Teema: Huvitavad inimesed, kes ei taha lapsi

Kägu kirjutas:

Olen selline naine, heas suhtes, lapsi ei soovi. Lapsi tahta on täpselt sama normaalne kui neid mitte tahta. Imelikud on inimesed, kes mingeid sügavaid “póhjusi”, tervislikke vmt sealt otsima hakkavad. Ma pole veel kunagi kellelgi palunud pòhjendada, et räägi MIKS sa ikkagi selle lapse saada otsustasid? Ju ta siis tahtis.
Nii nagu meie naudime oma elu sellisena nagu ta on. Mul on mitmeid sòpru sòbrannasid, kes samuti lapsi ei soovi. Tüürime 30ndate lòpu suunas ehk et ilmselt need otsused enam inimestel ei muutu. Kindlasti võib inimesi jagada stereotüüpseteks ja huvitavateks. Kindlasti olen subjektiivne, aga sellised tavalised inimesed näevad täisväärtusliku elu osana alati ka paljunemist.

Ma, kahe planeeritud lapse ema, noogutasin su jutule viimase lauseni kaasa. Kuigi mina olen alati teadnud, et ühel hetkel saab minust ema, ei ole ma kunagi hukka mõistnud või ümber veenda püüdnud inimesi, kes teavad, et nad seda ei taha. Kiidan hoopis teadlikult ja vastutustundlikult tehtud valiku eest. Nagu ka sinu teksti lugedes. Kuni viimase lauseni. Milleks see? Kas hakkas kuidagi parem sellest ärapanemisest? Mina näen ka enda jaoks täisväärtusliku elu osana laste saamist. Ei teadnudki, et sellised on tavalised ja need, kes lapsi ei taha, kuidagi kõrgemas kihis ja erilised.

Kägu kirjutas:

Kuni viimase lauseni. Milleks see? Kas hakkas kuidagi parem sellest ärapanemisest? Mina näen ka enda jaoks täisväärtusliku elu osana laste saamist. Ei teadnudki, et sellised on tavalised ja need, kes lapsi ei taha, kuidagi kõrgemas kihis ja erilised.

Kas sa tahad vaidlustada, et lastesaamine on harimatute ja vähem arenenud inimeste seas levinum nähtus? Inimeste seas, kellel lapsed lihtsalt “tulevad” pikalt mõtlemata, miks, kellele ja kuidas, või kuidas ma nad üles kasvatan.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kuni viimase lauseni. Milleks see? Kas hakkas kuidagi parem sellest ärapanemisest? Mina näen ka enda jaoks täisväärtusliku elu osana laste saamist. Ei teadnudki, et sellised on tavalised ja need, kes lapsi ei taha, kuidagi kõrgemas kihis ja erilised.

Kas sa tahad vaidlustada, et lastesaamine on harimatute ja vähem arenenud inimeste seas levinum nähtus? Inimeste seas, kellel lapsed lihtsalt “tulevad” pikalt mõtlemata, miks, kellele ja kuidas, või kuidas ma nad üles kasvatan.

Esialgses postituses on väidetud, et unistus lapsi saada kuulub nö tavaliste inimeste unistuste hulka, millega teksti autor kui lastetu liigitab end kuidagi erilisemaks. Sellst on jutt.

Minu arust on tänapäeval inimestel lihtsalt pikenenud see ainult endale elamise aeg. Paljud ärkavadki alles 40 lähenedes, et pole kaaslast, peret lapsi. Endal on tutvusringkonnas mitu sellist (ka väga loomingulist ja tööle pühendunud inimest), kes 40seks saades on vaimselt murdunud ja pika kriisi läbi elanud, kuna kell tiksub ja polegi nagu enam eriti võimalust, et leida kaaslane, teda tundma õppida ja seejärel lapsed saada.

Kägu kirjutas:

Kõige mõistlikum oleks oodata kuni meditsiin rohkem areneb ja naised, kes tahavad elada nagu mehed, võtavad igapäev tabletti ja muutuvadki meesteks. Elavad seda meeste õnnelikku ja toredat elu, kus keegi ei ela seljas mingi lasteteemaga, samas saavad need mehestunud naised kanda ka meeste kohustusi oma naiste ülalpidamises, riigikaitses jpm teemades.
Need mehed, kes tahaks lapsi, saavad teise tableti abil end naisteks muuta. Sedasi loksuks maailm uuesti paika ja jääks ära see ühe sugupoole hale soov istuda kahel taburetil korraga – olla naine ja elada nagu mees. Mis see feminism muud ole kui tahta kahte asja korraga, aga loodus ei ole teinud seda võimalikuks ja see hävitab naisi mentaalselt. Terve maailm peab seda naiste agooniat kannatama.

Väga hea.

Kägu kirjutas:

30 eur eest sa ei saa mingit ööd, kui pole just narkosõltlasest prostituut või inimkaubanduse ohver. Enamik pommib meestelt baarides 3* rohkem raha välja ainult paari tunni jooksul.

Pommitakse vaid lolle ja vanu mehi, kes ei tea, kuidas süsteem töötab ja oma raha ära kingivad. Ma olen vägagi suure kogemusega seksiturist ja ma saan 30ga vabalt terveks ööks aeroobikat tegema ja need ülinormaalsed tsikid. 2 naist korraga võtta on lagi ja selline möll käib, et enam liigutada ei jõua. Minumeelest on mõistlikum kui Eestis üks naine võtta ja siis mingit armastust mängida. Kohutavalt ülehinnatud vabaduse kaotus ja kõik süsteem mängib vastu. Suht lastena sisse programmeeritud muster. Mine tööle, võta naine, tee lapsed ja vanane. Kurb tegelt. Ja küsid kindlasti, mida ma vanana teen siis. Loodetavasti kui mingit haigust ei saa siis elan vanana seal ja raban 30 aastat nooremaid naisi voodisse raha eest mudugi. Halvemal juhul suren Eestis üksinda mõnda suguhaigusesse lol. Aga no nagu öeldakse life is a gamble.

Kägu kirjutas:

Kui paljusid huvitavaid (st mitte suvalisi joodikuid või ema juures elavaid täismehi) lastetuid ja ehk ka suhteta inimesi teate? Ise omandan teist kõrgharidust loomingulisel alal ja vähemalt välismaal õppides olen näinud palju selliseid 30-40ndates inimesi, kes lapsi ei tahagi. Nii mõnegi puhul ei teagi, kas neil on suhe, sest nad räägivad peamiselt oma ideedest, tööst ja avaldavad arvamust, mitte suhetest ja perest. Mõne puhul vaevalt, et tal suhet on, sest õpetab näiteks ülikoolis ja juhib firmat, samal ajal käib tudengitega väljas. Seks või pereelu selliseid ei tõmba, elavad justkui vaimumaailmas. Vanasti mindi mungaks salateadusi õppima, nüüd elatakse ülikoolis või oma firmale. Ausalt öeldes pole aimugi, kas nad on homod või heterod.

Ma ei saa aru, kuidas sa tead, et nad lapsi ei taha, seks ja pereelu ei tõmba, kui nad sellistest asjadest üldse ei räägigi (sh paljude kohta ei tea, kas neil üldse on suhe – kuidas siis tead, et seks ei tõmba :D). Mulle on ka mõned 5+ aastat tuttavad inimesed suu ammuli otsa vaadanud, kui järsku tuleb välja, et mul on terve see aeg alaealine laps ka olnud. Ma ka räägin peamiselt oma tööst ja avaldan niisama arvamust.

Muidugi ma tean 30-40ndates inimesi, kes on huvitavad ja lapsi neil pole, aga see pole küll silma jäänud, et nad 100% ainult tööd/superloomingut teeksid. Nt üks mu sugulane on selline huvitav ja loominguline inimene, lapsi pole, on pikalt vallaline olnud. Kui ta on suhtes, siis teavad seda vähesed. Vaba aega veedab ta niisama mõtiskledes, ringi käies, sportides, hoolitseb aiamaa eest, korjab metsas marju/seeni vms, on paar maja valmis kõpitsenud, nendes mõnda aega elanud ja lõpuks maha müünud jne. Mõni, kes teda ei tunne, võib-olla tõesti arvab, et ta pidevalt hullumiseni teeb tööd, sest ta on n-ö edukas. Tegelikult ta lihtsalt kulgeb rahulikult. Ma ei näe seda ümberringi, et lastetud ja/või suhteta edukad inimesed oma vaba aega kuidagi eriti palju just tööle pühendaksid (st oleksid kuidagi eriliselt produktiivsed vms), pigem on igaühel omad hobid, mis pole tööga otseselt soetud, ja osad veedavad sõpradega ka rohkem aega (teised on selleks liiga introvertsed). Minu arust vähemalt Euroopas liiguvad arenenumad riigid ikka selles suunas, et töönädal on lühem (samas produktiivne) ja vaba aeg on perele, sõpradele, hobidele, vabatahtlikule tegevusele, aga mitte tööalasele rapsimisele.

Kägu kirjutas:

Aga minuarust need kellel lapsi pole, pole ka mingid erilised inimesed. Täiesti tavalised mehed ja naised. Need, kes kõvasti tööd rabavad või vaimu rikastavad, kipuvad kuidagi enne 60 eluaastat ära surema. Loodus on teinud inimese sigivaks, kui ei sigi, siis loodusel pole sind vaja ja organism hakkab läbi haiguste end ise hävitama.

Sellise loogika alusel on ju ka nende nö. väärtuslike inimeste (lapsevanemate) poolt sigitatud laste elud väärtusetud juhul, kui nad ise edasi ei sigi. Silmakirjalik, kas pole? Ehk siis iga vastsündinud imik jaguneb väärtuslikuks või väärtusetuks vastavalt sellele, kas ta ise kunagi saab järglasi või ei. Ja selles vaimus peaks ka kohe temasse suhtuma. Tuleb ju nii välja?

Ma olen ikka mõelnud, et mispärast pea kõik gay-inimesed minu tutvusringkonnas endale koeri võtavad ning sotsiaalmeedia nende koerakeste piltidega üle ujutavad? Mingi veider hobi vist.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina ei tahtnud lapsi saada. Mulle ei meeldi lapsed, ma ei oska nendega olla, ma olen juba varasest noorusest teadnud, et ma emaks ei sobi.

Tegelikult on elu läinud teisiti ja mul on 4 last.

Kas sa oled mingi ullike, et lapsi tahtmata neid siiski 4 tk saanud oled?

Ullikeseks ma ennast ei pea, aga eks võõrad saavad sellest ikka paremini aru kui inimene ise:) Kuna sa aga juba nii kenasti küsisid, siis selgituseks niipalju, et esimesed kaks last olid kompromiss mehega – kuna tema tahtis suurt (4-6-lapselist) peret ja mina üldse mitte, siis mingil hetkel jõudsime siiski kokkuleppele, et meie perre sünnib kaks last. Ja kaksikud tulid antibeebikate kiuste mõni aasta hiljem n.ö “ise”, nende sünnist sain aimu alles siis, kui kedagi liigutamas tundsin.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina ei tahtnud lapsi saada. Mulle ei meeldi lapsed, ma ei oska nendega olla, ma olen juba varasest noorusest teadnud, et ma emaks ei sobi.

Tegelikult on elu läinud teisiti ja mul on 4 last.

Kas sa oled mingi ullike, et lapsi tahtmata neid siiski 4 tk saanud oled?

Ullikeseks ma ennast ei pea, aga eks võõrad saavad sellest ikka paremini aru kui inimene ise:) Kuna sa aga juba nii kenasti küsisid, siis selgituseks niipalju, et esimesed kaks last olid kompromiss mehega – kuna tema tahtis suurt (4-6-lapselist) peret ja mina üldse mitte, siis mingil hetkel jõudsime siiski kokkuleppele, et meie perre sünnib kaks last. Ja kaksikud tulid antibeebikate kiuste mõni aasta hiljem n.ö “ise”, nende sünnist sain aimu alles siis, kui kedagi liigutamas tundsin.

Kuidas on võimalik pillidega rasedaks jääda? Enamik inimesi ütleks, et sa tegelikult jätsid pillid võtmata!

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kuidas on võimalik pillidega rasedaks jääda? Enamik inimesi ütleks, et sa tegelikult jätsid pillid võtmata!

Oli võimalik ja kuuldavasti mitte ainult minul. Aga eks igaühel on õigus oma arvamusele – paljud asjad muutuvadki usutavaks alles siis, kui ise sellega kokku puutud.

Korralikus normaalses peres nagu sinu oma pole ups-lapsed mingi probleem. Kelle asi see peakski olema, kuidas abielunaine ja pereema rasedaks jäi või ei jäänud. Lapsed saab üles kasvatatud igal juhul.
Diskussioon tekib ikka nende ümber, kes jäid rasedaks ja pärast hädaldavad, et mingi kümnes juhujorss ei vaadanud ette.

Kägu kirjutas:

Ma olen ikka mõelnud, et mispärast pea kõik gay-inimesed minu tutvusringkonnas endale koeri võtavad ning sotsiaalmeedia nende koerakeste piltidega üle ujutavad? Mingi veider hobi vist.

See on sellepärast, et õelad natsid ei luba neil seni veel päris lapsi võtta. Peavad koerakestega läbi ajama. Aga õnneks see varsti muutub, siis nad saavad endale lapsi võtta ja nende eest hoolitseda.

Kägu kirjutas:

Mina olen 36 ja mul ka veel lapsi pole, sest ma ei ole soovinud. Ja ei soovi ka praegu. Suhe on kestnud 4 aastat, siiani on väga tore ja huvitav elu ilma lasteta.
Ja lastega elu ei pruugi alati üldse olla tore. Vaatan kõrvalt, kuidas sõbrannad laste ja kahjuks ka valede meeste pärast kannatavad. Muidugi on lapsed armsad, aga tänu idiootidest meestele, kes üldse kaasa ei aita, on nende elu paras hullumaja ja seda suhteliselt jubedas mõttes. Neil ei ole enam mitte mingisugust oma elu, kõik kuulub laste kantseldamiseks ja sealjuures meeste pärast muretsemiseks. Ei viitsi pikemalt lahti seletada, aga mõte on selles, et alati ei ole see lastesaamine kõige parem variant õnnelikuks eluks.
Loodan väga, et kunagi on neil kõik paremini ja siis toetavad lapsed neid. Kuid juba palju aastaid on raisku läinud, kõnnivad ringi nagu zombid ja mingit elurõõmu seal enam ei ole. Muidugi pole lapsed selles süüdi, vaid sõbrannad on ise teinud valed otsused ja lapsed valede meestega.
Mind ei mõjuta see, et neil on nii läinud, kuna olen oma suhtes õnnelik, aga lapsed (veel) lihsalt ei kuulu siia. Mina tunnen, et aega veel on. Lastega olen kokku puutunud palju, olen ise ka tugiisikuks ühele lapsele. Samuti aitan hoida õe lapsi.

Olen nõus. Aga samas, ega sinagi ju ei tea, kuidas su mees sind kohtlema hakkab, kui lapse saate. Võib olla saab temast samasugune “vale mees”, kes ei viitsi sind lapsega aidata ja jääd samamoodi teda üksi kasvatama.

Üldse mitte paha pärast, mulle meeldib su suhtumine, aga tunnen selles loos ühe enda lähedasema sõbranna ära. Ta oli aastaid täpselt samasuguse mõtlemisega. Et vuuh, kus teised on alles mölakad mehed endale kõrvale valinud, tema õnneks tegi vähemalt mehevalikul õige otsuse jne. Kusjuures, tema enda mees tõesti oli see ideaal meie kõigi teiste arust, nende suhe tundus ka ikka korralik mustersuhe.
Said siis pärast aastatepikkust koosolemist samuti 30. eluaastate lõpus lapse ja mis sa arvad, mis sellest ideaalmehest sai?
Samasugune mölakas sai.
Naine oli samuti “üksikema”, kelle mehe elu samas rütmis jätkus nagu enne. See kauaoodatud laps oli “õnneks” vaid ema mure.
Moraal on see, et kunagi ei tasuks rinnale taguda, kuidas ise vaid õigeid otsuseid teed ja teised oma valedes valikutes süüdi on. Sina lihtsalt ei ole sellises olukorras veel olnud. Laps on iga suhte proovikivi, lapse saamine muudab inimesi ja alles siis näed, kui väärt paarilise sa enda kõrvale leidnud oled.