meil on 4a plika, kes hommikuse unega. Tahaks magada kl 8.30-9-ni umbes (näha puhkepäeviti). Lasteaeda minekuks peame äratama kl 7.30. Algusest peale (1,5 aastat käib juba) nii olnud. Nüüd aga läinud see hommikune ärkamine eriti raskeks – no ei tõuse üles, vedeleb voodis, välja tõsta ei luba, on kuri ja jonnakas. Päris kaua aega läheb enne kui ta üles sulab. Olen võtnud asja rahulikult, ei pahanda ega midagi, aga iga hommikut juba kardan, et kuidas seekord.
Magada saab piisavalt, läheb kl 21 voodisse, jääb magama ca 21.30. Lasteaias magab ka 2 tundi – seega 12 tundi päevas saab kätte. Varem magama panna ei saa, sest ta lihtsalt ei jää – lasteaias ju ka ärkavad alles kl 15.
Kuidas teie, kel samasugused hommikuse unega lapsed, saate hommikuti nad rõõmsalt üles? Või on kõigil sellised rasked hommikud?
Oi kui hea oli vanemate lastega, kes ise alati ärkasid enne kl 7 juba. Puhkepäeviti oli tüütu, aga lasteaiahommikuti nii tore.
Teema: hommikuse unega laps ja lasteaeda minek…
Minu tütar on selline, hakkab aina pikemaks oma hommikust und lükkama, vabal päeval magab 11ni, isegi veel kauem vahest. Ta vist on sellist tüüpi, nagu mina ja mu mees – meie aktiivsem aeg hakkab õhtul, ja hommikul terve pere magaks rõõmsalt 11-12ni…Isegi sellised unekotid on lapse vanavanemad 😀
Ma siis võtan tütre jõuga voodist välja ja hoian 10 minutit süles ja vaatame hommikusi multikaid, aga õudsalt paha tuju on ikkagi – täna õnnestus tuju paremaks teha, kui andsin talle mõned ampsud hematogeeni.
Meil 6,5a poiss ei saa hommikul ülesse siis, kui läheb kas või 0,5h hiljem magama. Nimelt on tema jaoks õige magamaminek kell 20.00, siis ärkame 7.20 kergelt. Lasteaias alati magab.
Ta lihtsalt on suurema unevajadusega (meil 2x nädalas trenn ka).
Mis teha, öökulli-tüüpi inimesed ongi diskrimineeritud ja peavad eluaeg oma risti kandma, kui üritavad end \”normaalsete inimeste\” päevarütmi mahutada.
Koolieas saab lapsel ilmselt veelgi raskem olema hommikuti, aga kui tal täiaskasvanuna õnnestuks mõni vabakutselisena viljeletav amet valida, on ok. Senikauaks muidugi, kuni ta lapsed saab ja peab neid hommikuti kooli-lasteaeda viima … 🙁
Mind öökullina aitab ainsana kohv. Lastele küll ei anta seda, aga natuke ehk piimaga pooleks võiks?
minu laps ka hommikuse unega, kui lastakse, siis magab 10.30-11.30ni. muidugi on lasteaiapäeval ärkamine raske, meil pole õnneks vaja väga vara tõusta, last hakkan üles ajama umbes 7.50 ja 8ks saab enamasti voodist välja. kuna laps käib lastaias ja päeval seal magab, siis ei jää ta õhtul üldse magama. tavaliselt kui 22.30 voodisee ta panen, tuli kustu ja ise ära teise tuppa, siis magama jääb alles 23.30 (mõnikord veel hiljem). siis muidugi on hommikul väsinud ja pahur ja jääb lasteaias magama, kuna on väsinud ja kuna jäi lasteaias magama, siis ei jää jälle õhtul (ei aita ka õhtul aktiivne väljaskäimine, ujumine vms). nõiaring, mis õnneks saab läbi sügisel kui kooli läheb ja enam päeval magama ei pea.
hetkel on mu esimene ksüimus lapsele kui lasteaeda järgi lähen, et kas sa magasid. kui ütleb, et ei, siis ohkan kergendusest ja tean, et saan õhtul minna norm ajal magama 🙂
Minu soovitus- aja laps varakult üles, et tal jääks ärkamise aega. Võimalikult kaua magada laskmine ja kiirustamine pärast jätab lapsele halva mulje, et ärkamine ongi raske. Vaadaku kasvõi multikaid alustuseks pisut vms…
Nii saab ka lõunaunega rohkem sõbraks, sest tõepoolest- selles olukorras on seda väga vaja.
Öökulli-tüüpi ema öökulli-tüüpi tütrele.
Alguses olin mina see süleshoidja ja \”lohutaja\”, aga umb 3,5-aastase lapsele hakkasin kasutama hommikusi multifilme meeldiva äratajana. St ma pean küll ta äratama, aga läheb kiirelt elutuppa ja \”ärkab\” telekavaatamise ajal, vajab umb 15 min täiesti ilma torkimiseta aega, edasi annab juba suunata, aga tuleb arvestada aegluubis liigutustega. Igasugune kiirustamine või otsimine tekitab pahurust, seega riided ja muu kaasavõetava kraami palun õhtul valmis panna. Nii saab rahulikumalt.
Õnneks laps selline loomult rõõmsameelne ja kui annan natuke aega, siis saab hakkama.
Mina äratan last 6.30. Hüüdmise peale ei liigutagi. Panen tule põlema. Ei midagi. Siis hakkan rääkima, last paitama. Aitavad ainult meelitused, ei kujuta ette ka, et peaksin kurjustama. Siiski, mõnikord olen ähvardanud külma vett peale kallata. Kõige paremini mõjub, kui hakkan last alates varbast vaksadega mõõtma. Et kui palju on ööga kasvanud. Mõõtmine läheb segi, alustan uuesti. Või kontrollin üle. See tekitab veidi kõdi ja tavaliselt saan lapse ärkvele. Ta tõuseb ise istukile. Aitan hommikunantli selga ja tõstan ta narilt laua taha. Vahest sööb veel kinnisilmi, aga söömisega ärkab päriselt.
Mõtlen ka, et peaksime äratuse lühemaks tegema, sügisel kooliminek ees. Eks suvel harjutame. Ta on üldse hommikul väga aeglane.
Meil samamoodi hiline ärkaja. Mina \”äratan\” last niimoodi, et kõigepealt vaikselt räägin, ütlen \”tere hommikust\”, paitan, kõdistan, siis tõmban teki alt jalad ja panen ise lapsele püksid jalga. Selleks ajaks, kui sukkpüksid jalga saan, on laps enam-vähem kontaktne, aga heas tujus :). Siis koos paneme pluusi jms. On jah juba 6-aastane ja peaks ise riide panema, aga meil on selline äratamine/ärkamine siiani sobinud ning laps läheb lasteaeda heatujuliselt. Eks hiljem paistab, mis saab, iga asi on kuidagi omal ajal tulnud :).
Multikatest – tirtsul on prillid ja seetõttu ei taha, et laps hommikul uniste silmadega multikaid vaataks. Lisaks ei ole hommikuti normaalseid multikaid, nn action-multikaid ei taha ise vaadata ja lapsele ka hommikuseks ärkamiseks ei näita.
Vastupidi on ka huvitav – olla öökullist ema lõokesest lapsele, nagu minul juhtus. Väikelapse-aastad olid muidugi eriti rasked, siis ma puhkepäevade hommikuteks mõtlesin välja igasuguseid atraktsioone ja \”takistusribasid\”, et üliinimlikult vara ärganud lapsel oleks ilma minuta kah mõnda aega huvitav… Seevastu kunagi ei olnud probleemi tema varase ülesajamisega, ja kui temast koolilaps sai, siis ta tihtilugu ja üsna reeglipäraselt tõusiski varem ja tegi oma koduülesanded ära hommikul enne kooliminekut – mis ajas mul silmad siiralt punni, sest oma ajus ei osanud ma seni kujutledagi, et keegi võiks vabatahtlikutl pidevalt tõusta hommikuti kell viis, et koolipäevaks õppima hakata. Mnjah. Magama läks ta ka vabatahtlikult kell 21 paiku – lasteaiaajal, algkoolis, ja ka põhikooli vanemas astmes. Gümnaasiumis käies lükkus ta magamaminek umbes kümnele. Kõik see tundus öökullist minule anomaalne, aga tänasin taevast, et ei pea ei lapse magamapanekuga ega ülesäratamisega vähimatki vaeva nägema.
Minu ema räägib aga minu varase lapsepõlve kohta hirmu ja õuduse lugusid… kuidas minu uinumisaeg iial ei olnud enne öösel kella kahte, oli siis vaja järgmine päev vara tõusta või mitte. (Ema on mul omakorda lõoke ja tal oli seda kindlasti kohutavalt raske taluda.) Aga ega seal ei olegi midagi teha. Minu puhul oli lapsena ja on praegugi, et isegi kui õnnestub inimese ajal (kell 10 umbes) silm kinni panna ja magama jääda, siis öösel ühe paiku ärkan täiesti erksana ja valmis tegutsema nagu pärast tervislikku pärastlõunast uinakut…
Ja ära kindlasti riidle oma lapsega. Ta võib ise väga tahta normaalsel ajal uinuda ja tõusta, aga mootor, mis paneb ta vastupidi tegema, on temast suurem. Ta lihtsalt on selline, ja tal on sellisena raske. Täiskasvanuna saab ta hõlpu juhul, kui saab teha kaugtööd vmt, st elada enda re¸iimis. Aga lapsena vajab ta oma olukorras vähemalt ema kaastunnet ja mõistmist.
Meil samamoodi hiline ärkaja. Mina \”äratan\” last niimoodi, et kõigepealt vaikselt räägin, ütlen \”tere hommikust\”, paitan, kõdistan, siis tõmban teki alt jalad ja panen ise lapsele püksid jalga. Selleks ajaks, kui sukkpüksid jalga saan, on laps enam-vähem kontaktne, aga heas tujus :). Siis koos paneme pluusi jms. On jah juba 6-aastane ja peaks ise riide panema, aga meil on selline äratamine/ärkamine siiani sobinud ning laps läheb lasteaeda heatujuliselt. Eks hiljem paistab, mis saab, iga asi on kuidagi omal ajal tulnud :).
Multikatest – tirtsul on prillid ja seetõttu ei taha, et laps hommikul uniste silmadega multikaid vaataks. Lisaks ei ole hommikuti normaalseid multikaid, nn action-multikaid ei taha ise vaadata ja lapsele ka hommikuseks ärkamiseks ei näita.
Vabandan, kaks korda tuli millegipärast – rumal pea on kerele nuhtluseks…
minul on selline kodune laps, kes vahepeal päris pikalt uinus kell pool 2 või 2 öösel. nüüd oleme homöopaatia abil ja usina päevase kelgutamisega saanud lausa kella poole 1 peale uinumise, see on suur saavutus viimase 3-4 aasta jooksul
Hommikul ei julge tal lasta üle 10.30 magada, siis võib uinumine hakata taas venima. Loodan, et kooliminekuks saab kuidagi korda.
ma olen ise sama tüüpi ja lasteaia- ning kooliaeg, hiljem ka mõni aasta töölkäimist enne vabakutselise elu olid tõeliselt rasked. Mul on kogu organism liimist lahti, kui ma ei saa vähemalt 9-ni magada – süda klopib, pea käib ringi jne. Isegi juhul, kui unetunnid saan täis.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.