Esileht Pereelu ja suhted Hoolduspere

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 140 )

Teema: Hoolduspere

Postitas:
Kägu

Pealtnägija juhtum tekitas segased tunded. Kas seel oli mõeldud bioloogilise ema ja tema lähedaste survestamiseks?

0
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõistan väga hoolduspere muret, sest ikkagi 4 aastat oli see nende laps.
Ma ise ei poolda ka sellist lähenemist, et sa annad oma lapse, mis iganes põhjustel ära ja siis aastate pärast tahad lihtsalt tagasi. Nagu nipsti. Laps ei ole asi, mille sa ära annad ja siis tagasi tahad pärast. Lihane ema või mitte. Olgu see siis nooruses tehtud viga või mis iganes. See laps on kellegi teise pereliige olnud 4 aastat ja antakse ühest kohast teise nagu niisama.

+30
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kogu süü juhtunu eest lasub ametnikel, kes alaealise last hooldusperesse andes neid ei teavitanud, et ema täiskasvanuks saades asjad tagurpidi võivad liikuda

+8
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kogu süü juhtunu eest lasub ametnikel, kes alaealise last hooldusperesse andes neid ei teavitanud, et ema täiskasvanuks saades asjad tagurpidi võivad liikuda

Need kasuvanemad said väga hästi sellest aru aga nad ei eeldanud, et see ema oma last hakkab tagasi tahtma. Oli ju saateski see laste arv, kes oma lihase ema juurde tagasi lähevad hoolduspere lastest välja öeldud. Oli vist 4 /200 st aga ma võin eksida.

Ma saan aru olukorrast, kus pubekas läheb vanematega tülli ja eemaldatakse hooldusperesse mõneks aastaks, teise Eesti otsa, ja aasta pärast, läheb laps koju tagasi. Aga olukorras, kus väike laps on 4 aastat teadnud et tal on ema ja isa ja ühelt maalt rebitakse ta sealt perest ja lükatakse teise perre, inimeste juurde kellega ta üldse pole kokku puutunud, kellega tal on teine emakeel …selline asi võib lapse psüühika nii pekki keerata et kujuneb välja mõni vaimuhaigus. Tahtmata sildistada, tekib mul ikkagi tunne, et hoolduspere majanduslik ja hariduslik tase on kõrgem kui lapse lihasel emal. Praegu on see ema siis umbes 19 aastane, ja kui tal juba on teine laps , siis ega ta eriti kooliharidust pole saada jõudnud, väiksem haridus on üldjuhul ka väiksem sissetulek. Muidugi juhul kui tegemist pole rikka elukaaslasega. Kas äkki pole tegemist sellega, et rohkem lapsi on suuremad peretoetused, saab ühe lapse veel juurde ja kohe 3 lapselise pere toetus ja lapsetoetused ja sissetulek olemas. Vabandust selle spekulatsiooni eest. Aga kui see ema oma lapsest hooliks, siis ta ei tahaks teda praegu tagasi, liiatigi kui ta senini pole üldse huvi tundnud lapse vastu siis kust kohast see soov nüüd järsku tuli?

+30
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võibolla on see hoiatuseks naiivsete inimestele, kes tahavad ka hoolduspereks hakata. Hoolduspereks hakkamist reklaamitakse praegu väga palju, aga õnnetult lõppenud lugudest ei räägi keegi.  Mõned heatahtlikud naiivsed inimesed võtavadki lapse, kiinduvad lapsesse ja laps kiindub neisse. Hooldusperendus ei ole mingi teenus, see on vastastikune armastus lapse ja tema hooldajate vahel. Hoolduspere võib ju teada, et see kõik on ajutine ja nad ei tohi lapsesse kiinduda. Lapsele aga ei ole võimalik selgeks teha, et ta ei tohi armastada neid inimesi, kes on tema eest sündimisest saadik hoolitsenud. Laps kiindub igal neisse juhul. Ühel päeval tuleb võõras naine ja viib lapse ära. Laps ei näe neid inimesi, keda ta oma emaks ja isaks pidas, enam kunagi.

Kahjuks see osa on riigi hooldusperepoliitikas täiesti läbi mõtlemata. Mida teha sellises olukorras, kus laps on hooldusperesse kiindunud ja ei taha oma bioloogilise vanema juurde enam kunagi tagasi minna? Praegune seadus ei kaitse lapsi, vaid annab vanemale õiguse laps jõuga ära viia.

+24
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meilkehtivad seadused ongi väga lapsevaenulikud, see on juba ammu selgeks saanud. Praktiliselt võibki lapsi, sh väikelapsi, solgutada vastavalt vanema tujule ja huvidele ning kedagi ei huvita mis selle väikese hinge sees toimub. Kehtib ka näiteks elatisest hoiduva vanema puhul, keda aastate jooksul ei ole lapse käekäik absoluutselt huvitanud, kuid kui elatist nõuda, siis soovib vanem järsku last pool ajast endale ja paljudel juhtudel kohus ka nii määrab, sest lihasel vanemal on oma lapse suhtes õigused. Lapsel seejuures ei ole õigust kasvada normaalses, armastavas ja terves keskkonnas koos inimese/inimestega, kellega ta on harjunud ning kelle soovid on ausad ja siirad.

+18
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kogu süü juhtunu eest lasub ametnikel, kes alaealise last hooldusperesse andes neid ei teavitanud, et ema täiskasvanuks saades asjad tagurpidi võivad liikuda

Ametnikud lähtusid meie riigis kehtivast perepoliitikast ja ametijuhendist. Lapse paigutamise puhul tuleb eelistada hooldusperet asenduskodule. Eriti vastsündinute ja beebide puhul. See ongi ju õige, lapsel on peres parem kasvada kui lastekodus. Praegu aga tuleb välja, et ametnikud käitusid valesti. Kui laps oleks need 4 aastat elanud lastekodus, siis praegu ei oleks mingit probleemi ta emale tagasi anda. Lastekoduga ei teki lapsel kiindumussuhet, aga hooldusperega tekib.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tuttavad võtsid ka hooldusperre väikse lapse, siis tuttav advokaat soovitas, et lapsendage kohe kui saate, sest lapsendamist praktiliselt ei saa nö tagasi keerata. Aasta hiljem saidki lapsendatud. Sest kunagi ei või teada millal bioloogiline vanem võib hakata last tagasi tahtma.

+14
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pealtnägija juhtum tekitas segased tunded. Kas seel oli mõeldud bioloogilise ema ja tema lähedaste survestamiseks?

Kas sa teemaalgataja oled selle bioloogilise ema lähedane? Miks muidu sa sellise alatooniga teema tegid. Tundub et normmõtlemisega inimesed ju nii ei arva, nagu sa siin tahad toetust oma mõtetele saada.

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kohtuniku argumentidest ka ei saanud aru – spetsialistid (psühholoogid, psühhiaatrid) olid tema sõnul enda arvamuse kohtuasjale lisanud, aga see otsust ei mõjutanud? Kohtuniku arvamus, et hooldusperena last võttes peab arvestama, et ühel hetkel võib laps bioloogilisele perele tagasi minna tegi täiesti nõutuks. Nagu laps oleks hingetu asi, mida antakse vastavalt seadusele käest kätte.

Lapse bioloogiline ema on just äsja täisealiseks saanud ja juba uus poiss-sõber ja uus laps. Seni pole huvi enda lapse vastu üles näidanud, pole temaga kohtunud ega suhet hoidnud, lapse jaoks sama hästi kui võõras inimene. Millest arvamus, et lapse tema jaoks ainsast turvalisest kodust ära võtmine ja sinna peresse andmine on õige otsus? See otsus kaitseb praegu ainult bioloogilise ema huve, aga mitte lapse omi. Suure tõenäosusega saab see laps endale eluks ajaks sügava trauma, mille tagajärgedega tuleb aastaid tegelda.

+21
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Äkki nüüd inimesed saavad aru ühe paljukajastatud juhtumi kohta, et Mustamäe lastekaitsetöötajad tegid omal ajal õigesti, kui väikese Martini emalt hooldusõiguse äravõtmisel, laps ei läinud mitte hooldusperre, vaid lastekodusse. Oma ajal heideti seda Mustamäe lastekaitsele palju ette, et miks laps oli lastekodus, mitte hooldusperes. Sellepärast oligi, et hooldusperes oleks tekkinud kiindumus ning tal oleks väga raske olnud minna  kas ema õe juurde eestkostele või lapsendamisele.

Kokkuvõttes ma arvan ise ka (pole kahtlustki), et hoolduspere on eelistatum, kui on lastekodu, aga nii väike laps kiindub vaieldamatult, eriti, kuna ta jõuab elus esimest korda inimeste juurde, kes temast hoolivad. No mis oleks Martinist saanud, kui ta oleks hooldusvanemate juurest pidanud minema oma ema õe juurde. Õudne trauma oleks lapsel olnud.

+3
-15
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kohtuniku argumentidest ka ei saanud aru – spetsialistid (psühholoogid, psühhiaatrid) olid tema sõnul enda arvamuse kohtuasjale lisanud, aga see otsust ei mõjutanud? Kohtuniku arvamus, et hooldusperena last võttes peab arvestama, et ühel hetkel võib laps bioloogilisele perele tagasi minna tegi täiesti nõutuks. Nagu laps oleks hingetu asi, mida antakse vastavalt seadusele käest kätte.

Lapse bioloogiline ema on just äsja täisealiseks saanud ja juba uus poiss-sõber ja uus laps. Seni pole huvi enda lapse vastu üles näidanud, pole temaga kohtunud ega suhet hoidnud, lapse jaoks sama hästi kui võõras inimene. Millest arvamus, et lapse tema jaoks ainsast turvalisest kodust ära võtmine ja sinna peresse andmine on õige otsus? See otsus kaitseb praegu ainult bioloogilise ema huve, aga mitte lapse omi. Suure tõenäosusega saab see laps endale eluks ajaks sügava trauma, mille tagajärgedega tuleb aastaid tegelda.

Sest seadus seda võimaldab ja nii ongi. Kohus ei saa keelduda kui ei ole mõjuvaid põhjuseid ja ju neid siis ei ole. Pole mõtet emotsioonitseda, kohus on kohus.

+2
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates väga oluline asjaolu on see, et see laps kasvas sünnist saati hooldusperes, see on ainus pere ja kodu, mida ta teab.  Kogu tema identiteet on seotud hooldusperega. Tal ei ole mälestusi enda päris emast ega ka hilisemat suhet enda emaga. Kui bioloogiline ema oleks vaid piisavalt küps mõtlemaks lapse heaolule, mitte enda õigustele… Kas ta on valmis tulevikus tegelema lapse trauma tagajärgedega?

+21
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates väga oluline asjaolu on see, et see laps kasvas sünnist saati hooldusperes, see on ainus pere ja kodu, mida ta teab. Kogu tema identiteet on seotud hooldusperega. Tal ei ole mälestusi enda päris emast ega ka hilisemat suhet enda emaga. Kui bioloogiline ema oleks vaid piisavalt küps mõtlemaks lapse heaolule, mitte enda õigustele… Kas ta on valmis tulevikus tegelema lapse trauma tagajärgedega?

Ta on EMA, milline ema loobuks lapsest?

+1
-27
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

oletame et kohus annab lapse ära, oletame et lihane ema kasvatab teda paar aastat ja kui tulevad probleemid, kas siis see lihane ema on nii tark ja hooliv, et psühholoogide abil aitab lapsel oma probleemidega toime tulla? Siis seletatakse et hooldusvanemad rikkusid lapse ära.

See juhtum teeb mind kurvaks ja kurjaks

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates väga oluline asjaolu on see, et see laps kasvas sünnist saati hooldusperes, see on ainus pere ja kodu, mida ta teab. Kogu tema identiteet on seotud hooldusperega. Tal ei ole mälestusi enda päris emast ega ka hilisemat suhet enda emaga. Kui bioloogiline ema oleks vaid piisavalt küps mõtlemaks lapse heaolule, mitte enda õigustele… Kas ta on valmis tulevikus tegelema lapse trauma tagajärgedega?

Ta on EMA, milline ema loobuks lapsest?

see EMA ju loobus lapsest 4 aastat tagasi

 

+22
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pole mõtet emotsioonitseda, kohus on kohus.

Selline suhtumine teeb omaenda elu kindlasti oluliselt lihtsamaks, kui see kehtib alati ja igas olukorras. Lubada endal emotsioonitseda valikuliselt vaid siis, kui sellel on mõtet.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates väga oluline asjaolu on see, et see laps kasvas sünnist saati hooldusperes, see on ainus pere ja kodu, mida ta teab. Kogu tema identiteet on seotud hooldusperega. Tal ei ole mälestusi enda päris emast ega ka hilisemat suhet enda emaga. Kui bioloogiline ema oleks vaid piisavalt küps mõtlemaks lapse heaolule, mitte enda õigustele… Kas ta on valmis tulevikus tegelema lapse trauma tagajärgedega?

Ta on EMA, milline ema loobuks lapsest?

see EMA ju loobus lapsest 4 aastat tagasi

Jah, sest tal oli sünnitusstress vms. Paljudel naistel on seda ja nad tahaks lapsest loobuda, sest ei suuda uue olukorraga kohaneda. Noorel emal võisid olla ka vanemad, kes nõudsid lapse loobumist. Ma ei mõistaks siin muud õigust kui seadus nii võimaldab, siis nii ka on. Pole midagi teha.

+2
-17
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pole mõtet emotsioonitseda, kohus on kohus.

Selline suhtumine teeb omaenda elu kindlasti oluliselt lihtsamaks, kui see kehtib alati ja igas olukorras. Lubada endal emotsioonitseda valikuliselt vaid siis, kui sellel on mõtet.

Me elame seaduste järgi, mitte tujude järgi. Kohtud saavad küll seaduseid muuta ehk luua pretsedente, aga neid tehakse harva.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tuttavad võtsid ka hooldusperre väikse lapse, siis tuttav advokaat soovitas, et lapsendage kohe kui saate, sest lapsendamist praktiliselt ei saa nö tagasi keerata. Aasta hiljem saidki lapsendatud. Sest kunagi ei või teada millal bioloogiline vanem võib hakata last tagasi tahtma.

lapsed, kelle vanematelt on hooldusõigus ära võetud, üldiselt ei lähe hooldusperre, nad lähevad kohe lapsendamisele. last, kelle vanematel on hooldusõigus piiratud, ei saa lapsendada. ehk et sinu tuttavate loos on midagi mitte päris nii nagu sina seda esitad.

PN loos selle tüdruku biol emal ei olnud hooldusõigus ära võetud, see oli piiratud/peatatud tema täisealiseks saamiseni ja oli algusest peale ette teada, et see ühel hetkel taastub ja sel hetkel saab tulla kõne alla hooldusõiguse ära võtmine. mida see kohtunik ei teinud. ehk siis seda last ei oleks kuidagi saanud lapsendada nende nelja aasta jooksul.

kohutavalt traagiline lugu, kõigi osapoolte jaoks. kahju, et see noor naine ei ole leidnud endas vaprust jätta laps kasvama pere juurde, kus ta esimesed neli aastat kasvanud on.

+18
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaprust, aga pole üldse detaile miks ta lapsest loobus ja kuidas seda kõike ise need 4 aastat läbi elas. Miks üldse alaealine loobuks lapsest, tõenäoliselt oli selle loobumise taga mõni tema lähedane. Kui paljud noored tüdrukud teevad aborti ema survel? Kuhu sa selle lapsega lähed, nüüd on elu läbi, meie küll sinu last kasvatama ei hakka jne. Noor ema sai täisealiseks ja kui ta selle protsessi läbi tegi, siis on ta oma lapsest huvitatud. Ka laps kasvab suureks ja tahab olla ikkagi oma emaga, sest isegi adopteeritud lapsed püüavad suurena oma bio.vanemaid leida.

+3
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaprust, aga pole üldse detaile miks ta lapsest loobus ja kuidas seda kõike ise need 4 aastat läbi elas. Miks üldse alaealine loobuks lapsest, tõenäoliselt oli selle loobumise taga mõni tema lähedane. Kui paljud noored tüdrukud teevad aborti ema survel? Kuhu sa selle lapsega lähed, nüüd on elu läbi, meie küll sinu last kasvatama ei hakka jne. Noor ema sai täisealiseks ja kui ta selle protsessi läbi tegi, siis on ta oma lapsest huvitatud. Ka laps kasvab suureks ja tahab olla ikkagi oma emaga, sest isegi adopteeritud lapsed püüavad suurena oma bio.vanemaid leida.

sa saadet ka vaatasid või lahmid niisama?

Seal hoolduspere ema ju rääkis, kuidas nad uurisid lihase ema soovide kohta ja pakkusid võimalust alguses last näha aga see lihane ema ei tundnud üldse huvi oma lapse vastu.

Miks siis nüüd, kui laps on juba kasvatatud suuremaks, esimesed raskused seljataga, on seda last talle vaja? Kui vanemad lahutavad, siis kohus nõuab et laps peaks saama samasugused elutingimused ja keskkonna, millega ta on harjunud, lapse heaolu ei tohiks halveneda. Kas keegi on uurinud üldse, missugused tingimused lapsel on praegu ja missugused hakkaksid selle “oma” ema juures olema?

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tuttavad võtsid ka hooldusperre väikse lapse, siis tuttav advokaat soovitas, et lapsendage kohe kui saate, sest lapsendamist praktiliselt ei saa nö tagasi keerata. Aasta hiljem saidki lapsendatud. Sest kunagi ei või teada millal bioloogiline vanem võib hakata last tagasi tahtma.

lapsed, kelle vanematelt on hooldusõigus ära võetud, üldiselt ei lähe hooldusperre, nad lähevad kohe lapsendamisele. last, kelle vanematel on hooldusõigus piiratud, ei saa lapsendada. ehk et sinu tuttavate loos on midagi mitte päris nii nagu sina seda esitad.

PN loos selle tüdruku biol emal ei olnud hooldusõigus ära võetud, see oli piiratud/peatatud tema täisealiseks saamiseni ja oli algusest peale ette teada, et see ühel hetkel taastub ja sel hetkel saab tulla kõne alla hooldusõiguse ära võtmine. mida see kohtunik ei teinud. ehk siis seda last ei oleks kuidagi saanud lapsendada nende nelja aasta jooksul.

kohutavalt traagiline lugu, kõigi osapoolte jaoks. kahju, et see noor naine ei ole leidnud endas vaprust jätta laps kasvama pere juurde, kus ta esimesed neli aastat kasvanud on.

Esialgu oli vanematel hooldusõigus olemas, aga oli näha et ei saa ikka jalgu alla, algatas lastekaitse hooldusõiguse äravõtmise ja siis said lapsendada. U 1,5 aastat läks aega.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaprust, aga pole üldse detaile miks ta lapsest loobus ja kuidas seda kõike ise need 4 aastat läbi elas. Miks üldse alaealine loobuks lapsest, tõenäoliselt oli selle loobumise taga mõni tema lähedane. Kui paljud noored tüdrukud teevad aborti ema survel? Kuhu sa selle lapsega lähed, nüüd on elu läbi, meie küll sinu last kasvatama ei hakka jne. Noor ema sai täisealiseks ja kui ta selle protsessi läbi tegi, siis on ta oma lapsest huvitatud. Ka laps kasvab suureks ja tahab olla ikkagi oma emaga, sest isegi adopteeritud lapsed püüavad suurena oma bio.vanemaid leida.

sa saadet ka vaatasid või lahmid niisama?

Seal hoolduspere ema ju rääkis, kuidas nad uurisid lihase ema soovide kohta ja pakkusid võimalust alguses last näha aga see lihane ema ei tundnud üldse huvi oma lapse vastu.

Miks siis nüüd, kui laps on juba kasvatatud suuremaks, esimesed raskused seljataga, on seda last talle vaja? Kui vanemad lahutavad, siis kohus nõuab et laps peaks saama samasugused elutingimused ja keskkonna, millega ta on harjunud, lapse heaolu ei tohiks halveneda. Kas keegi on uurinud üldse, missugused tingimused lapsel on praegu ja missugused hakkaksid selle “oma” ema juures olema?

Loe ise https://www.err.ee/1609266735/pealtnagija-miks-peab-sunnist-saadik-hoolduspere-laps-parisema-juurde-naasma

Ära jorise

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaprust, aga pole üldse detaile miks ta lapsest loobus ja kuidas seda kõike ise need 4 aastat läbi elas. Miks üldse alaealine loobuks lapsest, tõenäoliselt oli selle loobumise taga mõni tema lähedane. Kui paljud noored tüdrukud teevad aborti ema survel? Kuhu sa selle lapsega lähed, nüüd on elu läbi, meie küll sinu last kasvatama ei hakka jne. Noor ema sai täisealiseks ja kui ta selle protsessi läbi tegi, siis on ta oma lapsest huvitatud. Ka laps kasvab suureks ja tahab olla ikkagi oma emaga, sest isegi adopteeritud lapsed püüavad suurena oma bio.vanemaid leida.

sa saadet ka vaatasid või lahmid niisama?

Seal hoolduspere ema ju rääkis, kuidas nad uurisid lihase ema soovide kohta ja pakkusid võimalust alguses last näha aga see lihane ema ei tundnud üldse huvi oma lapse vastu.

Miks siis nüüd, kui laps on juba kasvatatud suuremaks, esimesed raskused seljataga, on seda last talle vaja? Kui vanemad lahutavad, siis kohus nõuab et laps peaks saama samasugused elutingimused ja keskkonna, millega ta on harjunud, lapse heaolu ei tohiks halveneda. Kas keegi on uurinud üldse, missugused tingimused lapsel on praegu ja missugused hakkaksid selle “oma” ema juures olema?

Ärge ära unustage, et see ema oli ise veel laps. 15-aastane on alles põhikoolis. Ilmselgelt ei olnud tal endal toetavat peret, sest muidu poleks last ju ära antudki.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Praegune seadus ei kaitse lapsi, vaid annab vanemale õiguse laps jõuga ära viia

Sama seadus annab ka ,,lastekaitsele,, õiguse laps vanemate juurest jõuga ära viia.

Üldiselt võiks lastekaitse rohkem kasutada hoidu, on see päevahoid, nädalahoid jms ja seda just vanema/vanematega kokkuleppel, mitte aga lennata kogu seaduse jõuga peale. Sest kogu süsteem on paraku ,,lastekaitse,, poole kaldu, eeldatakse , et ametnik ei eksi ja kui eksib, valetab ja ei tegele laste huvides, kasvõi laste ja bioloogiliste vanemate kohtumiste mittekorraldamises, siis süsteem (nii kohus, KOV, sotsmin jms) vaatavad neile asjadele läbi sõrmede.

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas keegi on uurinud üldse, missugused tingimused lapsel on praegu ja missugused hakkaksid selle “oma” ema juures olema?

Usun, et muidugi on uuritud. Ju siis midagi väga hullu ei ole. Aga lapse tunnetest see ema ei tundu küll hoolivat. Ehk läheb enam-vähem hästi ja saadakse kaubale ikka järk-järgulise elamiskoha muutmisega. Et ei võeta  käest ära ja pannakse uue ema juurde maha, ja nüüd eladki siin.

Nii tahaks näha bioloogilise ema elamist ja kogu seda pereelu koos ema uue mehe ja lapsega. Siis oleks kergem aru saada kogu loost ja süda rahulikum lapse sinna viimise pärast.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kasvõi laste ja bioloogiliste vanemate kohtumiste mittekorraldamises, siis süsteem (nii kohus, KOV, sotsmin jms) vaatavad neile asjadele läbi sõrmede.

Kes kõige rohkem peaks huvi tundma lapsega kohtumise suhtes? Kas KOV? Või sotsmin? Või võiks/peaks see olema lapse ära andnud bioloogiline ema. Saan aru, et oli noor ja ei suutnud ise kasvatada, aga suhet hoida saab ju ikka. Seda enam, et see on neil täiesti lubatud. Milles siis asi?

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saan aru, et oli noor ja ei suutnud ise kasvatada, aga suhet hoida saab ju ikka. Seda enam, et see on neil täiesti lubatud. Milles siis asi?

See on tõesti veider, et 4 aastat mingit huvi ei tundnud ja nüüd tahab tagasi. Keegi ei keelanud suhelda.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saan aru, et oli noor ja ei suutnud ise kasvatada, aga suhet hoida saab ju ikka. Seda enam, et see on neil täiesti lubatud. Milles siis asi?

See on tõesti veider, et 4 aastat mingit huvi ei tundnud ja nüüd tahab tagasi. Keegi ei keelanud suhelda.

Veider on hoopis see, et täiesealused naised arvustavad siin foorumis lapse saanud last. Te ikka teate, et alaealine ei saa isegi lapsetoetusi endale. Sest ta on alaealine. Te ei te ju mis põhjutstel ta ei suhelnud ja millisest perest ta ise pärit on. Aga ta ei loobunud lapsest lõplikult, muidu oleks laps kohe lapsendamisele läinud. Võimalik, et ta ei suutnud lapsega kohtuda kui ta teadis, et ta ei saa last ise kasvatada.

Loodetavasti saab laps rahulikult oma emaga tutvuda enne kui tema juurde elama läheb. Ja loodame, et kasuvanemaid ta elust välja ei lõigata. Emale on ju ka lihtsam kui lapsel on rohkem lähedasi inimesi.

+12
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 140 )


Esileht Pereelu ja suhted Hoolduspere