Kellel on hüpohondria diagnoositud, kuidas raseduse ajal hakkama saite?
Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )
Teema: Hüpohondria ja rasedus
14.01.2019 11:37
To report this post you need to login first.
26.08.2019 08:36
Vana teema, aga Mina tahaks ka sellele küsimisele vastust saada…
To report this post you need to login first.
26.08.2019 12:51
Eks sa üle päeva emos istud.
To report this post you need to login first.
26.08.2019 14:25
Minul läks peale 3 kuu täitumist hirm oluliselt väiksemaks. Ka lapse liigutuste tundmine on väga rahustav, aitab ka väga lootedopler.
Enda tervise poole pealt on hirmud endised..
To report this post you need to login first.
26.08.2019 14:38
Mul ei ole vist ametlikult diagnoositud hüpohondriat, kuid olen selle probleemiga väga hädas ning ka psühholoogil käinud. Terviseärevusele on mul lisaks ka ravimite foobia 🙂 Raseduse ajal oli raske, loomulikult analüüsisin iga väikest muutust ja muretsesin kõige pärast. Tagant järele tundub nii mõnigi asi tobe. Sünnitus lihtsalt tuleb ära teha, seal nagu ei saanud enam muretseda ega paanitseda.
Aga vot peale rasedust, koos lapsega olles on hüpohondria veel hullem. Enne vastutasin ainult enda eest, nüüd nii enda kui lapse..
To report this post you need to login first.
26.08.2019 21:41
Minul oli terviseärevus olnud pikalt enne esimest last ja ootamatult tômbas see seda kôvasti vähemaks. Eriti peale lapse sündi. Polnud aega muretseda enam. Samal kujul kui enne polegi ärevus tagasi tulnud (sain ka teise lapse). Äkki liikusid mingid hormoonid paremasse tasakaalu, kes teab. Eks ma tegelen ka endaga. Kui ärevus vaikselt ligi tikub, pean rohkem magama, trenni tegema ja internetist eemale hoidma, siis ei jôuagi asi nii hulluks minna.
To report this post you need to login first.
19.09.2019 00:42
Võib-olla pole päris see vastus mida otsid, sest vast ei saa enam öelda, et hüpohondriat põen.
Mind aitas kognitiivteraapia (enne rasestumist). Teenin vähe palka, ja krigistasin hambaid makstes, aga soovitan ikkagi. Tagantjärele vaadates oleks pidanud selle raha ja julguse juba aastaid varem ohverdama.
Praegu rasedana ühelt poolt adun, et kui nendesse aukudesse sukeldun, siis teen stressiga rohkem kahju, kui potentsiaalne probleem, mille ennetamises mul võimu EI ole. Teiselt poolt – kui midagi ongi valesti (mitte rääkides siin ‘tunnustatud’ tähelepanu nõudvatest sümptomitest nagu tugev veritsemine, tugevad ebatavapärased krambid jmt), siis kui tõenäoline on, et sündimata last selle osas edukalt aidata saab? Statistiliselt äärmiselt madal.
To report this post you need to login first.
Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
