Esileht Pereelu ja suhted Hoolduspere

Näitan 20 postitust - vahemik 121 kuni 140 (kokku 140 )

Teema: Hoolduspere

Postitas:
Kägu

Ehk neile siis ka keegi sisendas seda lootust ja neile meeldis seda uskuda.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu jaoks on üldse veider, et sellele alaealisele emale anti ametniku poolt lootus (lubadus?), et su laps ootab sind kenasti seni, kuniks sina saad täisealiseks, ja siis võid ta endale saada. Kas see ametnik siis üldse ei mõelnud, et 3-4 aasta pärast on beebist saanud väike inimene oma mõtete, tunnete ja mälestustega, ning et ta peab oma õigeks pereks seda peret, kus ta kõik need 4 aastat kasvanud on? Selline stsenaarium oli ju kogu sellesse jamasse algusest peale sisse kirjutatud!

Niisugused sünnitusmajja jäetud lapsed lähevad lapsendamisele (tõsi, bioemale jäetakse paarikuine mõtlemisaeg). Aga lasta lausa 4 aastat “mõtelda”, see küll lapse nn parimates huvides ei ole.

+6
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on üldse veider, et sellele alaealisele emale anti ametniku poolt lootus (lubadus?), et su laps ootab sind kenasti seni, kuniks sina saad täisealiseks, ja siis võid ta endale saada. Kas see ametnik siis üldse ei mõelnud, et 3-4 aasta pärast on beebist saanud väike inimene oma mõtete, tunnete ja mälestustega, ning et ta peab oma õigeks pereks seda peret, kus ta kõik need 4 aastat kasvanud on? Selline stsenaarium oli ju kogu sellesse jamasse algusest peale sisse kirjutatud!

Niisugused sünnitusmajja jäetud lapsed lähevad lapsendamisele (tõsi, bioemale jäetakse paarikuine mõtlemisaeg). Aga lasta lausa 4 aastat “mõtelda”, see küll lapse nn parimates huvides ei ole.

Mul on karvane tunne, et ametnik seda lubadust lapse bioemale ei andnudki, kui vald 3  kohtuastet bioema vastu sõdis, pigem oli ametniku poolt antud lootus just kasuvanematele.

Sealt edasi võiks ju mõelda, et hoolduspere on lubanud(või isegi maksnud) ametnikule pistist, et lapse päriselt omale saaksid.

+1
-11
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ei, päris nii hull see asi siiski ei ole. Ja ei, seadus ei ole sugugi mitte alati biovanema poolt. Sa ilmselt ei tunne selle teema juriidilisi nüansse, et siin sõna võtad. Nimelt, kuna me olime oma soovi sedavõrd selgelt väljendanud, pakuti meile üksnes sellist last, kes oli juba lapsendamiseks vaba. Meile ei pakutudki last, kelle vanemal on vanemlikud õigused veel alles või kõigest ajutiselt peatatud. Laps tuli meie juurde elama kohe, kui ta bioemalt olid vanemlikud õigused kohtuga ära võetud. Kuid pärast seda elas ta 5 kuud meie juures hoolduspere lepinguga, tasapisi siis ajasime paberid korda ja määrati aeg lapsendamise kohtuistungi tarbeks.

Kõva tark siin väljas enda arust, kes räägib hoopis teisest olukorrast. Ütlesitegi, et soovite ainult last, kes on lapsendamiseks vaba, mis see hoolduspere asi siia puutub üldse. Nemad ilmselgelt ei tahtnud väga kaua oodata, kui neile öeldi, et tagasi võtavad lapse väga vähesed emad, siis olidki ka hoolduspereks olemisega nõus.

Sa oled ise kõva tark, kuid seda ei tea, et hoolduspere saab olla ka sellisele lapsele, kelle vanematelt on vanemlikud õigused juba ära võetud. Hoolduspere osutab kohalikule omavalitsusele lapsehoiuteenust, see on sisuliselt justkui eralastekodu. Ja hooldusperest võib laps minna lapsendamisele ka teise peresse, mitte samasse, kus ta hooldusel oli. Üldiselt lastekaitseametnik püüab ikkagi arvestada lapse ja hooldusvanemate kiindumussuhtega ja vähemalt Eestis ei ole lapsendamine teise peresse mitte kuigi levinud. Ikka võimaldatakse sobivuse korral lapsendada sellel samal hooldusperel, mis sest, et seadus iseenesest seda kohustuslikuks ei pea.

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sa oled ise kõva tark, kuid seda ei tea, et hoolduspere saab olla ka sellisele lapsele, kelle vanematelt on vanemlikud õigused juba ära võetud.

võib-võib, aga antud loo valguses ei ole see ju kuidagi asjassepuutuv. sellelt emalt ei olnud hooldusõigust ära võetud (mingitest vanemlikest õigustest ei räagi Eesti seadused juba ammmmu).

see PN paar ei saanud lapsi ja nende kaugem eesmärk oli ikkagi lapsendada. ja see ongi siin süsteemne viga, et hooldusvanemaid on liiga vähe. selliseid hooldusvanemaid, kellel oleks altriustilik soov aidata ühte väikest või ka suuremat inimest rasketest aegadest läbi. ja siis satuvad (või arvatakse) hooldusvanemate hulka ka need, kelle tegelik eesmärk on endale laps saada. nii tekivadki need vastasseisud, kus hoolduspere mingil hetkel arvab, et neil on õigus lapsendada. ja see paratamatult lõppeb traagiliselt. kõigi jaoks.

mida paljud siinkommenteerijad ei taju, on see, et Anna bioloogilise ema hooldusõigus oli peatatud tähtajaliselt, kuni tema täisealiseks saamiseni. see ei saanud kellelegi üllatusena tulla, et täisealiseks saanuna ei ole enam mingit alust tema hooldusõigust  piirata – ei olnud ju alust väita, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. alaealiselt emaks saanute hooldusõiguse peatamises ei ole midagi erakordset, sest selleks, et alaealine oma lapse üle hooldusõigust teostada saaks, peaks kohus kõigepealt tema teovõimet laiendama. seda ilmselt keegi ei taotlenud antud juhul. ilmselgelt puudus sellel alaealisel emal tugivõrgustik, sest selle olemasolul oleks eestkostjaks saanud pigem mõni sugulane, kellega koos alaealine ema oma lapse üle hooldusõigust teostada oleks saanud.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

lisan: mis mind imestama pani, oli see, et eestkostja ei olnud omavalitsus, vaid oli hoolduspere. minu teada jääb sellistel puhkudel eestkoste ikkagi kov-le.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sa oled ise kõva tark, kuid seda ei tea, et hoolduspere saab olla ka sellisele lapsele, kelle vanematelt on vanemlikud õigused juba ära võetud.

võib-võib, aga antud loo valguses ei ole see ju kuidagi asjassepuutuv. sellelt emalt ei olnud hooldusõigust ära võetud (mingitest vanemlikest õigustest ei räagi Eesti seadused juba ammmmu).

see PN paar ei saanud lapsi ja nende kaugem eesmärk oli ikkagi lapsendada. ja see ongi siin süsteemne viga, et hooldusvanemaid on liiga vähe. selliseid hooldusvanemaid, kellel oleks altriustilik soov aidata ühte väikest või ka suuremat inimest rasketest aegadest läbi. ja siis satuvad (või arvatakse) hooldusvanemate hulka ka need, kelle tegelik eesmärk on endale laps saada. nii tekivadki need vastasseisud, kus hoolduspere mingil hetkel arvab, et neil on õigus lapsendada. ja see paratamatult lõppeb traagiliselt. kõigi jaoks.

mida paljud siinkommenteerijad ei taju, on see, et Anna bioloogilise ema hooldusõigus oli peatatud tähtajaliselt, kuni tema täisealiseks saamiseni. see ei saanud kellelegi üllatusena tulla, et täisealiseks saanuna ei ole enam mingit alust tema hooldusõigust piirata – ei olnud ju alust väita, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. alaealiselt emaks saanute hooldusõiguse peatamises ei ole midagi erakordset, sest selleks, et alaealine oma lapse üle hooldusõigust teostada saaks, peaks kohus kõigepealt tema teovõimet laiendama. seda ilmselt keegi ei taotlenud antud juhul. ilmselgelt puudus sellel alaealisel emal tugivõrgustik, sest selle olemasolul oleks eestkostjaks saanud pigem mõni sugulane, kellega koos alaealine ema oma lapse üle hooldusõigust teostada oleks saanud.

Kas see läti paar ei saanud lapsi omavahel või nad ei saanud üldse?

0
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

lisan: mis mind imestama pani, oli see, et eestkostja ei olnud omavalitsus, vaid oli hoolduspere. minu teada jääb sellistel puhkudel eestkoste ikkagi kov-le.

Ei pruugi jääda ja lihtsam on kui eestkostja on füüsiline isik, kes saab otsustada lapse eest. KOV jääb eestkostjaks kui ei leita sobivat füüsilist isikut. Tean vanaema, kes on oma lapselapse eestkostja, ema ei tulnud ise toime ja isa oli surnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

lisan: mis mind imestama pani, oli see, et eestkostja ei olnud omavalitsus, vaid oli hoolduspere. minu teada jääb sellistel puhkudel eestkoste ikkagi kov-le.

Ei pruugi jääda ja lihtsam on kui eestkostja on füüsiline isik, kes saab otsustada lapse eest. KOV jääb eestkostjaks kui ei leita sobivat füüsilist isikut. Tean vanaema, kes on oma lapselapse eestkostja, ema ei tulnud ise toime ja isa oli surnud.

loomulikut on keegi sugulastest/lähedastest alati eelistatum kui kov, kuid antud juhul ei olnud ju sellist valikut.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

see PN paar ei saanud lapsi ja nende kaugem eesmärk oli ikkagi lapsendada. ja see ongi siin süsteemne viga, et hooldusvanemaid on liiga vähe. selliseid hooldusvanemaid, kellel oleks altriustilik soov aidata ühte väikest või ka suuremat inimest rasketest aegadest läbi. ja siis satuvad (või arvatakse) hooldusvanemate hulka ka need, kelle tegelik eesmärk on endale laps saada. nii tekivadki need vastasseisud, kus hoolduspere mingil hetkel arvab, et neil on õigus lapsendada. ja see paratamatult lõppeb traagiliselt. kõigi jaoks.

Traagiline ei ole antud loos ja ka laiemalt mitte see, et hoolduspere ei saa lapsendada. Vaid see, et laps paratamatult kiindub hooldusvanematesse ja hakkab neid armastama nagu oma vanemaid. Hoolduspere võib ju olla ükskõik kui altruistlik ja soovida last tagastada, aga lapse jaoks see ju midagi ei muuda. Lapse jaoks tähendab hooldusperest lahkumine kodust ja  vanematest ilmajäämist ja  võõra inimese juurde elama minekut.

Süsteemselt ja riigi tasandil on läbi mõtlemata, kuidas siis last kaitsta, kui laps ei soovi hooldusperest ära minna ja oma vanemate juurde asuda. Antud juhul on lapse jaoks  ema  võhivõõras ja laps ei ole ema kunagi tundnudki. Mõnel teisel juhul, kui hooldusperre pannakse juba suurem laps,  võib laps vanematest täielikult võõrduda. See ei saa olla päris nii, et viskan oma lapse mõneks aastaks kuskile hooldusperre ja kui “rasked ajad” läbi saavad, siis võtan tagasi. Aga kui laps ei taha tulla?

Asi ei ole hooldusperedes ja nende “altruistlikkuses”. Asi on lastes. Lapsel on loomulik vajadus kiinduda inimestesse, kes tema eest hoolitsevad. Kui vanem lapse hülgab, siis lapse jaoks on see suur trauma, mis jätab jälje kogu eluks. Hoolduspere peabki pakkuma lapsele armastust ja hoolt, mis lapse sellest traumast terveks teeb. Kui aga hoolduspere saabki sellega hakkama ja tekib vastastikune armastus hooldusvanemate ning lapse vahel, siis on julm laps jälle ära võtta ja bioloogilise vanema juurde tagasi panna. Hoolduspere saab sellest muidugi üle, aga laps ei saa. Laps saab psüühikahäire ja ei suuda tulevikus ka oma lapsi normaalselt kasvatada. Ning kogu ring hakkab jälle otsast peale.

+10
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Asi ei ole hooldusperedes ja nende “altruistlikkuses”. Asi on lastes. Lapsel on loomulik vajadus kiinduda inimestesse, kes tema eest hoolitsevad. Kui vanem lapse hülgab, siis lapse jaoks on see suur trauma, mis jätab jälje kogu eluks. Hoolduspere peabki pakkuma lapsele armastust ja hoolt, mis lapse sellest traumast terveks teeb. Kui aga hoolduspere saabki sellega hakkama ja tekib vastastikune armastus hooldusvanemate ning lapse vahel, siis on julm laps jälle ära võtta ja bioloogilise vanema juurde tagasi panna. Hoolduspere saab sellest muidugi üle, aga laps ei saa. Laps saab psüühikahäire ja ei suuda tulevikus ka oma lapsi normaalselt kasvatada. Ning kogu ring hakkab jälle otsast peale

Mis siis oleks sinu lahendus? Meil saab alati olema selliseid lapsi, kes mingil põhjusel oma pärispere juures elada ei saa. Kas me peaksime nende jaoks taastama nõukaaegsed lastekodud, et jumale eest lapsed kellessegi ei kiinduks?

Laps võib psüühikahäire saada ka sellest, et ta ei saa oma pärisperes elada, olgu see hoolduspere kui tahes hea ja hoolitsev.  Kui oma vanem(ad) on saanud elu korda, neil on veel lapsi, keda nad kasvatavad, siis tekib sel hoolduspere lapsel paratamatult küsimus, et miks tema neile ei kõlvanud. See olukord ei ole kunagi must-valge.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps võib psüühikahäire saada ka sellest, et ta ei saa oma pärisperes elada, olgu see hoolduspere kui tahes hea ja hoolitsev.  Kui oma vanem(ad) on saanud elu korda, neil on veel lapsi, keda nad kasvatavad, siis tekib sel hoolduspere lapsel paratamatult küsimus, et miks tema neile ei kõlvanud. See olukord ei ole kunagi must-valge.

Antud olukorra erilisus seisneb selles, et laps on sünnist saati elanud hooldusperes ja ei tunne enda päris vanemaid üldse. Hoolduspere vanemad on tema jaoks ainsad vanemad, kes on  kogu tema teadliku elu pakkunud talle turvalist kodu. Kusjuures hoolduspere vanemad on käitunud igati eetiliselt ja rääkinud lapsele, et ta on kasvanud teise ema kõhus. Edaspidi oleks lapsel endal võimalik otsustada, kas ta tahab enda päris emaga suhelda. See oleks lapse jaoks kõige turvalisem.

Hoopis teine olukord on siis, kui laps on elanud enda bioloogiliste vanematega  koos, aga on tekkinud olukord, kus nad ei ole ajutiselt võimelised lapse eest vastutama ja seetõttu vajab laps ajutiselt viimist hooldusperesse.

Esikohal peaks olema lapse heaolu, mitte bioloogilise ema õigused.

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esikohal peaks olema lapse heaolu, mitte bioloogilise ema õigused.

Aamen.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps võib psüühikahäire saada ka sellest, et ta ei saa oma pärisperes elada, olgu see hoolduspere kui tahes hea ja hoolitsev. Kui oma vanem(ad) on saanud elu korda, neil on veel lapsi, keda nad kasvatavad, siis tekib sel hoolduspere lapsel paratamatult küsimus, et miks tema neile ei kõlvanud. See olukord ei ole kunagi must-valge.

Antud olukorra erilisus seisneb selles, et laps on sünnist saati elanud hooldusperes ja ei tunne enda päris vanemaid üldse. Hoolduspere vanemad on tema jaoks ainsad vanemad, kes on kogu tema teadliku elu pakkunud talle turvalist kodu. Kusjuures hoolduspere vanemad on käitunud igati eetiliselt ja rääkinud lapsele, et ta on kasvanud teise ema kõhus. Edaspidi oleks lapsel endal võimalik otsustada, kas ta tahab enda päris emaga suhelda. See oleks lapse jaoks kõige turvalisem.

Hoopis teine olukord on siis, kui laps on elanud enda bioloogiliste vanematega koos, aga on tekkinud olukord, kus nad ei ole ajutiselt võimelised lapse eest vastutama ja seetõttu vajab laps ajutiselt viimist hooldusperesse.

Esikohal peaks olema lapse heaolu, mitte bioloogilise ema õigused.

Millal see laps seda otsustaks? 4-aastane pole ju ometi selleks valmis. Et sinu arvates kasvagu laps alustuseks suureks ja siis kohtugu oma pärisvanematega, sest sulle tundub, et see hoolduspere on sellele lapsele parem kui tema pärispere? Lapse heaolu alla kuulub muide ka see, et ta saab kasvada oma bioloogiliste vanematega. Ja antud juhul ta ei saanud oma ema juurde jääda peale sündi, sest ema oli ise veel alaealine. 15-aastased vajavad veel ise hoolduspere kui nad mingil põhjusel oma pere juures olla ei saa. Antud juhul oleks kõige eetilisem olnud hoopis see kui ema ja laps oleks koos hooldusperesse läinud. Aga arvata on, et kas see ema või hoolduspere või mõlemad sellist varianti ei soovinud. Aga see ei tähenda, et nüüd tuleks üle sõita lapse õigusest kasvada oma emaga, sest hoolduspere soovib last endale jätta. Lapse peale mõeldes tuleks hakata last emaga harjutama ja siis mingil hetkel jääb laps päriseks ema juurde. Ning kõige ideaalsem oleks kui see hoolduspere jääks lapse ellu edasi. Nagu ristivanemad või nii.

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Millal see laps seda otsustaks? 4-aastane pole ju ometi selleks valmis. Et sinu arvates kasvagu laps alustuseks suureks ja siis kohtugu oma pärisvanematega, sest sulle tundub, et see hoolduspere on sellele lapsele parem kui tema pärispere? Lapse heaolu alla kuulub muide ka see, et ta saab kasvada oma bioloogiliste vanematega. Ja antud juhul ta ei saanud oma ema juurde jääda peale sündi, sest ema oli ise veel alaealine. 15-aastased vajavad veel ise hoolduspere kui nad mingil põhjusel oma pere juures olla ei saa. Antud juhul oleks kõige eetilisem olnud hoopis see kui ema ja laps oleks koos hooldusperesse läinud. Aga arvata on, et kas see ema või hoolduspere või mõlemad sellist varianti ei soovinud. Aga see ei tähenda, et nüüd tuleks üle sõita lapse õigusest kasvada oma emaga, sest hoolduspere soovib last endale jätta. Lapse peale mõeldes tuleks hakata last emaga harjutama ja siis mingil hetkel jääb laps päriseks ema juurde. Ning kõige ideaalsem oleks kui see hoolduspere jääks lapse ellu edasi. Nagu ristivanemad või nii.

Korrutad koguaeg lapse õigustest, aga tegelikult sätid etteotsa bioloogilise ema õigused. Käesoleval juhul oleks seadus pidanud olema selline, et kui 15-aastane loobub, siis täisõigust tagasi ei saa, kuna tema laps pole kalts, keda ema võib 18 aastat loksutada

+5
-6
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Millal see laps seda otsustaks? 4-aastane pole ju ometi selleks valmis. Et sinu arvates kasvagu laps alustuseks suureks ja siis kohtugu oma pärisvanematega, sest sulle tundub, et see hoolduspere on sellele lapsele parem kui tema pärispere? Lapse heaolu alla kuulub muide ka see, et ta saab kasvada oma bioloogiliste vanematega. Ja antud juhul ta ei saanud oma ema juurde jääda peale sündi, sest ema oli ise veel alaealine. 15-aastased vajavad veel ise hoolduspere kui nad mingil põhjusel oma pere juures olla ei saa. Antud juhul oleks kõige eetilisem olnud hoopis see kui ema ja laps oleks koos hooldusperesse läinud. Aga arvata on, et kas see ema või hoolduspere või mõlemad sellist varianti ei soovinud. Aga see ei tähenda, et nüüd tuleks üle sõita lapse õigusest kasvada oma emaga, sest hoolduspere soovib last endale jätta. Lapse peale mõeldes tuleks hakata last emaga harjutama ja siis mingil hetkel jääb laps päriseks ema juurde. Ning kõige ideaalsem oleks kui see hoolduspere jääks lapse ellu edasi. Nagu ristivanemad või nii.

Korrutad koguaeg lapse õigustest, aga tegelikult sätid etteotsa bioloogilise ema õigused. Käesoleval juhul oleks seadus pidanud olema selline, et kui 15-aastane loobub, siis täisõigust tagasi ei saa, kuna tema laps pole kalts, keda ema võib 18 aastat loksutada

Kust sul see 18 aastat nüüd tuli?

Aga küsime sult siis niipidi. Kas 15-aastase lapse õigusi peab kaitsma? Jah, 15-aastane on seaduse silmis samamoodi laps nagu 4-aastane. 15-aastane võib küll olla füüsiliselt võimeline lapsi saama, aga seaduse silmis on ta siiski alaealine, kel pole õigust oma last ilma täiskasvanu toeta kasvatada. See 15-aastane laps ei loobunud ju oma lapsest. Võimalik, et ta oleks soovinud kohe teda kasvatada, aga kuna tal puudus vastav tugi, siis polnud see lihtsalt võimalik. Kas 15-aastase lapse õigustest ja tunnetest üle sõitmine on sinu jaoks vastuvõetav?

+8
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga küsime sult siis niipidi. Kas 15-aastase lapse õigusi peab kaitsma? Jah, 15-aastane on seaduse silmis samamoodi laps nagu 4-aastane. 15-aastane võib küll olla füüsiliselt võimeline lapsi saama, aga seaduse silmis on ta siiski alaealine, kel pole õigust oma last ilma täiskasvanu toeta kasvatada. See 15-aastane laps ei loobunud ju oma lapsest. Võimalik, et ta oleks soovinud kohe teda kasvatada, aga kuna tal puudus vastav tugi, siis polnud see lihtsalt võimalik. Kas 15-aastase lapse õigustest ja tunnetest üle sõitmine on sinu jaoks vastuvõetav?

Seaduse silmis, seaduse silmis. Muudkui korrutad seda, nagu papagoi. Seadus pole jumalast loodud. Tulevad moslemid sisse, saab seadus selliseks, et 14 tüdruk on täieõiguslik naine. Ja ongi nii. Tüdruk, kes seksib ja sünnitab, on hoobilt naiseks saanud ja vastutab oma tegude eest. Laps pole kalts lükata-tõmmata. Kui noor ema oma õigustest aru ei saa, siis ametnik sünnitusmajas peab loobumise puhul tema edaspidiseid õigusi talle tutvustama ja allkirja võtma.  9 kuud on vaesel emal olnud aega mõelda ja otsustada, mida teha ja kui ta nõuab oma lapsele ajutist hooldusperet, siis tuleb selline asi lepingusse sisse kirjutada. Et AJUTISELT. Aga mitte nii, et päriseks ja siis kui Isamaa erakond vms taastab paljulapseliste kõrge toetuse, siis krabatakse korralikus peres kasvav laps tagasi

Õigusriigis peaksid lapse õigused prevaleerima ema õiguste üle.

+5
-7
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Kõik oleks ok, kui see noor ema ja hoolduspere oleks kohe algusest peale tihedat suhet hoidnud. Miks seda ei tehtud? Kas noorele emale seda ei soovitatud? Kas noor ema ei tahtnudki suhelda, sest oma elu vajas edasi elamist? Kas hoolduspere hoidis meelega eemale, sest tahtis last endale?

Selline kohustuslik pidev kohtumine oma hooldusperre antud lapsega peaks olema seadustatud. Kui bioloogiline ema seda teha ei taha või pidevalt kõrvale hoiab, siis laps antakse päriselt lapsendada. Ei olu ju õige nii, et oma ema üldse lapsest välja ei tee ja ühel hetkel leiab, et vot nüüd tahaks tagasi. Ka 15a saaks käia oma last vaatamas, kuigi igapäevaselt teda kasvatada ei suudaks. Miks jäid sellised ema-lapse pidevad kohtumised ära? Nüüd jama kui palju ja laps täiega võõrdunud.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõik oleks ok, kui see noor ema ja hoolduspere oleks kohe algusest peale tihedat suhet hoidnud. Miks seda ei tehtud? Kas noorele emale seda ei soovitatud? Kas noor ema ei tahtnudki suhelda, sest oma elu vajas edasi elamist? Kas hoolduspere hoidis meelega eemale, sest tahtis last endale?

Selline kohustuslik pidev kohtumine oma hooldusperre antud lapsega peaks olema seadustatud. Kui bioloogiline ema seda teha ei taha või pidevalt kõrvale hoiab, siis laps antakse päriselt lapsendada. Ei olu ju õige nii, et oma ema üldse lapsest välja ei tee ja ühel hetkel leiab, et vot nüüd tahaks tagasi. Ka 15a saaks käia oma last vaatamas, kuigi igapäevaselt teda kasvatada ei suudaks. Miks jäid sellised ema-lapse pidevad kohtumised ära? Nüüd jama kui palju ja laps täiega võõrdunud.

kov kui eestkostja peaks olema see, kes vastutab, et ema ja lapse side säiliks. antud juhul kov ei olnud eestkostja (miks?)  ja tundub, et lastekaitse ei pingutanud ka väga palju, et need kohtumised toimuksid. no ja meie ju ei tea, kuidas noor ema nendesse üldse suhtus…

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tahaks näha selle pärisema pähe. Ta on saanud nüüd 4 aastat vanemaks. Kas ta mõtleb rohkem endale või lapsele. Ehk on ta ka mõelnud, et iga ema on kindlasti oma lapsele parim. Kui aga väita,  et iga ema on kindlasti  oma lapsele parim, on see jällegi vaidluse teema.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 20 postitust - vahemik 121 kuni 140 (kokku 140 )


Esileht Pereelu ja suhted Hoolduspere