Teema: Hüperaktiivne beebi?

Normaalne aktiivne beebi 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]K6ik, kes teda näinud on, on öelnud, et tegu on väga aktiivse beebiga, kes pidevalt ringi sahmerdab ja üsna kiiresti ka tüdineb, mida ta häälekalt väljendab. Siis tuleb teda ringi tassida, nägu väljapoole. Kui ta oma lamamistoolis istub, siis ka teeb jalgadega koguaeg sip-sip.
Muidu on ta r66msameelne, naeratab palju, aga lähedust oluliselt ei soovi, süles olla muidu ei taha ja kaisutada pole temaga v6imalik.[/tsitaat]
Tundub, et ta on juba harjunud saama oma tahtmist – ehk siis emme peab kogu aeg klouni mängima, laps üksi ei oskagi/tahagi mängida.
Soovitaks lasta lapsel üksi ka olla. Las ta õiendab, aga kui otseselt ei nuta ära otsi talle muud meelelahutust.

nomaitea, mul siin umbestäpselt samasugune kohe 6-kuune ja mulle tundub küll, et üks Täitsa Tavaline Tegus Imik 🙂 keerama hakkas päev pärast 3-kuuseks saamist, nüüd roomab vabalt partisanina mööda korterit ja ajab end nii põrandal käpuli kui millegi najal juba ka põlvili. silmad põlevad peas ja suu on alatihti kõrvuni vastavalt olukorrale kas naerust või nutust. igasugust aktiviteeti naudib, samas õnneks on valmis ka päris pikalt omaette mässama. aga mitte vaguralt kuskil voodis vüi mängumatil, ikka kas lauajalga närides või vetsupaberirulli tappes või plaadikapiklaasi patsutades. esimene oli ka samasugune – nüüd saab kohe 10a ja eks ta paras tulehark ole koguaeg olnud, aga mingit med kõrvalekallet ma küll selles ei näe.

iga asi möödub. või asendub hullemaga 🙂
ma ise söödan last rinnast ja pean tema paigalhoidmiseks alatihti selliseid valuvõtteid kasutama, et endal võhm väljas – ta nii ülemise kui ülemise käega patsutab ja näpistab (väike ootamatu näpistus alt küljelt on ikka väga hirmus valus asi) ja surub ja pean neid püüdma kuidagi kinni hoida, samal ajal püüdma purskuvat piima kui ta suvalisel hetkel otsustab rinna lahti lasta ja natuke itsitada keset söömist. ja lisaks peksab ta mulle jalgadega vastu keiserdatud kõhtu, mis ei ole samuti meeldivaim tunne. aga selline see elu aktiivse imikuga on 🙂

Saab ka varem diagnoosida kui 6 aastat, aga imikuna on kindlasti vara. Need märgid: pidevalt sahmib, ei ole rahul, sülle ei taha ja magab halvasti, on tegelikult ATH-le viitavad. Aga selles vanuses see ei pruugi tegelikult ka midagi näidata. Peab ootama vähemalt lasteaia viimaste rühmadeni. Üldiselt on nii, et mida varem diagnoositakse (juba lasteaias) seda parem ,sest siis jäävad ära kõikvõimalikud probleemid sellega, et tal pole sõpru ja õpetajad vihkavad teda ja tekivad õpiraskused, sest diagnoosile kaasnevad tavaliselt ravi ja õigem pedagoogiline kohtlemine.

Vabandan, et vana teema ülesse tõstatan, aga ehk autor nàeb ja kommenteerib kuidas ta lapsel nüüd on? Ma olen ise sama murega olnud alates lapse 6 kuust. Mis nüüd jätkuvalt tekitab muret. Laps on 10,5 kuud vana ja kõnnib. Ei seisa minutitki paigal, ei ole huvitatud minu tegevustest ja mängudest, ei taha olla süles ja laulumänge mängida. Õhtul magamaminnes süles rahmeldab siblib jalgadega ja ronib mööda mind ülessening vigiseb. Kui on magama jäämas, silmad pilukil siis ajab end ikka järsult püsti voodis ja ei taha pikali püsida või vehib käte jalgadega, loobib jalgu ülesse, vingerab kehaga või sahmib peaga. Vehib palju kätega ja asjadega nii et pean ruttu näo eemale saama, muidu saan pihta. Topib oma näppe mulle silma kõrva ninaauku ja suhu, kui ma keelan siis võib kätega näkku vehklema hakata.
Vehib käega igale poole näidata seal juures muudkui mõmisedes. Loobib pidevalt asju maha, näpib masinatel nuppe, üritab igalt poolt midagi haarata. Tuterdab vägapalju ringi ja energia ei saakski justkui otsa, kui mingil olulisel põhjusel üks uni päeval ära jääb siis ikka on energiat meeletult et pidevalt ringi käia ja asjadega vehkida. Kõike teeb kiiresti ja tugevalt, sööb ka lusikaga kugistades, pudelist kaanib kiiresti.
Öösel siblib, ärkab suure kisaga, pikali pannes hakkab karjuma. Annan piima siis rahuneb. Vahel ärkab väga vara, kaissu võttes on silmas kinni kuid jalgadega peksleb ikka ja siis hakkab vigisema ning magamisest ei tule midagi välja.

On see mõneti normaalne? Mõtteid mis veel põhjus võiks olla?

Kägu kirjutas:

Saab ka varem diagnoosida kui 6 aastat, aga imikuna on kindlasti vara. Need märgid: pidevalt sahmib, ei ole rahul, sülle ei taha ja magab halvasti, on tegelikult ATH-le viitavad. Aga selles vanuses see ei pruugi tegelikult ka midagi näidata. Peab ootama vähemalt lasteaia viimaste rühmadeni. Üldiselt on nii, et mida varem diagnoositakse (juba lasteaias) seda parem ,sest siis jäävad ära kõikvõimalikud probleemid sellega, et tal pole sõpru ja õpetajad vihkavad teda ja tekivad õpiraskused, sest diagnoosile kaasnevad tavaliselt ravi ja õigem pedagoogiline kohtlemine.

ei pea, diagnoosida saab palju varem ath last.