi teise tehtud toit ju ei kõlba süüa. Mingi rodu ebavajalikke mõttetuid liigutusi on endale välja mõeldud, siis saab tähtsalt ohkida, et olen nii hõivatud, nii hõivatud. Kui sul see uus titt majja tuleb ja päriselt tegemist on, küll siis jääb see tühi pusserdamine ära hommikuti.