Teema: hooldekodu tasu

#3510386:

Mina maksan üksi juba 4 aastat oma dementse ema arveid. Mul on mõni aasta vanem õde ka, kes on oma jutu järgi nii vaene ja nii õnnetu, et tema küll midagi maksta ei saa. Plekin üksi, nagu oleksin ainus laps.

Olen kibestunud, jah. Lõppu ei paista, võib-olla jätkub veel samamoodi näiteks 5 aastat. Või 7 või isegi 10. Organid on tal terved ja peavad kenasti vastu. Mul on maksmise päevadel, kui arve tuleb, tunne, et ma vihkan ennast, kogu oma elu ja ka oma ema, kes koogutab tühja pilguga seal voodiäärel ja itsitab omaette. Mis selle kõige mõte on, ma ei tea.

Igal aastal juba paar kuud enne pensionide tõusu tõstab hooldekodu kohatasu, ja mitte selles määras nagu on pensionitõus, vaid iga kord veel paarkümmend eurot rohkem. Et maksjad mitte mingil juhul, jumala pärast mitte mingil juhul ei saaks veidigi hinge tõmmata, korrakski. Nutan ja maksan ja vihkan seda kõike.

Mingit kinnisvara või muud vara emal ei ole, mida müüa. Mitte midagi ei ole ta omalt poolt panustanud neisse aastatesse.

Miinustage või märkige ebasobivaks, mul ükskõik.

Täiesti tean, mis tunne see on. Lisaks need etteheitvad pilgud hoolduses, et miks nii harva käid, EMA ju ootab. Minu ema oli hoolduses 3 aastat. Kui vana sinu ema on?

#3510398:

Täiesti tean, mis tunne see on. Lisaks need etteheitvad pilgud hoolduses, et miks nii harva käid, EMA ju ootab. Minu ema oli hoolduses 3 aastat. Kui vana sinu ema on?

84

Meil sama, mingit vara pole. Vanus 68, organid terved. Seega saame veel 20 aastat võib-olla maksta. Ja oleks siis isa olnud. Joodik, vägivaldne. Kodus lendasid ringi noad, taburetid, lehmaketiga ähvardas mu lapsena maha lüüa. Kooli toiduraha nuias endale, et viina osta. Laaberdas päevade viisi, meie kodus kartsime, millal tuleb. Vägivaldne ju juua täis peaga. Pluss emotsionaalne pool – sõimati l..iks, olin tiinekas, ma ei käinud mitte kusagil mitte kunagi. Mitte ühelgi peol. Ei lubatud. Ainult koolis. Ikka sõimati l…iks. Kui 18 sain ja kool lõppes, läksin nii kaugele kui sain. Vanus mul üle 40, ikka näen unes, kuidas mind kirvega taga ajab aeg ajalt ja ärkan värisedes.

Kui hooldekodusse minek käes oli, teadsid kõik, kus on tütar. Maksa.

Kõik, kes siis oigavad, et vanemate hooldekodu on kulukas – kas oma vanaduspõlveks panete kõrvale, et ise mitte lastele sama teha? Minu ema päris oma emalt korteri, selle väljaüürimine on pensionilisaks ja aitab ka vajadusel edaspidi hooldekodu eest maksta. Samuti saab selle jaoks tema enda elukoha välja üürida.

#3510763:

Kõik, kes siis oigavad, et vanemate hooldekodu on kulukas – kas oma vanaduspõlveks panete kõrvale

Et siis samal ajal, kui maksad vanemate kallist hooldekodu ja oma laste kulusid, peaks veel omaenda hooldekoduks kõrvale panema?

#3510512:

Meil sama, mingit vara pole. Vanus 68, organid terved. Seega saame veel 20 aastat võib-olla maksta. Ja oleks siis isa olnud. Joodik, vägivaldne. Kodus lendasid ringi noad, taburetid, lehmaketiga ähvardas mu lapsena maha lüüa. Kooli toiduraha nuias endale, et viina osta. Laaberdas päevade viisi, meie kodus kartsime, millal tuleb. Vägivaldne ju juua täis peaga. Pluss emotsionaalne pool – sõimati l..iks, olin tiinekas, ma ei käinud mitte kusagil mitte kunagi. Mitte ühelgi peol. Ei lubatud. Ainult koolis. Ikka sõimati l…iks. Kui 18 sain ja kool lõppes, läksin nii kaugele kui sain. Vanus mul üle 40, ikka näen unes, kuidas mind kirvega taga ajab aeg ajalt ja ärkan värisedes.

Kui hooldekodusse minek käes oli, teadsid kõik, kus on tütar. Maksa.

Räägid justkui nagu minu mehe isast, tema lapsepõlv oli samasuguse terrori all. Isa on tal 63.aastane ja hooldekodus juba üle 5 aasta. Igakuiselt tuleb maksta 190-230€ kummalgi lapsel,hind oleneb ravimitest. Õega kahekesi maksavad isa eest, kes ei vääri isa nime. Ja mõlemad räägivad sama, et see maksmine võib kesta veel 20 aastat, kurb…

<em>

Igal aastal juba paar kuud enne pensionide tõusu tõstab hooldekodu kohatasu, ja mitte selles määras nagu on pensionitõus, vaid iga kord veel paarkümmend eurot rohkem. Et maksjad mitte mingil juhul, jumala pärast mitte mingil juhul ei saaks veidigi hinge tõmmata, korrakski. Nutan ja maksan ja vihkan seda kõike.

Sa ikka tead, et Sul on õigus pöörduda nõudega õe vastu kohtusse, nii juba makstud, kui tulevaste maksete osas? Kui lapsi on mitu, siis on kõigil kohustus oma osa maksta ja oma kohustuse teise kaela lükkamine on ikka väga häbematu. Eks siis kohus otsustab, juba makstu osas, kui suure summa õde peaks Sulle hüvitama ning tulevaste maksete osas, kui palju Su õde oleks tulevikus reaalselt võimeline igakuiselt maksma.

#3511040:

Normaalne oleks see, kui hooldekodu tasuks läheks inimese pension, ja mis puudu jääb, tasuks omavalitsus. Kui inimene panustas aastaid oma maksudega omavalitsuse tegevusse, siis oleks normaalne, kui omavalitsus panustaks ka inimese hooldusse, kui seda vaja läheb.

Loe siitsamast foorumist, kui paljud ei pea vajalikuks end oma elukohta registreerida…

#3510386:

Mina maksan üksi juba 4 aastat oma dementse ema arveid. Mul on mõni aasta vanem õde ka, kes on oma jutu järgi nii vaene ja nii õnnetu, et tema küll midagi maksta ei saa. Plekin üksi, nagu oleksin ainus laps.

Olen kibestunud, jah. Lõppu ei paista, võib-olla jätkub veel samamoodi näiteks 5 aastat. Või 7 või isegi 10. Organid on tal terved ja peavad kenasti vastu. Mul on maksmise päevadel, kui arve tuleb, tunne, et ma vihkan ennast, kogu oma elu ja ka oma ema, kes koogutab tühja pilguga seal voodiäärel ja itsitab omaette. Mis selle kõige mõte on, ma ei tea.

Igal aastal juba paar kuud enne pensionide tõusu tõstab hooldekodu kohatasu, ja mitte selles määras nagu on pensionitõus, vaid iga kord veel paarkümmend eurot rohkem. Et maksjad mitte mingil juhul, jumala pärast mitte mingil juhul ei saaks veidigi hinge tõmmata, korrakski. Nutan ja maksan ja vihkan seda kõike.

Mingit kinnisvara või muud vara emal ei ole, mida müüa. Mitte midagi ei ole ta omalt poolt panustanud neisse aastatesse.

Miinustage või märkige ebasobivaks, mul ükskõik.

Mõistan su kibestumust, aga ema ju maksis 18+ aastat kõik sinu arved, ostis toidu ja riided, pakkus kodu ja koolitas. Loomulikult tahaks igaüks, et tal vanemate hooldamise kohustust poleks aga ema on oma kohustuse sinu ees täitnud, nüüd on sinu kord.

Iru Hooldekodu

Koeru Hooldekeskus

Ise pole töötanud aga nende arvamuste põhjal peab olema mentaalselt väga tugev inimene.

#3511835:

Mõistan su kibestumust, aga ema ju maksis 18+ aastat kõik sinu arved, ostis toidu ja riided, pakkus kodu ja koolitas. Loomulikult tahaks igaüks, et tal vanemate hooldamise kohustust poleks aga ema on oma kohustuse sinu ees täitnud, nüüd on sinu kord.

Aga õde? Millal tema kord tuleb?

Peresiseseid suhteid peate ise lahendama. Kuigi on vist ka võimalik õde kohtusse kaevata…

#3511035:

<em>

#3510386:

Mina maksan üksi juba 4 aastat oma dementse ema arveid. Mul on mõni aasta vanem õde ka, kes on oma jutu järgi nii vaene ja nii õnnetu, et tema küll midagi maksta ei saa. Plekin üksi, nagu oleksin ainus laps.

Olen kibestunud, jah. Lõppu ei paista, võib-olla jätkub veel samamoodi näiteks 5 aastat. Või 7 või isegi 10. Organid on tal terved ja peavad kenasti vastu. Mul on maksmise päevadel, kui arve tuleb, tunne, et ma vihkan ennast, kogu oma elu ja ka oma ema, kes koogutab tühja pilguga seal voodiäärel ja itsitab omaette. Mis selle kõige mõte on, ma ei tea.

Igal aastal juba paar kuud enne pensionide tõusu tõstab hooldekodu kohatasu, ja mitte selles määras nagu on pensionitõus, vaid iga kord veel paarkümmend eurot rohkem. Et maksjad mitte mingil juhul, jumala pärast mitte mingil juhul ei saaks veidigi hinge tõmmata, korrakski. Nutan ja maksan ja vihkan seda kõike.

Sa ikka tead, et Sul on õigus pöörduda nõudega õe vastu kohtusse, nii juba makstud, kui tulevaste maksete osas? Kui lapsi on mitu, siis on kõigil kohustus oma osa maksta ja oma kohustuse teise kaela lükkamine on ikka väga häbematu. Eks siis kohus otsustab, juba makstu osas, kui suure summa õde peaks Sulle hüvitama ning tulevaste maksete osas, kui palju Su õde oleks tulevikus reaalselt võimeline igakuiselt maksma.

Millisel õiguslikul alusel saab õde õelt nõuda ema ülalpidamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning seda veel täies ulatuses tagasiulatuvalt? st.millne on seadus ja selle paragrahv, mis sellist nõuet võimaldab esitada –

#3510512:

Meil sama, mingit vara pole. Vanus 68, organid terved. Seega saame veel 20 aastat võib-olla maksta. Ja oleks siis isa olnud. Joodik, vägivaldne. Kodus lendasid ringi noad, taburetid, lehmaketiga ähvardas mu lapsena maha lüüa. Kooli toiduraha nuias endale, et viina osta. Laaberdas päevade viisi, meie kodus kartsime, millal tuleb. Vägivaldne ju juua täis peaga. Pluss emotsionaalne pool – sõimati l..iks, olin tiinekas, ma ei käinud mitte kusagil mitte kunagi. Mitte ühelgi peol. Ei lubatud. Ainult koolis. Ikka sõimati l…iks. Kui 18 sain ja kool lõppes, läksin nii kaugele kui sain. Vanus mul üle 40, ikka näen unes, kuidas mind kirvega taga ajab aeg ajalt ja ärkan värisedes.

Kui hooldekodusse minek käes oli, teadsid kõik, kus on tütar. Maksa.

Nutt tuli peale. Nii kahju sust.

Minu ema loobus omal ajal alimentidest, ütles, et olevat olnud piinlik neid vastu võtta, kuna summa nii väike. Vene ajal oli alimentide suurus seotud palgaga, isa palk lihtsalt oligi väike ja kuigi me ise kehvalt elasime, ei saanud ma sedagi abi.

Nüüd hoian hinge kinni ja põhimõtteliselt ootan isa surma. Kui ta hooldekodu peaks vajama, olen vastutav, sest ema loobus alimentidest vabatahtlikult, isa ei hoidunud maksmisest. Kuna ta suure osa elust töötu oli ja mustalt juhuotsi tegi, oleks saanud tõestada, et ta mind ei toetanud.

Siit moraal – ärge loobuge vabatahtlikult elatisest. Siin ei ole lapsel mitte midagi võita.

Viimasele – kuni 2010 oli vanem kohustatud lapsi üleval pidanud, alates 2010 on laps õigustatud nõudma. Seega enne seda, kui ema ka ei nõudnud elatist – siis isa oli ikka kohustatud ülalpidama. Isenesest saaks ema kohtus ju tunnistada, et isa last üleval ei pidanud. Ma ei nõustu sellega, et isapoolne ülalpidamisekohustuse rikkumine oleks vaid siis, kui elatis oleks väljamõistetud kohtupoolt. Kui nüüd asi peaks kohtusse minema – pööraks tõendamise selliselt, et isa peab tõendama, et töötas ja last ülalpidas.