Mina nt käin siin. Mul on diagnoos nüüd 3 a. Eks alguses oli tõesti raske ja pidin läbi tegema kõik leina staadiumid. Kadunuke siis minu kuvand endast kui raudse tervisega naisest. Õnneks mõttega harjub ja mul ntx pole siiani üldse mingeid sümptomeid, nii et tegelikult ei ole mu elu niiväga muutunud. Olen õnnelik ja elan täiel rinnal.
Ära niiväga muretse! Esiteks, pole sul diagnoosigi pandud. Teiseks kui tulebki välja, et on, pole see veel kaugeltki maailma lõpp.