Lasin lapse sünnitunnistusele kirjutada ühise hooldusõiguse, teadmata, et lapse isa võib muutuda ahistavaks ja hullumeelseks. Koos selle inimesega elada ei ole enam võimalik, kuna ta ei panusta omapoolselt pereellu. Tööl ei käi.Lapsega on nõus küll tegelema, aga minu suhtes on nüüd ebaviisakas ja ülbe. Sõimu olen saanud juba korduvalt. Minu tähelepanu lapsel enamast, aga tema sellest aru ei saa. Seega tänu tema ülbusele otsustasin ta oma elamisest välja visata.
Nüüd ahistab, ähvardab ja manipuleerib. Abielus me ei ole.
Tean,et hooldusõigust ei ole võimalik peatada, kui see vanem lapsele ohtlik ei ole, aga siiski.. ehk on võimalus midagi ette võtta, sest ma ei kannata seda enam välja. Samuti ei tunne end turvaliselt. Lapse puhul tegu beebiga.
Esileht › Pereelu ja suhted › Hooldusõiguse piiramine või peatamine
Teema: Hooldusõiguse piiramine või peatamine
Vanemlike õigusi ei saa ära võtta kui ei ole ohtlik jne. Hooldusõigusega peaks olema asi natuke lihtsam. Otsustusõiguse saab suht kergelt kui elad lapsega kahekesi.
Aga kui lapse isa käitub lapsega hästi, milleks üldse sellega jamada? Kui lapseisa on lapsele hea isa siis on see jaburus ebda trotsist hakkata siukest jama ajama.
kui sina ja mees läbi ei saa, miks siis laps peab ilma isata kasvama? seda enam, kui ta lapsega ilusti käitub.
kui laps on alles beebi, siis äkki on mees normaalne, aga lihtsalt sinul on sünnitusjärgne depressioon ja seetõttu käib mees närvidele? seda juhtub üsna tihti, et rasedus ja sünnitus keeravad noorel emal närvikava paigast ära ja tavalised asjad hakkavad kohutavalt närvidele käima
Lapse isa ei ole eestlane ja ta soovib minult lapse hooldusõiguse ära võtta, viha ja vimma tõttu. Kunagi tegi raseduse ajal emotsioonide käigus tapmisähvarduse. Minu arvates ei ole stabiilne inimene. Kuna ta päradt lapse sündi muutus, siis andsin järgi ja proovisin rohkem usaldasa, aga pidevalt on hirm, et midagi juhtub.
Saadab kirju, et hoopis mina peaksin tööle minema ja mitte temalt rahalist panuatamist ootaama. Üks hetk tunnistab last, telne hetk ei tunnista. Kahetseb, et minuga lapse sai.
Mida tal enam tunnistada või mitte tunnistada, kui ta on juba sünnitunnistusele isana sisse kantud? Tapmisähvarduse kohta oleksid pidanud politseile avalduse tegema, kuigi nad kipuvad ütlema, et kui pole kahtlust, et inimene võis seda tõsiselt mõelda, pole vaja närvitseda. Igal juhul, kui ta konkreetselt mingis sõnumis või kirjas sind ähvardab, hoia see alles ja saad vajadusel ametnike poole pöörduda lähenemiskeelu või hooldusõiguse vaidlustamiseks. Beebit ei hakata ainult isale mõistma, kui sa ikka ise vähegi mõistlik ema oled. Kindlasti aga pöördu kohtusse, sest lapsel on õigus elatisrahale ja siin pole tähtis, mis tema arvab, vaid mis seadus ütleb. Kui on dokumenteeritud, et ta isegi ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida, siis on tal veel raskem hakata kuidagi argumenteerima, et hoopis tema peaks lapse ainuhooldaja olema, samuti on lapse huvides, et oleks dokumenteeritud, et isa pole last majanduslikult toetanud. Kas sa kardad, et ta võib sulle ja/või lapsele midagi teha, et ei peaks elatist maksma?
Lapsega suhtlemist saab korraldada ka nii, et sina ei pea lapse isaga kokku puutuma. Kui see on sulle ahistav ja temapoolne terror on just sinule suunatud, siis on mitmeid võimalusi (alates sellest, et keegi lähedastest viib-toob last isaga kohtumistele). Konsulteeri lastekaitsetöötajaga. Kui laps on päris beebi ja nt ka rinnatoidul, siis ilmselt ei saa isaga kohtumised olla päevade või nädalate pikkused, pigem tundide.
Saan aru, et kodu, kus lapsega elate, kuulub sulle? Sinu õnn, sest elaks te talle kuuluval pinnal ja sooviks lahkuda, oleks sul vaja lapse elukoha muutmiseks ka lapse isa luba. Kas lapse isa sissekirjutus on sinu juures? Kui on, siis taotle sissekirjutuse tühistamist, ta ju ei kasuta hetkel enam eluruumi oma elukohana.
Hooldusõiguse piiramise osas võta parem ühendust mõne advokaadibürooga, perekool ei ole siin suureks abiks. Lastekaitse üritab ka pigem lepitada.
võid helistada ka mõnel naiste turvakodu telefonil, sealt saad küsida, mida niisuguses olukorras teha, kuhu pöörduda. Nad nõustavad telefoni teel, seal saad täpsemalt rääkida sellest, kus sa asud, millega mees ähvardab jms ja siis sind suunatakse sulle lähimate ametnikeni, kellest ehk võiks abi olla.
näitejs helista telefonile 1492
https://www.naisteliin.ee/?id=115
Kui laps on alles beebi, siis ei ole mehel hooldusõigusele suurt midagi apelleerida. Imikut ei saa sundida ntx nädalavahetusi isa juures veetma. Probleeme võib tulla pigem tulevikus, kui sa tahad reisida, kolida, last panna mingisse kooli aga mehele see kool ei meeldi jne. Sul on võimalik taotleda ainuhooldusõigust, aga eks isaks jääb see mees lapsele ikka. Tal on õigus lapsega kohtuda ja lapse ülalpidamiskohustus, aga ainuhooldusõiguse puhul sa saad ise valida seda, kus koos lapsega elada, mis lasteaias või koolis ta käib jm.
helista tugitelefonile, ehk saab sealt mingi abiotsa lahti
Kui laps on rpa-l, nagu palj7d, siis ei ole mingit alust ka beebit isa juurde mitte saata.
Alustaks sellest, kus riigis sa elad?
Pöördu piirkonna lastekaitsetöötaja poole.
Oehh,karm teema.Minul oli sama olukord oma lapse isaga.Olime abielus,aga kuna mehele meeldis pudelisse vaadata rohkem kui oma pere eest hoolitseda siis löppes asi lahutusega.Peale lahutust läks asi aga väga inetuks ja löpuks meenutas juba stsenaariumit mönest öudusfilmist,kus hullunud ja kibestunud eks üritab su elu pörguks teha. Mul eks ka tööl ei käinud,ei läinud siis kui koos elasime ja ka mitte pärast seda,elatus vaid juhutöödest,et kuidagi hing sees hoida,aga lapse jaoks ei andnud sentigi,pigem üritas minu käest raha lunida.Kuulsin väga erinevaid versioone ja vabandusi,miks tal jälle laenu vaja on,möned tundusid lausa müstilised.Neid ähvardusi ja söimu kuulsin ka ise pikka aega.
Löpuks olin nii väsinud sellest trianglist.Proovisin abi otsida nii lastekaitsest kui ka politseist.Paraku politseist kasu polnud,öeldi et kuna füüsilisi töendeid pole,ei saa teda vastutusele vötta.Soovitati number ära vahetada ja mitte suhelda.Lastekaitse ei viitsinud vöi ei tahtnud üldse sellesse asja süveneda,prooviti mingit lepitamist aga andsin selgelt möista,et sellisega ei tule mingi leppimine köne allagi,olen juba niigi kaua kannatanud seda psühhoterrorit.Määrati siis lapsega suhtlemiskord eksile,kasu sellest polnud sest ta ei suutnud isegi selleks ajaks kainena ja öigeks ajaks kohale tulla.
Löpuks otsisin abi öigusbüroost HUGO,sain väga hea ja asjaliku juristi,kes minust aru sai ja asi läks kiirelt kohtusse.Vöit tuli kiirelt ja minu jaoks oleks see nagu öudusunenäo löpp,ei kujuta ettegi milline kergendus see oli,sest nüüd saan elada rahus oma lapsega,ilma et ma peaks koguaeg seljataha vaatama,et äkki see psühh on jälle kuskil lähedal.
Laps on alles beebi…
Oijah, kuidas need mehed ikka nii kiiresti muutuvad?
Enne oli tegu sinu arvates maailma parima mehega, muidu poleks ju temaga lapsesaamist kaalunud? Tundsid teda enne ikka mitu aastat ja elasite pikka aega koos, mees oli igati hooliv ja usaldusväärne kaaslane, laps oli mõistagi planeeritud? Ei?
Laps on alles beebi…
Oijah, kuidas need mehed ikka nii kiiresti muutuvad?
Enne oli tegu sinu arvates maailma parima mehega, muidu poleks ju temaga lapsesaamist kaalunud? Tundsid teda enne ikka mitu aastat ja elasite pikka aega koos, mees oli igati hooliv ja usaldusväärne kaaslane, laps oli mõistagi planeeritud? Ei?
Ära tänita.
Esileht › Pereelu ja suhted › Hooldusõiguse piiramine või peatamine