Esileht Pereelu ja suhted Huvitavad inimesed, kes ei taha lapsi

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 95 )

Teema: Huvitavad inimesed, kes ei taha lapsi

Postitas:
Kägu

Ütlen kohe ette ära, et see teema pole sellest, kas lapsi peaks või ei tohiks saada, vaid teatud inimtüübist, keda olen kohanud.

Kui paljusid huvitavaid (st mitte suvalisi joodikuid või ema juures elavaid täismehi) lastetuid ja ehk ka suhteta inimesi teate? Ise omandan teist kõrgharidust loomingulisel alal ja vähemalt välismaal õppides olen näinud palju selliseid 30-40ndates inimesi, kes lapsi ei tahagi. Nii mõnegi puhul ei teagi, kas neil on suhe, sest nad räägivad peamiselt oma ideedest, tööst ja avaldavad arvamust, mitte suhetest ja perest. Mõne puhul vaevalt, et tal suhet on, sest õpetab näiteks ülikoolis ja juhib firmat, samal ajal käib tudengitega väljas. Seks või pereelu selliseid ei tõmba, elavad justkui vaimumaailmas. Vanasti mindi mungaks salateadusi õppima, nüüd elatakse ülikoolis või oma firmale. Ausalt öeldes pole aimugi, kas nad on homod või heterod.

Eestis on selliseid pidevalt arenevaid ja elutööle pühenduvaid inimesi vähem. Suurem osa muutub mingi aeg paikseks ja nende plaanid ka väiksemaks. Tahetakse stabiilset tööd, mitte riskeerida. Aga mujal on juba trend, et nooremad tahavad üha enam üksi elada ja sõpradega suhelda, suhe on teisejärguline. Tähendab, selle otsimine, muidugi kui sobiv partner olemas on, siis temast hoolitakse, aga suhet ega lapsi suurem osa noortest ei vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on muidugi inimeste väga isiklik otsus ning mitte üldse teiste arvustada ega kommenteerida otsus, siiski minul on sellistest inimestest väga kahju, teades, millest nad ilma jäävad. Ma poleks tänasel päeval üldse see inimene, kui ma poleks last saanud. Lapse sünd muutis minu elus kõik. Maailmavaate, seltskonna, kellega lävin, isegi toidu, mida söön, elukoha jne. Just lapse sünniga sain ma aru, mis on isetu, tingimusteta armastus, mul kadus igasugune huvi igasuguse mõttetu karjääri tegemise vastu mingis x firmas, asetus paika, mis on oluline elus ja mis seda ei ole. Seega kui siin teemas tuua ära see, justkui ilma lasteta inimesed oleksid huvitavad ja vaimsed, pean ma paraku otse välja ütlema, et neid vaimseid sügavusi, mida suudab haarata järglase saanud inimene, ei suuda ilma selle kogemuseta inimene mitte kunagi saavutada. Lapse sünd annab egost lahtiütlemise kogemuse, jäägitu teenimise kogemuse, sügava hoolimise kogemuse, tingimusteta armastuse kogemuse – just need kogemused on kõige olulisemad ka sügava vaimsuse saavutamisel, ilma nende kogemusteta ei olegi see paraku võimalik. Ma muidugi pean siin silmas vanemaid, kes tõesti vanemateks saavad, selle sõna otseses tähenduses, mitte lihtsalt ei poegi pinnapealselt, ka viimaseid eksisteerib, nemad on jäänud kuhugi looma ja inimese vahepeale oma arengult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu mehe parim sõber on selline. Töötab väga heal juhtival kohal, teenib ülikõrget palka ja teeb hommikust õhtuni tööd. Küsimusele, kuidas ta eraelu läheb, vastab, et see, kord paari nädala tagant sõpradega saunatamine, ongi tema eraelu. Vähemalt viimase kümne aasta jooksul ei ole tal püsisuhet olnud. Muidu väga normaalne mees, seda, et naist ei leiaks, tema puhul ei usu, ta lihtsalt ei tahagi. Saab varsti 40.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen kohanud lastetuid ja lastega inimesi nii sügavalt vaimste ja huvitavate isikute seas ning nende hulgas, kes teevad väga lihtsaid töid.
Üks naine keskendus karjäärile ja tööle, kuna ta põdes nooruses emakatuberkuloosi ning jäi viljatuks.
Selle naise puhul on mul tõsiselt kahju, sest välimuselt on ta veetlev ning äärmiselt tark ja arukas inimene. Nad on mehega mõlemad väga põnevad isiksused (oma erialadel ka ilmselt rahvusvaheliselt tuntud – arvestades selle põhjal, kui sagedasti nad reisivad erinevatele konverentsidele ja sümpoosionitele).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen kohanud lastetuid ja lastega inimesi nii sügavalt vaimste ja huvitavate isikute seas ning nende hulgas, kes teevad väga lihtsaid töid.
Üks naine keskendus karjäärile ja tööle, kuna ta põdes nooruses emakatuberkuloosi ning jäi viljatuks.
Selle naise puhul on mul tõsiselt kahju, sest välimuselt on ta veetlev ning äärmiselt tark ja arukas inimene. Nad on mehega mõlemad väga põnevad isiksused (oma erialadel ka ilmselt rahvusvaheliselt tuntud – arvestades selle põhjal, kui sagedasti nad reisivad erinevatele konverentsidele ja sümpoosionitele).

Aga kui on suur lapseigatsus, siis on ka muid variante kui ise rase olla. Kui need ei sobi, siis ilmselt pole tal endal see soov ikka nii suur ja pole vast vaja väga kaasa tunda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ei pruugi olla nende teadlik valik. Mul on ka üks selline edukas ja huvitav sõber. Tema on mulle südant puistanud, et ta ei oska luua ja hoida toimivaid lähisuhteid. Mingid hirmud, pole üle ühe korra proovinudki. Tema jaoks on kogu särav vaimu- ja tööelu lihtsalt second best valik, kaitsekilp ja pääsetee.
Arvatavasti on see paljudega nii ja kindlasti ka süvenev trend tänu nutimaailmas suhtlemisele ja vähestele otsekontaktidele. Järjest vähemad inimesed oskavad koos elada. Aga seda oma puudujääki on häbi tunnistada (kes meist ikka praalib oma nõrkustega) ja enesekaitseks jäetaksegi mulje, et “ma ei tahagi”. Näiteks, võtame kasvõi viljatuse, enamik varjab oma viljatust ja hämab mingitest muudest põhjustest, kui mõni taktitu vanem sugulane pärib, et millal siis ükskord lapsed tulevad. Isiksusehäiretest, ärevusest jms on inimestel sama piinlik rääkida.

Ennast teostada saab ka pereelu elades, on palju teadlasi ja tipptegijaid, kel pere. Mismoodi paarisuhe, lapsevanemaks olemine ja huvitavaks arenevaks isiksuseks olemine üksteist välistavad? Paljud on ju seda kõike korraga.

Nii et ma arvan, et selliste valikute taga on 85-90% juhtudel mingid sisemised probleemid, millest lihtsalt ei räägita, sest valus ja/või häbi on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on muidugi inimeste väga isiklik otsus ning mitte üldse teiste arvustada ega kommenteerida otsus, siiski minul on sellistest inimestest väga kahju, teades, millest nad ilma jäävad. Ma poleks tänasel päeval üldse see inimene, kui ma poleks last saanud. Lapse sünd muutis minu elus kõik. Maailmavaate, seltskonna, kellega lävin, isegi toidu, mida söön, elukoha jne. Just lapse sünniga sain ma aru, mis on isetu, tingimusteta armastus, mul kadus igasugune huvi igasuguse mõttetu karjääri tegemise vastu mingis x firmas, asetus paika, mis on oluline elus ja mis seda ei ole. Seega kui siin teemas tuua ära see, justkui ilma lasteta inimesed oleksid huvitavad ja vaimsed, pean ma paraku otse välja ütlema, et neid vaimseid sügavusi, mida suudab haarata järglase saanud inimene, ei suuda ilma selle kogemuseta inimene mitte kunagi saavutada. Lapse sünd annab egost lahtiütlemise kogemuse, jäägitu teenimise kogemuse, sügava hoolimise kogemuse, tingimusteta armastuse kogemuse – just need kogemused on kõige olulisemad ka sügava vaimsuse saavutamisel, ilma nende kogemusteta ei olegi see paraku võimalik. Ma muidugi pean siin silmas vanemaid, kes tõesti vanemateks saavad, selle sõna otseses tähenduses, mitte lihtsalt ei poegi pinnapealselt, ka viimaseid eksisteerib, nemad on jäänud kuhugi looma ja inimese vahepeale oma arengult.

Ma ootasin ka, et lapse saamisega tuleb mingi suur isiksuse muutus, nagu räägitud on. See oli mu suurima soovi täitumine, aga võin öelda, et MITTE MIDAGI mu isiksuses ei muutunud. Laps on mulle… võiks öelda, et ta on mu elu! Aga sellist juttu lugedes (ja paljudest kohtadest) tekib küsimus, kas te enne olite hullud egomaniakid siis? Varem ei olnud kogenud sügavat hoolimist, tingimusteta armastust? Kui lape sünd sihuke vaimne katarsis oli, mida see vaimuke enne tegi? Uinus? Ma väljendun teravalt, sest sina väljendud ülbelt. Ülbelt ja halvustavalt. Sa esined oma postituses, nagu püha graali esmane avastaja ja pead mäejutlust sügavast vaimsusest… samal ajal kui reaalselt su vaimsus oma ninaotsast kaugemale vaatama ei küündi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma muidugi pean siin silmas vanemaid, kes tõesti vanemateks saavad, selle sõna otseses tähenduses, mitte lihtsalt ei poegi pinnapealselt, ka viimaseid eksisteerib, nemad on jäänud kuhugi looma ja inimese vahepeale oma arengult.

Sa mõtled neid, kes saavad lapse lihtsalt endale, ilma et peaks oluliseks lapse kasvukeskkonda terves ja tugevas peres omaenda vanematega? Olen sinuga nõus. See on loomalik suhtumine küll, et kõigepealt sigin, eks pärast näe, kes üles kasvatab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

võin öelda, et MITTE MIDAGI mu isiksuses ei muutunud. Laps on mulle… võiks öelda, et ta on mu elu! Aga sellist juttu lugedes (ja paljudest kohtadest) tekib küsimus, kas te enne olite hullud egomaniakid siis?

Umbes sama emotsioon. Muidugi ma armastan oma lapsi, aga et nüüd kohe teine inimene, seda ei ütleks. Midagi siiski muutus – kui ma enne olin laste suhtes suht ükskõikne, siis pärast omade saamist avastasin, et lapsed on armsad olevused.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on suhe ja lapse saamine kaks täiesti erinevat asja st. need ei käi tihtipeale koos. Tean mitmeid paare, kes pikemat aega koos elanud, aga lapsi ei ole. Olen ise samasuguses suhtes. Laste mittesoovimine ei tähenda, et inimene ei oska või ei taha suhteid luua või hoida.
Ja asi pole selles, et lapsi ei saada, kui ikka paar on koos olnud 25 a ja väga tahaks lapsi, oleks nad juba ammu lapsendand. Sellistel paaridel on lihtsalt teised prioriteedid- töö, vabadus, tahtmatus endale eluaegseid kohustusi võtta. See on teadlik valik, mitte mingi puudujääk või saamatus suhete loomisel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on muidugi inimeste väga isiklik otsus ning mitte üldse teiste arvustada ega kommenteerida otsus, siiski minul on sellistest inimestest väga kahju, teades, millest nad ilma jäävad. Ma poleks tänasel päeval üldse see inimene, kui ma poleks last saanud. Lapse sünd muutis minu elus kõik. Maailmavaate, seltskonna, kellega lävin, isegi toidu, mida söön, elukoha jne. Just lapse sünniga sain ma aru, mis on isetu, tingimusteta armastus, mul kadus igasugune huvi igasuguse mõttetu karjääri tegemise vastu mingis x firmas, asetus paika, mis on oluline elus ja mis seda ei ole. Seega kui siin teemas tuua ära see, justkui ilma lasteta inimesed oleksid huvitavad ja vaimsed, pean ma paraku otse välja ütlema, et neid vaimseid sügavusi, mida suudab haarata järglase saanud inimene, ei suuda ilma selle kogemuseta inimene mitte kunagi saavutada. Lapse sünd annab egost lahtiütlemise kogemuse, jäägitu teenimise kogemuse, sügava hoolimise kogemuse, tingimusteta armastuse kogemuse – just need kogemused on kõige olulisemad ka sügava vaimsuse saavutamisel, ilma nende kogemusteta ei olegi see paraku võimalik. Ma muidugi pean siin silmas vanemaid, kes tõesti vanemateks saavad, selle sõna otseses tähenduses, mitte lihtsalt ei poegi pinnapealselt, ka viimaseid eksisteerib, nemad on jäänud kuhugi looma ja inimese vahepeale oma arengult.

Sellise jutu on küll kirjutanud naine, kes on ajud välja sünnitanud.Tõmba nüüd veidi tagasi ja mõtle elu üle järele. Miljardid naised sünnitavad, sa ei ole esimene ega viimane, sa ei ole neist parem, erilisem, teistsugusem, vaimsem. Oled tavaline naine, kes on saanud lapse. Laps EI OLE kogu inimese elu. Kui sinu oma on ja sa suudad oma vaimsust identifitseerida vaid läbi emaks saamise, siis jah, on see nukker ja tekib tõesti küsimus, et kes sa siis varem olid. Parasiit? Vaimu ja hingeta juurvili?
MÕTTETU karjääri tegemisest me sinu puhul ei räägi, eks. Ülim siin mailmas on poegida, mitte oma aju kasutada millekski muuks.
PINNAPEALNE POEGIMINE? Midagi veel labasemat saad teiste naiste kohta öelda? Sina oled lilleke pasameres?
<naine, kolme lapse ema>

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seega kui siin teemas tuua ära see, justkui ilma lasteta inimesed oleksid huvitavad ja vaimsed, pean ma paraku otse välja ütlema, et neid vaimseid sügavusi, mida suudab haarata järglase saanud inimene, ei suuda ilma selle kogemuseta inimene mitte kunagi saavutada.

Päris huvitav arvamus. Mina näiteks tean kahe lapse ema, kes on enda arvates ka mingi hullult “vaimselt sügav ja idamaiselt tark”, tegelikkus on aga see, et mina (lasteta naine) näen, et ta on lihtsalt üks keskpärane tuhmakas, kes ei ole elus suurt midagi näinud ega kuulnud ja haarab lihtsalt siit-sealt midagi külge ja kukub järgima.
See tuhmus muidugi ei takista tal enesekindlalt “hullult vaimne ja sügav” edasi olemast 😀 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
kaarel

“huvitav inimene” on jällegi väga subjektiivne hinnang ja langeb sinna, mida arvata
kategooriasse ehk mida hivemind arvab.
ma ennast huvitavaks inimeseks ei pea ja lapsi ma ka ei taha. kui lapse saamine on
elu ülim saavutus, siis ajab muigama küll, nagu elu oleks nii tühi ja mõttetu muidu.
mu ema ikka ütleb, et elu mõte on lapsed, ma ainult muigan selle peale. kui keegi
tahab lapsi, siis saagu ja palju õnne. mul on muudki oma eluga teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga minuarust need kellel lapsi pole, pole ka mingid erilised inimesed. Täiesti tavalised mehed ja naised. Need, kes kõvasti tööd rabavad või vaimu rikastavad, kipuvad kuidagi enne 60 eluaastat ära surema. Loodus on teinud inimese sigivaks, kui ei sigi, siis loodusel pole sind vaja ja organism hakkab läbi haiguste end ise hävitama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga minuarust need kellel lapsi pole, pole ka mingid erilised inimesed. Täiesti tavalised mehed ja naised. Need, kes kõvasti tööd rabavad või vaimu rikastavad, kipuvad kuidagi enne 60 eluaastat ära surema. Loodus on teinud inimese sigivaks, kui ei sigi, siis loodusel pole sind vaja ja organism hakkab läbi haiguste end ise hävitama.

Hahahaaaa, mingi järjekordne sünnitanud vaimuhiiglane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on muidugi inimeste väga isiklik otsus ning mitte üldse teiste arvustada ega kommenteerida otsus, siiski minul on sellistest inimestest väga kahju, teades, millest nad ilma jäävad. Ma poleks tänasel päeval üldse see inimene, kui ma poleks last saanud. Lapse sünd muutis minu elus kõik. Maailmavaate, seltskonna, kellega lävin, isegi toidu, mida söön, elukoha jne. Just lapse sünniga sain ma aru, mis on isetu, tingimusteta armastus, mul kadus igasugune huvi igasuguse mõttetu karjääri tegemise vastu mingis x firmas, asetus paika, mis on oluline elus ja mis seda ei ole. Seega kui siin teemas tuua ära see, justkui ilma lasteta inimesed oleksid huvitavad ja vaimsed, pean ma paraku otse välja ütlema, et neid vaimseid sügavusi, mida suudab haarata järglase saanud inimene, ei suuda ilma selle kogemuseta inimene mitte kunagi saavutada. Lapse sünd annab egost lahtiütlemise kogemuse, jäägitu teenimise kogemuse, sügava hoolimise kogemuse, tingimusteta armastuse kogemuse – just need kogemused on kõige olulisemad ka sügava vaimsuse saavutamisel, ilma nende kogemusteta ei olegi see paraku võimalik. Ma muidugi pean siin silmas vanemaid, kes tõesti vanemateks saavad, selle sõna otseses tähenduses, mitte lihtsalt ei poegi pinnapealselt, ka viimaseid eksisteerib, nemad on jäänud kuhugi looma ja inimese vahepeale oma arengult.

Ma ootasin ka, et lapse saamisega tuleb mingi suur isiksuse muutus, nagu räägitud on. See oli mu suurima soovi täitumine, aga võin öelda, et MITTE MIDAGI mu isiksuses ei muutunud. Laps on mulle… võiks öelda, et ta on mu elu! Aga sellist juttu lugedes (ja paljudest kohtadest) tekib küsimus, kas te enne olite hullud egomaniakid siis? Varem ei olnud kogenud sügavat hoolimist, tingimusteta armastust? Kui lape sünd sihuke vaimne katarsis oli, mida see vaimuke enne tegi? Uinus? Ma väljendun teravalt, sest sina väljendud ülbelt. Ülbelt ja halvustavalt. Sa esined oma postituses, nagu püha graali esmane avastaja ja pead mäejutlust sügavast vaimsusest… samal ajal kui reaalselt su vaimsus oma ninaotsast kaugemale vaatama ei küündi.

Sinule vastaks ühe professori sõnadega, et ikka juhtub ega noa ja kahvliga sööma hakkamine inimsööjast ka inimest tee. Kõigile pole antud, ära üldse pinguta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Mehike27

Arvestades elatusrahasid jne kulusid siis:Laps per nägu 225 euri kuu. Aastas 225×12=2700. 18 aastat teeb siis kokku 18×2700=48 600. Arvestades, et naine tahab vb kahte titte siis korrutame kahega, mis teeb kokku 97 200 eurot. Mõtlen nüüd kui palju kuumasid tasulisi beibesid selle raha eest saan endale soojal maal koos külma õllega lubada siis jääb ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

On ju teaduslikult kindlaks tehtud, et soov lapsi saada on põhimõtteliselt loomariigist pärit. Enamikel inimestel see avaldub, aga mitte kõigil. Mingit objektiivset vajadust (muud, kui alateadlik liigi säilimine) järglasi saada tegelikult pole. Isegi, kui neid saad, siis üle mõne põlvkonna sa oma eluajal ei näe ja tegelikult pole kellelgi sooja ega külma oma 200 või 500 aastat tagasi elanud esivanematest ega ka sellest, kui keegi ütleks, et tegelikult oli mõni tema vanem 500 aastat tagasi lapsendatud, mitte bioloogiline laps.

Nüüd teine aspekt on see, et tahaks lihtsalt kedagi kasvatada. See on veel vähemal hulgal kui eelmine, mis esineb suuremal hulgal inimestel. Kui seda soovi ei teki ja bioloogiliselt lapsi ei saa, siis suure tõenäosusega inimesel lapsi pole. Kui see soov on, aga ise lapsi ei saa, siis kas lapsendab või võtab koera-kassi.

Nüüd isiklikust vaatevinklist. Minul on 2 last, sest tunnen, et tahan bioloogilisi järglasi ehk et esineb seesama esimene variant, kus on alateadlik, ebaratsionaalne soov järglasi saada. Samas, minul isiklikult see teine variant (lihtsalt tahaks kasvatada kedagi) puudub. Olen kindel, et kui ma füüsiliselt lapsi ei saaks, siis oleksin lastetu, lapsendamise soov või selline üldine soov hoolitseda ja kedagi, ükskõik, keda, puudub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma usun, et miks nad ei taha, siis neid põhjusi ja põhjuste allhoovusi ja põhipõhjusi võib olla niipalju kui inimesi endid.
Aga arvestades, kuipalju võhma, aega raha läheb 1-2-3 lapse (issand hoidku veel rohkema 🙂 ) peale, siis pole ime, et selle ressursiga midagi muud pärishuvitavat välja tuleb. Ja midagi peab ju inimene tegema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen selline naine, heas suhtes, lapsi ei soovi. Lapsi tahta on täpselt sama normaalne kui neid mitte tahta. Imelikud on inimesed, kes mingeid sügavaid “póhjusi”, tervislikke vmt sealt otsima hakkavad. Ma pole veel kunagi kellelgi palunud pòhjendada, et räägi MIKS sa ikkagi selle lapse saada otsustasid? Ju ta siis tahtis.
Nii nagu meie naudime oma elu sellisena nagu ta on. Mul on mitmeid sòpru sòbrannasid, kes samuti lapsi ei soovi. Tüürime 30ndate lòpu suunas ehk et ilmselt need otsused enam inimestel ei muutu. Kindlasti võib inimesi jagada stereotüüpseteks ja huvitavateks. Kindlasti olen subjektiivne, aga sellised tavalised inimesed näevad täisväärtusliku elu osana alati ka paljunemist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen selline naine, heas suhtes, lapsi ei soovi. Lapsi tahta on täpselt sama normaalne kui neid mitte tahta. Imelikud on inimesed, kes mingeid sügavaid “póhjusi”, tervislikke vmt sealt otsima hakkavad. Ma pole veel kunagi kellelgi palunud pòhjendada, et räägi MIKS sa ikkagi selle lapse saada otsustasid? Ju ta siis tahtis.
Nii nagu meie naudime oma elu sellisena nagu ta on. Mul on mitmeid sòpru sòbrannasid, kes samuti lapsi ei soovi. Tüürime 30ndate lòpu suunas ehk et ilmselt need otsused enam inimestel ei muutu. Kindlasti võib inimesi jagada stereotüüpseteks ja huvitavateks. Kindlasti olen subjektiivne, aga sellised tavalised inimesed näevad täisväärtusliku elu osana alati ka paljunemist.

Sinu arvamus, sinu õigus. Kohtusin hiljuti välismaal huvitava, vanema naisega, vanus oli tal 58, väga kurb oli ta minu lapsi nähes oma kunagise otsuse üle mitte lapsi saada (tal oli elu jooksul ka üks abort). Täna soovinuks ta väga ema ning vanaema olla. Seega palun ära otsusta noorest peast vanema enda soovide üle, räägi iseendaga see asi enne lõplikku otsust ikka põhjalikult läbi. Inimene, see arenguvõimelisem, muutub ajas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Samas, minul isiklikult see teine variant (lihtsalt tahaks kasvatada kedagi) puudub. Olen kindel, et kui ma füüsiliselt lapsi ei saaks, siis oleksin lastetu, lapsendamise soov või selline üldine soov hoolitseda ja kedagi, ükskõik, keda, puudub.

Sa ei saa seda kuidagi teada kuna sul sellist olukorda pole tekkinud. Kui oleksid lastetu, siis vabalt võid olla vabatahtlikult mõnele hoovilapsele mentoriks, no näiteks kellel vanematehool on väheldasem vms. See kasvatamise vajadus kipub hoopis vanusega tulema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ei tahtnud lapsi saada. Mulle ei meeldi lapsed, ma ei oska nendega olla, ma olen juba varasest noorusest teadnud, et ma emaks ei sobi.

Tegelikult on elu läinud teisiti ja mul on 4 last. Jah, ma olen õnnelik, et andsin oma lastele võimaluse sündida ja et ma olen neid kasvatanud nii hästi või halvasti kui oskasin ning et nad kõik on tublid noored inimesed. Aga samas arvan ka praegu, 50-aastasena, et mu elu lastetuna ei oleks praegusega võrreldes millegi poolest halvem olnud. Mingit vaimuhiiglast minust ka ilma lasteta tõenäoliselt saanud ei oleks, aga elu oleks läinud ilmselt kuidagi … teistmoodi.

Kõik inimesed ei pea tahtma lapsevanemaks saada, samamoodi nagu lapsevanem olemiseks ei pea ise sünnitama/sigitama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen selline naine, heas suhtes, lapsi ei soovi. Lapsi tahta on täpselt sama normaalne kui neid mitte tahta. Imelikud on inimesed, kes mingeid sügavaid “póhjusi”, tervislikke vmt sealt otsima hakkavad. Ma pole veel kunagi kellelgi palunud pòhjendada, et räägi MIKS sa ikkagi selle lapse saada otsustasid? Ju ta siis tahtis.
Nii nagu meie naudime oma elu sellisena nagu ta on. Mul on mitmeid sòpru sòbrannasid, kes samuti lapsi ei soovi. Tüürime 30ndate lòpu suunas ehk et ilmselt need otsused enam inimestel ei muutu. Kindlasti võib inimesi jagada stereotüüpseteks ja huvitavateks. Kindlasti olen subjektiivne, aga sellised tavalised inimesed näevad täisväärtusliku elu osana alati ka paljunemist.

Sinu arvamus, sinu õigus. Kohtusin hiljuti välismaal huvitava, vanema naisega, vanus oli tal 58, väga kurb oli ta minu lapsi nähes oma kunagise otsuse üle mitte lapsi saada (tal oli elu jooksul ka üks abort). Täna soovinuks ta väga ema ning vanaema olla. Seega palun ära otsusta noorest peast vanema enda soovide üle, räägi iseendaga see asi enne lõplikku otsust ikka põhjalikult läbi. Inimene, see arenguvõimelisem, muutub ajas.

Usu mind, kui sa tead, siis sa ikka 100% tead. Küllalt on siin juttu olnud ka vastupidisest, inimene kel on laps, tegelikult ei soovi seda last. Jah kasvatab hoolitseb eeskujulikult, aga ei armasta. See on muidugi absoluutne tabuteema, vähesed neist naistest seda otse näkku tunnistaks.
Kahetsemise teema tundub veider. Iga ajudega inimene ju teab, et fertiilne iga on piiratud. See ei tule ju uudisena.

Aga tore ju et ròòmsaid lastetuid on. Maailma elanikkond ei näita paraku mingeid kahanemise märke:( Ressursid aga ainult vähenevad, pole vaja arutut reprodutseerumist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Arvestades elatusrahasid jne kulusid siis:Laps per nägu 225 euri kuu. Aastas 225×12=2700. 18 aastat teeb siis kokku 18×2700=48 600. Arvestades, et naine tahab vb kahte titte siis korrutame kahega, mis teeb kokku 97 200 eurot. Mõtlen nüüd kui palju kuumasid tasulisi beibesid selle raha eest saan endale soojal maal koos külma õllega lubada siis jääb ära.

Niimoodi saaks ju kõige puhul võrrelda. Reedel väljas käimine on ka vähemalt 50 eur, saabki u 225 eur kuus kokku. Valmistoidu söömine maksab vähemalt 10 eur söögikord, kuus 300 eur, 8 aastaga saaks 64800 eur sellelt kokku hoida. Aga millegipärast ei mõtle sa väljas söömise-joomise, suitsetamise, pidutsemise või mõttetute vidinate ostmise puhul, et kui palju 18 aastaga kokku hoiaks.

225 eur eest saab tegelikult ainult ühe tasulise beibe 1-2ks tunniks ja seal sente ei loeta ning 10 min kaupa teenust ei pakuta. Oma naine, isegi lapsega, on majanduslikus mõttes palju odavam. Säästad kepi pealt ikka väga palju, kui naine on seksimaias, saad 2 * päevas ja ei pea maksma 300*30 ehk 9000 eur kuus. Kui naine seksib sinuga näiteks 3 korda nädalas, siis säästaksid prostituudi peale 3*4*150 ehk 1800 eur.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Samas, minul isiklikult see teine variant (lihtsalt tahaks kasvatada kedagi) puudub. Olen kindel, et kui ma füüsiliselt lapsi ei saaks, siis oleksin lastetu, lapsendamise soov või selline üldine soov hoolitseda ja kedagi, ükskõik, keda, puudub.

Sa ei saa seda kuidagi teada kuna sul sellist olukorda pole tekkinud. Kui oleksid lastetu, siis vabalt võid olla vabatahtlikult mõnele hoovilapsele mentoriks, no näiteks kellel vanematehool on väheldasem vms. See kasvatamise vajadus kipub hoopis vanusega tulema.

Ma olen seda terve elu mõelnud. Enamasti naised mõtlevad sellele, et aga mis siis, kui ma ei saa lapsi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõtlemine ja reaalsus on siiski kaks väga erinevat asja. Näitena kas oled reaalselt jalutu või oled jalgadega. Ükskõik kuidas jalutu elu ette ei kujutaks, ei teki ikkagi seda kogemust kui neid jalgu tegelikult ka all ei oleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

osa inimesi lihtsalt ei saa lapsi.
kas sellepärast, et pole elus veel kordagi kellegagi voodisse sattunud ja on veel 50+ vanuses neitsi.
või nt tervislikel põhjustel – nt pole spermatsoidid viljastusvõimelised (mehed) või on emakas või munasarjad vähi või kasvaja tõttu eemaldatud (naised).

ma nt oleks ka 2 või 3 last soovinud, kuid kohe peale esiklapse sündi avastati kasvaja, esimesest lõikusest ei piisanud, arenes edasi, teisel lõikusel läks juba terve emakas.
aga ma ei kuuluta seda avalikult ei ajakirjanikele ega kuskil blogilehel. see on mu isiklik probleem. arva, teemaalgataja, mida tahad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täna soovinuks ta väga ema ning vanaema olla. Seega palun ära otsusta noorest peast vanema enda soovide üle,

Ärgem ikka unustagem, et me räägime täiesti eraldi inimesest, lapsest, mitte SINU SOOVIST. Laps ei ole sinu soov, ta on inimene, isiksus, karakter ja elulugu. On sigadus sundida kellelegi lapsetegu peale.
(Minul on lapsed.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina sain peale laste sündi aru, et nende saamine oli suur viga. Nüüd on hilja kahetseda muidugi. Lapsed on juba suured ka. Eriti hull olukord oli siis, kui lapsed olid väikesed. Mingit soovi nendega mängida pole mul kunagi olnud. Nüüd on õnneks suured, mängueast ammu väljas. Ühesõnaga, kahju, et aega tagasi keerata ei saa, valiksin lastevaba elu. Laste suureks kasvatamine on olnud üks piinarikas aeg, tõsiselt kohe. Kahjuks olen seda pidanud tegema üksinda, laste isa lasi jalga, kui lapsed olid veel väikesed. Poes ja mujal avalikes kohtades hoian kõrvu kinni, kui mõni lapsevanem oma titel karjuda või jonnida laseb. Jätku oma kräunuv titt koju, kui teda rahustada ei suuda. Mina ei pea seda kannatama. Ma pole kunagi lasknud oma lastel avalikus kohas teisi inimesi oma kisaga häirida. Hea meelega koliks mõnda kohta, kus väikeseid lapsi üldse ei ole. Vanust mul muidugi ka omajagu juba. Ja mida vanemaks saan, seda rohkem tahan vaikust ja rahu.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 95 )


Esileht Pereelu ja suhted Huvitavad inimesed, kes ei taha lapsi