Teema: Hümni probleem ERR-s

ma sain sellest uudisest üldse teadagi, et aastavahetustel hümni lastakse 😀

Kägu kirjutas:

ma sain sellest uudisest üldse teadagi, et aastavahetustel hümni lastakse 😀

No näed, ma just teises teemas kirjutasin hetk tagasi pisut liialdades, et läheb veel paar aastat ja keskmine eestlane enam ei teagi, misasi see hümn on, aga tuleb välja, et ei olegi vaja vist nii pikalt oodata…

Ei näe probleemi. Minu arust oleks palju olulisem, et hümni esitataks laulupidudel, vabariigi aastapäeval jne tähtpäevadel, kooli aktustel ja sellistel sündmustel. Hümn uue aasta alustamiseks ei ole nii eluliselt vajalik. Kui Karmen Killandi selle puudumise ära põhjendas, siis minule sellest selgitusest piisas. Ei mõista, miks peaks nüüd eestluse ja rahvusluse hääbumise pärast niimoodi lärmi lööma. Meie tugevust just näitaks see, kui me sellest “valulikust halast” üle saaks.

Kägu kirjutas:

Kuidas ja kas teid puudutas see, et uue aasta esimesel hetkel lasti Eesti hümni asemel “Eestlane olen…”

vahet pole kumb laul. mulle meeldib nagunii teistsugune muusika

Kägu kirjutas:

Ei näe probleemi. Minu arust oleks palju olulisem, et hümni esitataks laulupidudel, vabariigi aastapäeval jne tähtpäevadel, kooli aktustel ja sellistel sündmustel. Hümn uue aasta alustamiseks ei ole nii eluliselt vajalik. Kui Karmen Killandi selle puudumise ära põhjendas, siis minule sellest selgitusest piisas. Ei mõista, miks peaks nüüd eestluse ja rahvusluse hääbumise pärast niimoodi lärmi lööma. Meie tugevust just näitaks see, kui me sellest “valulikust halast” üle saaks.

Ma lugesin arutelu vastava teema tõstatanud Priit Hõbemägi fb seinal. Seal keegi ütles tabavalt, et täna kehitame õlgu, milla hümni mängida, homme on pohui, mispidi lippu Pika Hermanni torni tõsta ja nii ta läheb.
Õnneks on aga inimesi, kes nii ei arva ja kes ei lase sellisel sellistel asjadel sündida.

Kägu kirjutas:

Lätis laulsid kümned tuhanded Riias Daugava kaldapealsel üheskoos Läti Vabariigi hümni – hiigla võimas!

Kui sa viitad Läti Vabariigi aastapäevale, siis mind pani küll imestama kui vähesed inimesed hümni kaasa laulsid. Oleks osanud, oleks suurest piinlikkustundest ise laulnud. Paar tükki maigutasid suid, mõned laulsid ka häälega. Aga enamasti üldse mitte.

Aga võibolla olin ma sel hetkel teises kohas seal jõe ääres.

Kägu kirjutas:

Mina ka ei teadnud, et aastavahetusel üldse hümni lastakse. Olen küll kõrgharidusega ja enda arvates pigem laia silmaringiga, aga see oli üllatus. See ei ole ju otseselt omariiklusega seonduv tähtpäev.
Kusjuures täna, kui seda uudist arutasime, selgus, et ka mu 50+ vanemad ei teadnud, et sel õhtul hümni mängitakse. Mõlemad on õppejõud. Alati on kas ilutulestikku vaatamas käidud või sugulastega juttu räägitud ja presidendi kõnele järgnev on tähelepanuta jänud, juhul kui ka lihtsalt kodus on oldud.

Uskumatu!

Kuidas on seotud aastavahetus ja eesti hümn?
Ja jube, milline hulk inimesi istub teleka taga.
Pseudoprobleem. Kuula juutuubust nii palju kui soovid.

Minu jaoks on küll oluline meie riik, hümn, lipp…
Kuidas saab nii olla, et kusagil üks blondiin ei pea seda oluliseks ja lihtsalt jäetakse hümn ära?
Nagu nüüd siin selgub, mõni ei kuule ega näe – seda olulisem see hümn on!

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina ka ei teadnud, et aastavahetusel üldse hümni lastakse. Olen küll kõrgharidusega ja enda arvates pigem laia silmaringiga, aga see oli üllatus. See ei ole ju otseselt omariiklusega seonduv tähtpäev.
Kusjuures täna, kui seda uudist arutasime, selgus, et ka mu 50+ vanemad ei teadnud, et sel õhtul hümni mängitakse. Mõlemad on õppejõud. Alati on kas ilutulestikku vaatamas käidud või sugulastega juttu räägitud ja presidendi kõnele järgnev on tähelepanuta jänud, juhul kui ka lihtsalt kodus on oldud.

Uskumatu!

Mis siin uskumatut on? Inimesed ei passi aastavahetuse hetkel teleka ees, vaid on õues ilutulestikku vaatamas või tegemas ja üksteisele õnne soovimas. Ma pole näiteks elu sees presidendi kõnetki kuulanud, sest see tundub nii ebaoluline sel hetkel…
Hümn on oluline Vabariigi aastapäeval, Taasisesivumispäeval ja teistel tähtpäevadel, mis on otseselt seotud meie omariiklusega. Aastavahetus seda pole.

Erinevalt ilmselt paljudest rusikaga vehkijatest siin võin ma une pealt ette laulda Eesti hümni kolm salmi, teades ka seda, kus on õige “armas”, kus “kallis”, tean autoreid ja hümni saamislugu ning mõnel pühalikumal hetkel võtab hümn mul ikka veel silma märjaks, ehkki seda on nüüdseks ju laulda saanud juba aastakümneid. Enam-vähem sama võib öelda veel suure hulga isamaaliste laulude kohta. Ka minu kolmeaastane laps teab Eesti hümni sõnu, kõiki olulisemaid rahvuslikke sümboleid, tunneb ära ja oskab nimepidi nimetada Eesti presidenti ja peaministrit, tal on isegi mingi algelis-lapselik teadmine Eestimaa ja eesti rahva ajaloo kohta. Ning aastavahetust olen ma vist küll kogu oma teadliku elu veetnud alati pere seltsis kodus, telekastki ETV mängimas. Padukainena, kui see oluline on — isegi vahuveini maitse on mulle ebameeldiv, muudest alkohoolsetest jookidest rääkimata.

Ometi, vabandage väga, puudub mul vähimgi mälupilt sellest, et varasematel aastatel oleks telekast aastavahetusel hümni lastud (ehkki ma olen üsna kindel, et kui tõesti lasti, tardus kogu meie pere selleks hetkeks paigale ja laulsime kaasa). Täpselt nagu mul tänavu polnud aimugi, et laulis Ivo Linna — ja mida just täpsemalt. Lihtsalt aastavahetuse hetke fookus on nii mujal.

Kuidas see üldse välja nägi? Kas kõik need kannatamatud inimesed, kes nii väga kibelevad täpselt “õigel” hetkel klaase kõlistama, head uut aastat soovima ja pauku tegema, suutsid end mitmeks minutiks talitseda, et hardalt ja pühalikult paigal seista ning hümnile kaasa elada väärikusega, mida see teos nõuab? Mõni üksik kindlasti, aga põhimassi puhul — andestage, aga ma südamest kahtlen.

Tuleb tunnistada, et minu jaoks tundub see täpselt niisugune teema, et märkas mõni üksik, kellele ühel või põhjusel see hümn just aastavahetuse ajal emotsionaalselt oluline on (see ei ole vahetult seotud hümni tähtsusega kõikvõimalikel muudel asjakohastel puhkudel!). Ning ülejäänud suur mass, kes pole sellest hümnist iial suuremat välja teinud ja kellest mõnigi jätab targu märkimata, et temagi ei mäletanud varasemate aastate hümnitraditsioonist vähimatki, lihtsalt haaras järjekordse teema, mille ümber saaks skandaali keerutada, sappi pritsida, sõimelda ja teisi halvustada …

Kägu (doktorikraadiga, eestimeelsete haritlaste perest)

Pseudoprobleem Alatalul ja Hõbemägil.

Minule on just varasemalt see hümni mängimine tundunud pärlite sigade ette loopimine. Enamik on kuskil väljas, kodudes ollakse vines ja siis pidulik hümn. Pealegi ei meeldi mulle meie hümn, mis äravahetamiseni Soomega üks. On meil üldse oma hümni olemaski?

Minule, kes ma pea alati teleka ees aastavahetuse olen olnud sunnitud vastu võtma, selle aasta formaat meeldis. Ka presidendi kõne oli formaati sobiv, positiivne, sõbralik, mitte näägutav, nagu varasemalt, ja Ivo Linna “eestlane olen, eestlaseks jään” oli tunduvalt rahvuslikum ja vabale lavale sobilikum.

Minu jaoks tundub näiteks uskumatuna, et on inimesi, kelle jaoks on aastavahetuse ainuke tähtsündmus presidendi kõne ja hümni laulmine….ja mitte tõesti kasvõi pool tundi enne keskööd välja minek(mõnel võib linna/asula/kõrgema punkti juurde minek pool tundi aega võtta) ja ilutulestiku imetlemine, teiste inimestega suhtlemine ja õnnitlemine. Isegi kui ma mingil põhjusel peaksin toas istuma, nt. jalaluu murd vms, siis see hümn selles aastavahetuse melus kaotab oma pühalikkuse niikuinii….

Mind puudutas. Tundsin end väga ebamugavalt ja halvasti. Minu jaoks on Eesti riik ja selle sümboolika, ka hümn olulised. Keegi siin kirjutas, et talle on olulisem välja minemine ja ilutulestiku kuskilt künkalt vaatamine. Minu jaoks see näiteks ei ole oluline, seda enam, et peres on lapsed veel nii väikesed, et neid südaööl õue vedama ei hakanud, vaatasime pärast uue aasta saabumist ilutulestikku aknast. Varem oli meil näiteks traditsiooniks uus aasta toas vastu võtta (just hümni saatel ja püsti seistes) ja siis pärast seda, kui uus aasta oli saabunud, alles õue minna. Hümn ei kaota oma pühalikkust selle pärast, et on aastavahetus, see just ongi see hetk enne uue aasta saabumist, mis korraks kõike muudab, melu seiskub, on hetk mõelda.

Nõme vabandus, et kuna Vabaduse väljakul oli lärm, siis ei saanud hümni mängida. Mina võtsin uut aastat vastu oma kodus, ootasin peale presidendi kõnet ja laulu, et nüüd tuleb hümn, siis kukub uus aasta ja lööme klaasid kokku.

Hümni mittemängimine Eesti Vabariik 100 aasta alguses jättis väga mõru maigu. Ma ei saa aru, mida korraldajad ometi mõtlesid, ilmselt korraldajatel ei lastudki mõelda, vaid see on üks Kaljulaiu kantselei käskudest, nii suur Euroopa-ihalus endiselt sees, et ei saada aru, et me elame Eesti riigis. See et Euroopa Liidu üks eesmärkidest on rahvusluse likvideerimine ei tähenda, et meie siin kõigi nende jaburustega kaasa peaksime minema.

Kägu kirjutas:

ilmselt korraldajatel ei lastudki mõelda, vaid see on üks Kaljulaiu kantselei käskudest, nii suur Euroopa-ihalus endiselt sees, et ei saada aru, et me elame Eesti riigis.

Su jutt oli kuni selle tekstini mõistetav, aga edasi tuli täiskasvanud inimese kohta ikka väga reptiilne möga.