Mina arvan ka, et kaks kõige tõenäolisemat võimalust on kas järelköha või tikid.
Järelköha on jah selline asi, et võib kesta väga kaua, ja lõpuks muutubki harjumuseks ning raske on lahti saada. Mul oli kord töökaaslane, kes järelköhaga oli hädas ja miski ei aidanud, kuni arst lõpuks kirjutas mingit rahustit, siis sailahti. On ka mul endal olnud pärast vastikut nohu ja kurguhaigust tunne, et kohe nagu pean köhatama. Lõpuks surusin selle jõuga alla ja püüdsin mitte köhatada. Sain ikka lahti.
Tikid on suht vastikud asjad, neile ei tohi tähelepanu juhtida, kaovad ja tulevad jälle ise, ja see on tõesti närvikavaga seotud. Ka minu tüdrukul on aeg-ajalt olnud. Mõni aasta tagasi raputas pead, lõpuks kadus ise ära. Nüüd just oli kevadest saadik pikalt selline nagu mühatamine või nagu ütleks mhmhm iga natukese aja tagant. Algul ma ka ei pööranud tähelepanu, et äkki kaob varsti, aga muudkui kestis. Ma hakkasin muret tundma just sellepärast, et selline asi hakkab teistele inimestele vastu ja ei taha ju, et laps kollektiivis võiks jääda norimise ohvriks. Kui hakkasin rääkima, et püüa mitte nii teha, siis laps vastas, et aga talle meeldib. Lõpuks soovitasin, et iga kord, kui tahab nii teha, tehku hoopis sõrmenipsu. Prooviski. Ja nüüd järele mõeldes pean tunnistama, et ligi paar nädalat pole ta enam mühatanud, ja ka sõrmenipsud on vähemaks jäänud, ei tulegi meelde enam, mis päeval viimati märkasin. Nii et tikkidega võib aidata n-ö asendustegevuse leidmine, mis aitab asjast üle saada. Muidugi, tikid kipuvad tagasi tulema, tekib mingi muu liigutus või miski, mis muutub häirivaks.
Aga üldiselt soovitan korra õpetajale mainida, kui lasteaias kardetakse haigust, et arstid on lapse täiesti terveks tunnistanud ja et see köhimine pole haigus ning et lapse tähelepanu ei maksa sellele juhtida, kuna siis on veel raskem lahti saada. No ei ole võimalik keelata last köhimast eks ole. Ja muidugi võib proovida igasuguseid kurku pehmendavaid vahendeid.
Homöopaatiaga on selline lugu, et halba see ilmselt teha ei saa, sest minu arusaamise järgi toimib see puhtalt uskumise peal. Ainult et rahakott peab puuga seljas olema, sellepärast ma ei soovita. Maksad hirmsa summa mingite terakeste eest, milles pole mingeid raviaineid ja lihtsalt usud, et aitab. Käisin kunagi ise ühe terviseprobleemiga mõned korrad homöopaadi juures, kuigi olen skeptiline inimene ja ei uskunud ei siis ega nüüd homöopaatiasse. Mina nende terakeste mõju mingit pidi ei suutnud tuvastada, oli minu jaoks mahavisatud aeg ja raha, aga ilmselt mõnele, kes usub rohkem taolistesse asjadesse, võib see psühholoogiliselt mõjuda.
