Ma tegelikult olen selle teema juba lõppenuks lugenud, aga viimasele kommenteerijale siiski ei saa vastamata jätta — esiteks on raseda naise hirmutamine lapse väärarengutega äärmiselt nõme käitumine. Tutvusin loomulikult nii arsti soovitustega kui ka teadusartiklitega mRNA vaktsiinidest üldiselt (k.a enne-COVIDi aegsetega). Langetasin ka otsuse, et ootan paar nädalat II semestri algusest, nagu soovitavad praegu kõige rangemad naistearstide liidud (nt Saksamaal) — minu puhul on see läbipõdemise tõttu niikuinii tõhustusdoos ja selle paari nädalaga ei lange immuunsus niivõrd, et see võiks olla väga ohtlik ja niimoodi on riskid minu jaoks tasakaalustatud.
Ma väga palun, et hoidutaks inimeste hirmutamisest ja väärinfo jagamisest (ükskõik mis teemal). Esmarasedana tundub kõik väga hirmuäratav ja iga päev internetis aega veetes loen uusi teemasid, kus keegi ähvardades sündimata lastele uusi hädasid välja mõtleb. Minu jaoks lõppes see siis, kui ühest poest põgenesin, kui selgus, et mulle maitsta antud toode pärines metallpurgist. Otsustasin, et edaspidi uurin ainult ise kas algallikatest või otse arstilt. Palun olge rasedate emade suhtes mõistvad ja toetavad! Hirmutamisega ei jõua mitte kuhugi ja halvemal juhul teevad nad sellega endale tõesti liiga, kas puhtalt läbi mure ja stressi või siis läbi kehvade otsuste. Aitäh tähelepanu eest.
Mõtlesin selle teema juures jagada oma kogemust. Olen hetkel viimaseid päevi rase ning põdesin mõne nädala eest teist korda koroonat. Esimest korda eelmisl kevadel, veidi enne rasedaks jäämist. Kaalusin pikalt vaktsineerimist kuid otsustasin seda mitte teha kuna esmakordne põdemine oli minul pigem kerge ja taastumine kiire; ei saa jätta tähelepanuta ka vaktsineerimise ohte millest omal nahal ülevaade puudub.
Tähelepanekud:
1) Haigus kulges III trimesrti lõpus kokkuvõttes kiiremini ja enesetunde järgi kergemalt kui esimesel korral, küll aga oli hingamine raskendatud kopsumahu kokkusurutuse ning üldiste tursete tõttu.
2) Teised pereliikmed ning tuttavad, kes põdesid samuti eelmisel kevadel ei haigestnud nüüd vaatamata suuremale hulgale kokkupuudetele haigestunutega. (Vältisin kokkusaamisi kui oli kahtlus et keegi on olnud lähikontaktne) Minu näite puhul võib järeldada, et nakatumise tõenäosus on rasedal hulga suurem, keha on “tühi”
Kas oleksin ennast vaktsineerinud kui oleksin ette teadnud et haigestun? Praegu on vastus kindlasti ei. Muret tundsin haiguse pärast küll, kuid kõik analüüsid, UH ning KTG kinnitasid, et beebi tunneb end hästi ning on kenasti kasvanud. Ehk ainus märgatav muutus on see, et minu kaalutõus jäi kinni (kuna ei olnud eelevalt alakaaluline siis pole see ka probleem)
Siinkohal ei soovi kellegi otsust kallutada end vaktsineerida/sellest loobuda. Kui vaktsineerimine annab meelerahu siis on juba ainuüksi see oluline positiivne efekt. Siiski ei maksa ka hirmutada et ilmtingimata kõigile rasedatele Covid on äärmiselt raske või surmav ja vaksiin kinldalt ohutu.
