Tunnen ennast väga halvast, sest olen sunnitud panema oma ema hooldekodusse. Terve aasta on mul puudunud oma elu, sest dementsussündroomiga ema kõrval hooldan oma töövõimetut abikaasat ja pooleteise aastast lapselast. 53aastasena oleks soovinud elada oma elu, sest mu enda 4 last on juba suured. Aga süda ikkagi valutab, et ema tuleb hooldekodusse panna. Ka majanduslikult pean tööle minema. Kas ma teen ikka õigesti?
Esileht › Pereelu ja suhted › Hoolduskoormus
Teema: Hoolduskoormus
Jah, teed küll. Ennast ei tohi ka päris hätta jätta.
Nii see elu on, just siis kui mõtled, et lapsed on suured ja sa saad natukenegi oma elu elada, siis tulevad vanematel vananemise hädad jnejne. Kui ei jõua, siis ei jõua, sinu koormus tundub ülejõukäivalt suur hetkel, seega kui on vaja, siis tuleb teha. Kahjuks su ema ju enam terveks ravida ei saa ja see dementsus reeglina ainult süveneb. Iga normaalne tütar tunneks samamoodi, aga ühe inimese jõul on piirid.
Ja tõepoolest võib dementsusele kalduval vanainimesel olla hooldekodus turvalisem, kui üksinda kodus (pliidid, võtmed, kodust väljaminemine jne) või ükskõik kui hoolsa tütrega koos elades (kes ikkagi peab poes jne käima).
Oled sa oma ema ainuke laps, niiet seda koormat pole ka kellegagi jagada?
Muidugi teed õigesti! Sageli on inimesel hooldekodus parem ja turvalisem. Seisan ise sama probleemi ees ja otsin kohti ning kaalun variante.
Ära süüdi küll ennast tunne! Omastehooldajate depressioon ja enesetappude arv kasvab iga aastaga. Õnneks muutuvad ka hooldekodud järjest normaalsemaks
Kas teil on kohta, kuhu teda panna? Küsi omavalitsuse sotsiaaltöötajalt ka abi. Võib juhtida, et saad mehe hooldamiseks hea abilise. Erinevates omavalitsustes on erinevaid projekte ja võimekust. Küsida tasub küll kindlasti hooldusvajaduse hindamist.
Jõudu ja rahulikku meelt. Drmentse hooldusasutusse paigutamine on teile kõigile parem.
Miks su laps ise oma last ei hoia?
Ema muidugi pane hooldekodusse kui ta ta abi vajab ja üksi jätta ei saa.
Mis su abikaasaga juhtus?
Miks su laps ise oma last ei hoia?
Ema muidugi pane hooldekodusse kui ta ta abi vajab ja üksi jätta ei saa.
Mis su abikaasaga juhtus?
Oi kui uudishimulik
Minu 70+ ema hooldas oma 90+ ema (hetkel hooldekodus) ja räägib pidevalt, et kui tema peaks nii vanaks elama ja ära keerama, siis ei taha küll kellelegi koormaks jääda ja pandagu ta kindlasti hooldekodusse. Vanaema on sellises seisus ka, et ega ta kedagi ära ei tunne ja kodus olles ei saanud ka aru, et ta oma kodus on.
dementsusega on see paraku vaat et vältimatu valik, kui tahad ise normaalseks jääda.
mul on endal vist sama asi varsti ees. ema saab pm kõigega hakkama ja võiks kodus rahulikult elada, aga keeldub end pesemast. ma ei tea, kas see on mingi dementsuse erivorm või lihtsalt vägikaika vedamine minuga. tunnen et varsti ei jõua enam lihtsalt.
loomulikult teed õigesti, kui dementse vanainimese hooldekodusse paned.
seal on talle endale ohutum.
ja lisaks on Sul täielik õigus enda elule.
dementsusega on see paraku vaat et vältimatu valik, kui tahad ise normaalseks jääda.
mul on endal vist sama asi varsti ees. ema saab pm kõigega hakkama ja võiks kodus rahulikult elada, aga keeldub end pesemast. ma ei tea, kas see on mingi dementsuse erivorm või lihtsalt vägikaika vedamine minuga. tunnen et varsti ei jõua enam lihtsalt.
See pesemise värk vist ongi osadele vanainimestele omane. Minu vanaema elas 92. aastaseks, aga viimased 15 aastat ei tahtnud ka ennast eriti pesta. Muidu oli täie mõistuse juures ja sai kõigega ise hakkama. Lahendas surmani ristsõnu ja luges raamatuid. Ei uskunud lähedaste juttu, et ta haiseb mustusest juba hingematvalt (iseenda kehahaisuga harjub ju ära). Suure hädaga sai teda PAARI KUU JOOKSUL ÜHE KORRA dušši alla minema sunnitud, tihedamalt polnud ta absoluutselt nõus.
Mehe vanaisa oli samasugune. Elas ka 91.aastaseks, oli täiesti tegev ja mõistusega mees..Tema põhiväide oli see, et talvel inimene ju ei higista, kuidas ta siis mustaks saab? Suvel seevastu ütles, et tema elab ometi linnakorteris mitte ei tee maal füüsilist tööd, ei määri ennast kuidagi, kusagil ära. Ja pesigi end nii harva kui võimalik.
Riideid vahetada, et pessu panna, ei tahtnud ka kumbki. No ei saa ju mustaks riied kui inimene musta tööd ei tee 🙂 Samas, kui kuhugi minek oli (pensionäride üritused, sünnipäevad vms) siis pandi küll piduriided selga (pesemata ihu peale) vanaema sättis pärlidki kaela alati ja lasi ohtralt lõhnaõli ka peale..(öäkkk)
Nii nad siis haisesidki, aga ise olid eluga rahul.
eelmisele – täpselt sama juttu kuulen minagi – ega ma põllutööline ei ole et kogu aeg pesema peaks, talvel ei higista ja kogu elu olen nii elanud, mis nüüd siis järsku valesti on (ei ole kogu elu räpakoll olnud, täiesti normaalne oli varem)
ja praegu ongi nii, et paari kuu tagant õnnestub ta duši alla saada. voodilinu vahetan väevõimuga ja suure pahandamise saatel.
täpselt sama juttu kuulen minagi – ega ma põllutööline ei ole et kogu aeg pesema peaks
Jah, sama siin. Samas emale pesemine kui toiming meeldib ja pärast õhkab rõõmsalt, et nii hea on puhas olla. No ma ikka saan teda pesema, vahel naljaga, vahel kurjaga.
Riideid vahetan öösel salaja või siis kui ta peseb. Nii pole konflikti, sest seda, et tal on uued riided, ta aru ei saa. Ka voodipesu vahetan enamasti siis kui ta seda ei näe.
Kui vanadel inimestel läheb nägemine kehvemaks, siis äkki nende lõhnatundmine muutub ka kehvaks. Nad ei tunnegi mingeid lõhnu.
Kõik on õige, aga kas olete kindel, et te lähedasi seal hooldekodus ka hästi koheldakse? link
Ja sa teed õige otsuse. Olen vaadanud aastaid kõrvalt kuidas ema oma vanemaid hooldab,ise võideldes SMiga.Nüüd läks üks vanem ära ja teine hooldekodusse,aga emal läheb veel aega kuni taastub.
Vanainimeste soovimstuse kohta pesta selgitas perearst mulle ühel korral nii, et see on põrna töötamise häire. Ehk siis kuna nahk on keha kõige suurem organ siis põrna vähene aktiivsus mõjutab naha käitumist ja veega kokku puutudes või pestes nahka hõõrudes tekib inimesel hästi ebameeldiv kipituse, sügeluse laadne tunne. Ja siis kuidagi psühholoogiliselt õpib inimene seda vältima võimalikult vähe pestes. Ühesõnaga sellise diagnoosi vastu on rohtu. Lihtsalt natuke nutikamat arsti on vaja.
Ja sa teed õige otsuse. Olen vaadanud aastaid kõrvalt kuidas ema oma vanemaid hooldab,ise võideldes SMiga.Nüüd läks üks vanem ära ja teine hooldekodusse,aga emal läheb veel aega kuni taastub.
Mis on SM?
sclerosis multiplex
TA-l on kindlasti väga raske, ja ma mitte kuidagi ei tahaks kunagi samas seisus olla. Kes ikka oma vanemaid armastab, sellel on väga raske aktsepteerida seda, et tuleb see armastatud inimene kuhugi “eest ära” saata nagu poleks ta üldse oluline enam… Ennast jääb südametunnistus vaevama.
Aga kui vanainimene ongi sellises seisus, et ta enam kedagi õieti ära ei tunne, ei saa arugi, kas on kodus või kus, või kui ta muutub ohtlikuks iseendale ja teistele (elekter, gaas jne), siis lihtsalt paraku pole muud võimalust ja tuleks leida parim võimalik hooldekodu. Ja endaga tuleb siis rahu teha. Se on ju vajaduse sunnil, mitte hoolimatusest.
Mis puutub vanainimeste pesemisse, siis mina jälle arvan, et peamine põhjus on see, et esiteks on vanainimesel ennast raske pesta (ei paindu enam nii hästi, luud-kondid valusad, ei saa turja pealt pesta jne), teiseks on nende nahk kuivem, ei tooda enam nii palju rasu ja pole enam nii elastne ning seetõttu ongi neil pärast pesemist tunne, et kõik kisub ja sügeleb (aga selle vastu aitab ainult kreemitamine), ja kolmandaks inimene ise tõepoolest ei tunne enda lõhna, kui just kaenla alt higi ei nuusuta. See kõik kokku muudabki vanainimese pesemise suhtes nii tõrksaks.
Aga kui vanainimene ongi sellises seisus, et ta enam kedagi õieti ära ei tunne
See on kõik on kukepea. Raske on see, et dementne vanainimene on etteaimamatu, et meeleolud võivad muutuda hetkega (ühel hetkel ropendab, teisel hetkel on armas nunnu vanainimene). Et temaga suhtlemine on kui seinaga… See väsitab emotsionaalselt. Füüsiliselt jõuaks kauem kasida, emotsionaalselt oled läbi.
Pesemine – mul on tunne, et see on seotud inertsiga. Ja sellega, et seosed põhjuse (pesema minek) ja tagajärje (meeldiv enesetunne pesemise ajal ja pärast pesemist) lõdvenevad. Pealegi praegused 70-, 80-aastased sageli end igapäevaselt nooruses ei pesnud (tingimusi polnud) ja need nooruses õpitud harjumused naasevad.
Mis lõhnatajusse puutub, siis vanuritel nürinevad kõik meeled teatud määral, dementsetel aga lõhna- ja maitsetaju kohe tugevasti.
Lisaks on vanuritel ka sageli liigesepõletik vms haigus, mille puhul vesi ei ole kehale meeldiv. Minu vanaemal läksid käed näiteks peale pesemist alati paiste.
Ja muidugi ei ole dementsetel ajataju, ehk nad ju arvavad, et alles natuke aega tagasi nad pesid, milleks juba jälle?
Dementne inimene on tegelikult ohtlik nii endale kui teistele, sest ta on äärmiselt ettearvamatu. Näiteks keerad korra selja, ja juba ta on toppinud kahvli seinakontakti (tahtsin raadio stepslisse panna) või jätnud küünla põlevale alusele või lasknud vannivee põrandale.
Vanainimeste soovimstuse kohta pesta selgitas perearst mulle ühel korral nii, et see on põrna töötamise häire. Ehk siis kuna nahk on keha kõige suurem organ siis põrna vähene aktiivsus mõjutab naha käitumist ja veega kokku puutudes või pestes nahka hõõrudes tekib inimesel hästi ebameeldiv kipituse, sügeluse laadne tunne. Ja siis kuidagi psühholoogiliselt õpib inimene seda vältima võimalikult vähe pestes. Ühesõnaga sellise diagnoosi vastu on rohtu. Lihtsalt natuke nutikamat arsti on vaja.
Päris õudne, milliste teadmistega perearste meil leidub! Aga see on samas ju arusaadav, et kui tavalisel inimesel puuduvad teadmised inimese füsioloogiast ja patofüsioloogiast, siis võibki neile igasugust jama ajada. Täpelt nagu see, et MMS ravib kõiki haigusi…
Vanainimeste soovimstuse kohta pesta selgitas perearst mulle ühel korral nii, et see on põrna töötamise häire. Ehk siis kuna nahk on keha kõige suurem organ siis põrna vähene aktiivsus mõjutab naha käitumist ja veega kokku puutudes või pestes nahka hõõrudes tekib inimesel hästi ebameeldiv kipituse, sügeluse laadne tunne. Ja siis kuidagi psühholoogiliselt õpib inimene seda vältima võimalikult vähe pestes. Ühesõnaga sellise diagnoosi vastu on rohtu. Lihtsalt natuke nutikamat arsti on vaja.
Nagu päriselt usud seda?
Esileht › Pereelu ja suhted › Hoolduskoormus