Teema: Hormoonspiraalist

Ma olen 28-aastane. Sünnitasin jaanuaris. Varasemalt olin võtnud kombineeritud pille kahel perioodil. Mõlemal juhul kaasnes meeletu söögiisu tõus, seksiisu langus ja mõlemal korral kaasnes ka lõpuks depressioon. Mulle võib küll vastu vaielda, aga selline oli minu kogemus. Niisiis, kui rääkisin ämmaemandaga rasestumisvastastest vahenditest, siis soovisin kohe kõik hormonaalsed kõrvale jätta. Ta küll ütles, et hormoonspiraal eritab hormooni lokaalselt ja vähem kui pillid. Siiski valisin vaskspiraali. Hetkel pole küll märganud kõrvaltoimeid, mida pillidega kogesin. Mentruatsioon taastus eelmine kuu ja nüüd teine tsükkel. Ei ole vererohkem kui tavaliselt, nagu paljud vaskspiraaliga kogevad. Muidugi ma veel imetan, nii et võib-olla pole veel “täie rauaga” päevi olnud. Kui ikka hormoonspiraal ebameeldivaid kõrvaltoimeid tekitab, siis on mõistlik teisi variante kaaluda. Samuti ei ole õige, et mõni ämmaemand oma arvamust nii jõhkralt peale surub. Kaaluge teisi variante, seksiisu on oluline.

Mul on olnud hormoonspiraal peaaegu aasta ja pean tunnistama, et on kõrvalmõjud, mida ma ûldse ei sooviks. Püüan muudkui mõelda, et ehk mõtlen üle, kuid kuna elasin ca 5 aastat enne seda hormoonideta, siis on muutused reaalselt olemas. Kui mõelda, siis on samad muutused kui raseduse ajal: kõhukinnisus (eriti enne päevi ja sel ajal), tohutu söögiisu ehk kaalutõus, seksiisu on kadunud umbes 90%, lisaks tohutu emotsioonide kôikumine… Kõlab halvasti tegelikult. Elus veel proovimata vaid plaastrid, vaskspiraal ja munajuhade op. Mõtlen edasi….

Olen 51 ja mul on hetkel käigus neljas Mirena. Mul ei ole alates 33-ndast eluaastast olnud tilkagi menstruatsiooni ja see on lihtsalt ülimugav.

Inimese vanuse muutudes muutub niikuinii paljutki. Muutub ainevahetus, muutuvad isud, hormoonid. Nägemine halveneb ja juuksed lähevad halliks. Kõikide nende muutustega tuleb elu jooksul kohaneda, mitte võidelda.