Teema: Hüved lisaks palgale

Spordikompensatsioon, tervisekindlustus, paindlik töökorraldus, haridustoetus.

Lisanädal talvepuhkust, spordikompensatsioon (see summa on muidugi viis aastat muutumatuna püsinud, aga parem kui mitte midagi), boonuse/preemiasüsteem, lisatervisekindlustus, kodukontori võimalus, kontoris on puuviljad ja kohv. Tööandja maksab ka haiguslehe ajal esimesed päevad, ma ei tea, mis ulatuses, sest peast ei mäleta ja pole kunagi haiguslehel olnud, lisaks igasugu soodustused ja vabad päevad lastega seotud teemadel, aga lapsi pole, seega täpsemalt ei tea.

Sõprade-sugulastega rääkides tundub, et enam-vähem tavaline boonuse süsteem, kellel on suurem spordikompensatsioon, kellel tervisepäevad haiguslehe hüvitamise asemel vms, aga üldjoontes üsna sama kõigil.

#4269633:

Otsin ideid, mida muud võiks küsida.

Senised soovitajad mõtlevad “väikselt”. Puuviljad ja kohv kontoris, kodukontori võimalus, spordikomp…. Ma soovitaks mõelda suuremalt. Küsi omale korralik ametiauto (ostuhind ca 35 000) pluss sinna juurde kütusekaart limiidiga 300 eurot kuus pluss kõik hooldused ja remondid  pluss kasko, kohustuslik liikluskindlustus pluss talverehvid ilusatel valuvelgedel (plekkvelgi ära küsi) firma kulul sinna juurde. Lisaks üks väiksem asi ka veel. Mobiiltelefon firma kulul, mida saaksid iga kahe aasta tagant välja vahetada. Telefoni hind kuni 1000 eurot. Selliseid asju küsi omale ja usu mind, kui sa need välja kaupled, siis näed, et sinu elu muutub helgemaks. Kuidas ma seda tean? Ma olen selle tee läbi käinud.

Sama lugu nagu palgaga, et ega ma päris täpselt ei tea. Mingeid banaane peaks nagu saama.

#4269653:

Puuviljad kord nädalas, aga need saavad peagi otsa

#4269682:

kontoris on puuviljad ja kohv.

Nüüd ma saan aru miks eksisteerib palgalõhe. Lastakse end tööandjal ära osta banaanikimbu ning 10 apelsini eest. Neid asju peaks jõudma iga tööl käiv inimene ise poest osta.

#4269731:

Aga kust inimene peab siis teadma, mis ta tegema peab? Mina olen töötanud kohtades, kus ise ei pakuta mitte midagi, kõike tuleb nuiata ja ikka korduvalt, enne kui midagi saad.

Õige suhtumine piret. Ise tuleb küsida asju, mitte oodata, äkki tööandja märkab mind ja pakub ise.

Tööandjana ütlen otse. Päeva pealt lasen lahti kui midagi sellist nõudma keegi hakkaks. Kõik hüved tuleb ära teenida ja siis pakun ise.

Ega keegi ei nõudnud midagi, lihtsalt vestluses tööandjaga sai pisut arutada asju. Aga sinul tööandjana on muidugi vaba voli -“keelan käsen poon ja lasen” nagu öeldakse.

#4269662:

Tervisekindlustus oleks küll tore, aga vaevalt, et tööandja seda ainult mulle on valmis pakkuma ja kogu personalile kohe kindlasti mitte. Eriti praegu, kui kulusid hakatakse vaikselt kärpima

Meil on kas tervisekindlustus või spordikompensatsioon või siis kombinatsioon mõlemast. Saab kord aastas vahetada. Sellest aastast ka täiskohaga töötajatel 3 tasustatud lisapuhkepäeva aastas. Arenguvestlusel neid meil ei pakuta, need on kõigile töötajatele vabalt kättesaadavad. Arenguvestlusel räägitakse muudel teemadel (mida töötaja saaks paremini teha ja mida ta tööandjalt selle tarbeks ootab, ehk pigem tööalased asjad), banaanid,  lisahüved vms ei kuulu sinna alla.

Ma tavaliselt olen spordikompensatsiooni valinud, algul oli see 75 eurot kvartalis, nüüd 100. Enamasti mul summa täis ei tule, mingi kuukaardi jaoks jääb väheks ja üksikud ujula külastused või rahvajooksul vms osalemised ei kata seda ära. Ühel aastal valsin spordi ja tervisekindlustuse pooleks (meil on selline variant ka lisaks lihtsalt tervusekindlustusele), ise mõtlesin, et käin nahaarstil sünnimärke kontrollimas ja hambaarstil. Reaalselt ma sel aastal ühtegi arsti ei külastanud (enda kättevõtmatus  muidugi), seega edaspidi jäin ikkagi ainult spordikompensatsiooni juurde. Midagi ma ikka teen korra või paar kuus.

Oletan, et tevisekindlustuse kulud tööandjale on umbes samas  suurusjärgus kui spordikompensatsiooni kulud. Töövõtjana tunduks tervisekindlustus küll kordades kasulikum.

#4269759:

Mina ei ole sellest rääkinud ning midagi väitnud ning las see praegu jääb, ei tahaks teemast kõrvale kalduda.

“Selliseid asju küsi omale ja usu mind, kui sa need välja kaupled, siis näed, et sinu elu muutub helgemaks. Kuidas ma seda tean? Ma olen selle tee läbi käinud.”

Sinu väide. Aga ju siis mõtlesid välja, veel mõttetum.

#4269686:

#4269633:

Otsin ideid, mida muud võiks küsida.

Senised soovitajad mõtlevad “väikselt”. Puuviljad ja kohv kontoris, kodukontori võimalus, spordikomp…. Ma soovitaks mõelda suuremalt. Küsi omale korralik ametiauto (ostuhind ca 35 000) pluss sinna juurde kütusekaart limiidiga 300 eurot kuus pluss kõik hooldused ja remondid pluss kasko, kohustuslik liikluskindlustus pluss talverehvid ilusatel valuvelgedel (plekkvelgi ära küsi) firma kulul sinna juurde. Lisaks üks väiksem asi ka veel. Mobiiltelefon firma kulul, mida saaksid iga kahe aasta tagant välja vahetada. Telefoni hind kuni 1000 eurot. Selliseid asju küsi omale ja usu mind, kui sa need välja kaupled, siis näed, et sinu elu muutub helgemaks. Kuidas ma seda tean? Ma olen selle tee läbi käinud.

Need asjad on näiteks minu töölepingus niikuinii paketis. Iga kahe aasta tagant uus kuni 1000.- telefon ja 1500.- autolimiit (ise vaatad, kuidas kulutad, kas maksad juurde v mitte).

Vaevalt, et tavatöökohtadel selliseid boonuseid pakutakse ja seega sinu soovitus on natuke pildist väljas.

Kodukontori võimalus, prillide kompensatsioon kuni 50€, massaaž soodustusega. Kes elab kaugemal, siis tasuta bussi võimalus. Kontoris piiramatu võimalus tee ja kohvi teha. Tööle tulin, siis pakuti ka töötelefon koos numbriga, kuni 250€ eelarve piires. Tiimiürituste rahaline toetamine. Jõulupakid lastele. Rohkem ei olegi midagi. Kes tootmises on, nendel on omad boonused veel, aga kontori töötajatel rohkem polegi hüvesid.

Minu tööandja nt on sõlminud ühe meditsiiniasutusega tervisekindlustuse kokkuleppe, mistõttu makstakse kinni kõikide töötajate hambaravi 80 % ulatuses, töötaja enda omafinantseering hambaravis on 20 %, samuti palju muid meditsiiniteenuseid, sh vajadusel psühholoogi nõustamised ja vaktsineerimised. Kord kuus tellitakse töö juurde kohapeale massöör, kes osutab teenust sooduspakkumisega võrreldes massaaži turuhinnaga.

Paketti kuulub ka spordikompensatsioon – inimesed saavad valida, kas nad soovivad suuremas osas lasta kompenseerida terviseteenuseid või sportimist.

Põhipuhkus on 35 päeva, lisaks nädal nn talvepuhkust jõuludel ja aastavahetusel, lisaks igas kvartalis üks 100 % tasustatud tervisepäev. Haigusleht makstakse alates esimesest haiguspäevast.

Ametimobiiltelefon.

Keelekursused makstakse kinni 100 %: eestlastele võõrkeeled ja välismaalastele eesti keel.

Asutusel on oma söögikoht, kus saab nii hommiku- kui lõunasööki. Lõunabuffet’ hind on keskmiselt 2 €, kui toitu üle jääb 50%se soodustusega kaasa osta.

Asutuse peod on tavaliselt korraldatud sponsorite abiga, kus töötajaile jagatakse hulgi põnevaid kingitusi, ng nt lõunad põnevates söögikohtades, daamidele kosmeetikupaketid, lisaks nänni: vahuveine, kosmeetikat jne.

Jõulupreemia on vist juba igas ettevõttes/asutuses, nii et seda pole mõtet enam mainida.

Tegemist Tallinna kesklinnas tegutseva asutusega ja suures osas rahvusvahelise kollektiiviga.

#4269736:

#4269653:

Puuviljad kord nädalas, aga need saavad peagi otsa

#4269682:

kontoris on puuviljad ja kohv.

Nüüd ma saan aru miks eksisteerib palgalõhe. Lastakse end tööandjal ära osta banaanikimbu ning 10 apelsini eest. Neid asju peaks jõudma iga tööl käiv inimene ise poest osta.

Oh muidugi jaksvadki, nagu ka lõunasöögi ja bensukulud. Nii harva kui mina ka kontorisse satun, on siiski päris meeldiv, kui ploome, pirne vms pakutakse. Kes tunneb ennast sellest riivatuna ja äraostetuna, see lihtsalt ei võta. Banaane ja füüsaleid polegi nagu näinud, sest meil on puuviljad ainult. Marju, rohttaimede vilju jms ei ole. Kusjuures ma pole kunagi mõelnud, miks 🙂

Palgalõhet see pisike lisasoodustus ei tõenda ega välista. Ei soodusta ega vähenda.

Mis puudutab tööandja poolt ära ostmist, siis seda ka muidugi, sul on õigus. Ta ostab meie tööd, õigemini selle tulemusi. Selle tööandjapoolse “ära ostmise” teine nimi on palga maksmine.