Hetkel jooksmas alles 8-s nädal, aga enesetunne nii halb, et jõuan iga päev mitu korda kõike kahetseda. Pidevalt on selline tunne nagu mind oleks tabanud maailma kõige kohutavam kõhuviirus. Vähe sellest, et terve päev on iiveldab, ärkan ka öösiti iivelduse peale üles. Õnneks püsib toit sees, aga nii kehva enesetundega pole tahtmist süüagi. Olen proovinud ära kõik nõuanded, mida olen kuskilt lugenud, kuulnud, aga no ükski ei aita. Täna lihtsalt istusin pargipingil, öökisin ja nutsin. Pole mingit soovi ennast haletseda, aga selline tunne on, et selle rasedusega maksan lõivu ka eelmiste raseduste eest, mil enesetunne oli super.
Siinkohal,kas ehk kellelgi on mingit imenippi soovitada, kuidas natukenegi enesetunnet leevendada või peab arsti ukse taha kraapima minema?
Teema: I trimester ja kohutav enesetunne
Oleme täpselt ühes paadis. Mu eelmine rasedus oli samuti väga väga halva enesetundega ja jäin ka töölt koju seepärast. Nüüd on enesetunne veelgi kehvem ja lisaks on vaja hoolitseda 2-aastase eest. Ja mul kestis eelmine kord see halb enesetunne suisa 6nda kuuni.
Ühtegi nippi jagada ei oska, sest reaalselt ei aita mitte miski.
Ämmakas ütles, et cerucali ja tilgutit saavad ainult need, kes ööpäevaringselt oksendavad, meiesugused kannatagu lihtsalt ära 🙁
Mul on sarnane seis aga kuna midagi muud pole teha, nühin edasi.
Hetkel just 7+1.
Huvitaval kombel paar asja aitavad. Hetkel PAI smuutid, Gefilus jogurtid, need laste maasika banaani, yumearth piparmündi kommid ja täna….sõin hiina toitu. Riis tundus nagu pai kogu olekule. Iiveldus ära pühitud, olen küll tööl aga tõsiselt kaalun magamist.
Minul endal, ei ütle et sul ka, söömine aitab. Pean ennast lausa tihti suruma, teatud söögid ajavad öökima aga söön. Sest kui ma ei söö on asi VÄGA hull.
Mul Cerucal leevendas veidi. Aga jah, ma ka oksendasin pidevalt.
Mina käisin teise rasedusega korduvalt haiglas tilguti all. Mul ei püsinud enam vesi ka sees, ka selle oksendasin välja. Kaalust alla võtsin ka.
Alles mõni aeg tagasi tegin sarnase teema. No kohutav oli. Ma ikka oksendasin ka. Esimene rasedus iiveldas, 2 teist nüüd oksendamine ka lisaks.
Pole lohutust anda. Aeg aind. Proovisin ka kõike ja suutsin juba vihastada, et tänapäeval ka pole midagi välja mõeldud või. Nutsin samuti ja null rõõmu rasedusest. Pigem nagu ellujäämise kursus.
Nüüd 14 nädal ja ma suudan elada. On asju, mis ajavad iiveldama, aga mitte nii. Oksendan mõni hommik veel, aga see vist hommikusest tühjast kõhust.
Ma olin 2.5k diivanil ühes asendis või vetsus oksel. Lisaks mul 7a ja 2.5a lapsed.
Vaevalt sind aitab aga mul on 4 last ja iga rasedus on olnud iivelduse poolest hullem kui eelmine. Kui beebi käes, siis see pole enam oluline aga ma tean, kui jälk see on.
Pai sulle ja see läheb mööda!
See muidugi ainult üks võimalikest variantidest, aga minul kadus s*tt (pardon my french!) enesetunne ära kohe kui peale 10ndat nädalat HCG tase taas langema hakkas.
Nii et ehk on kergendus juba “järgmise nurga taga”.
Õnneks püsib toit sees, aga nii kehva enesetundega pole tahtmist süüagi.
Rasedusiiveldus (erinevalt mingi kõhuhaigusega kaasnevast iiveldusest) on selline veider asi, mille vastu aitab just söömine. Kui mõtled nii, et mul ju iiveldab, ma ei hakka söömagi – siis läheb koos kõhu tühjuse kasvamisega iiveldus veel hullemaks – lisaks tekib veel nõrkus.
Tundub küll loomuvastane iiveldusega sööma hakata – aga rasedusiiveldusega seda tegema peab. Tuleb valida selline toiduasi, mille maitse hetkel kõige vähem vastu hakkab (mõnel on see näkileib, mõnel midagi haput) ja väikeste suutäite kaupa süüa. Söömisest ilmselt veresuhkur tõuseb ja iiveldus annab järele. Ja siis, teatud ajavahemiku tagant, tuleb kindlasti jälle süüa – söömise regulaarsus on väga oluline!
Mul ka toit püsis sees ja sundisin ennast iiveldusega sööma – kui kõht veidike täiem oli, siis iiveldus leevenes. Ja sai veel juurdegi süüa. Siis varitsesin hetke, kus iiveldus jälle kõhutühjusest märku hakkas andma ja jälle sõin jne. Muud imenippi ei olnud.
Kui sul on ikka tõsine iiveldus siis selle vastu ei aitagi midagi, rääkigu ja soovitagu teised mis tahes 🙁
Minul esimese raseduse aeg kestis 12 nda nädalani ja siis läks enesetunne heaks. Enne seda käisin tilka saama ja see tõesti natuke leevendas. Nüüd olen teist korda rase ning ei aidanud ei tilk ega miski muu, puhas õudus. Peale 18ndat nädalat tõmbas natuke tagasi ning sai elada, hetkel käsik 27s nädal, ning viimased 2 nädalat on jälle halvemuse poole läinud. Loodan ja palun vaid, et nii hulluks nagu enne uuesti ei lähe.
Ingveri tabletid
Mul oli samamoodi. Eriti õudne oli 5-7 kuu. Peale 7.kuud läks natuke paremaks, kuid oksendamine ära ei kadunud. Sõin, mida sain süüa nt banaanid, viinamarjad ja kanaliha ning roheline tee. Hapukurkide peale pidin otsad andma ja mehel keelasin higipulga kasutamise terveks raseduse ajaks, nii oksele ajas see lõhn. Kaaluga muret polnud, juurde tuli 13 kg ja alla läks kõik samamoodi. Lapse kaal oli ligi 4 kg sündides.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
