Erinevatel põhjustel. Kusjuures inimestel võib olla ka erinevates seltskondades erinev hüüdnimi, see ju tulebki inimese taustast, ajaloost jne. Hüüdnimi enamikel juhtudel ju lihtsalt nö. tekib ja kui uutel tuttavatel selle tekkelooga mingit seost pole, siis nad ka seda konkreetset hüüdnime kunagi kasutama ei hakka. Erandiks on juhud, kus inimene ise tutvustabki ennast enda hüüdnimega või nö. lühininega, siis on see tema konkreetne valik ja kõik kutsuvadki teda sedasi, nagu ta ise on märki andnud, et soovib ennast kutsutavat. Tean mitut inimest, kellel on erinevates seltskondades erinev hüüdnimi ja lisaks veel mingit seltskonnad kutsuvad teda tema enda täisnimega. Ka mul endal on kaks hüüdnime. Üks kooliajast juba ja teine ühes seltskonnas hilisemalt tekkinud. Väga paljud minu sõbrad ja tuttavad mind nendega üldse ei kutsu, sest ise ma ennast nende hüüdnimedaga ei tutvusta, neil ei ole mingit kokkupuutepunkti nende tekkelooga ja nemad nimetavad mind minu pärisnimega.
Minule ei meeldi hüüdnimed ja ei kasuta neid, minu jaoks lapsik. Kunagi koolis pandi – mõne jaoks võis olla see solvav või ebameeldiv, aga ikkagi kutsuti. Sõbranna on Kristiina, temale ei ole kunagi meeldinud Krissutamine.
Sellised hüüdnimed, mis on pigem nagu lühendid pärisnimest – Katu, Krissu, Pipsu jts – näitavad lähedust ja sooje suhteid. Ise töötasin kunagi kollektiivis, kus ülemus hüüdis nelja töötajat lühendnimedega, aga viiendale ütles külmalt ja ametlikult Tamm. Ehk siis, see viies töötaja ei meeldinud talle.
Mulle endale need Kikukesed väga ei istu, aga kui mõnele meeldib, las olla siis.
Ma olen see jututubade aegne inimene ja mõne sõbra puhul on tollane jutuka nimi külge jäänud. Isegi mu 70 aastane ema teab neid pigem jututa nimede järgi. Üks inimene on ka ametlikult endale uue nime võtnud, mis ongi tema kunagine alias.
Minul endal on olnud kaks hüüdnime. Koolis kutsuti ühte moodi ja maja juures/ koduhoovis teistmoodi. Sellepärast, et mõlemas kohas oli veel üks sama nimega tüdruk. Koolist on möödas 25 aastat ja ikka olen endiste klassikaaslaste jaoks sama hüüdnimega 🙂
Kumbagi last ei ole meie ega sõbrad hüüdnimedega kutsunud. Mehe õde on vanemale lapsele tuletanud tema nimedt hüüdnime. Lapsele see üldse ei meeldi. Kuna kohtume harva, siis ei ole hakanud midagi ütlema.
