Tahad inspiratsiooni leida lauale panekuks, jälle lappa sada lehekülge mingit sodi läbi!
Teema on jõululauast ja järgmine kord kirjutatakse siia jõululaua ideid umbes 335 päeva pärast. Uusaastalaua teema aga ehk teed siis eraldi?
Ma polegi teemaalgataja ja ausalt öeldes tulingi siia hetkel vaatama inspiratsiooni uusaastaks. Rõõmustasin veel enne avamist, et nii mitu lehekülge vastuseid.
Ma polegi teemaalgataja ja ausalt öeldes tulingi siia hetkel vaatama inspiratsiooni uusaastaks. Rõõmustasin veel enne avamist, et nii mitu lehekülge vastuseid.
Saidki ju siin lehekülgede viisi peakoka poolelt inspiratsiooni. Eriline tekstuuride möll ja maailmatasemel kooslus on on austrid, seapraad hapukapsaga ja piparkoogid.
Tahad inspiratsiooni leida lauale panekuks, jälle lappa sada lehekülge mingit sodi läbi!
Sa ei saanud siis ideid või? Austrid ja hapukapsad, lammas ja banaan, hernepuder ja vasika harknääre.
Üldiselt nagu ka eelmises teemas, siis peaksid teadma, et 90% teevad traditsioonilise laua. Osad siis trumpavad iseennast millegagi üle ja osad põgenevad jõuluks ära. Mida imet sa nüüd siit teada tahtsid? 100 korda seapraest ja kapsast lugeda? Igal aastal ju samad teemad. Sama teema tegid FB gruppi ka, et näidake oma jõululaudu? MIS erilist seal küll peaks olema? Pealegi on jõulud seks korraks läbi kah.
Mis asja mina aru saan, mind on lihtsalt su targutamine ära tüüdanud, mul savi sellest austrist või kapsast. Mis tõehetk ja peakoka pool, tüütu oled lihtsalt.
No sel supertädil on nüüd see hetk, haaa! Mina võitsin!! ???? Aga jätkuvalt solvab teisi, et neil pole maitsemeelt.
Las tunneb elu kõrghetke ????
Mõte sellest tundub juba päris jube. Kas te menüü osas natukenegi selle peale ei mõtle, et toidud oleks samast ooperist.
Siin pole ju midagi vaielda, see kirjutaja ei tea maitsete ja tekstuuride kombineerimisest (ega ooperitest) ei ööd ega mütsi, aga vat teise toidulauda kritiseerima on kange.
Äkki räägite lähemalt, kuidas need austrid ja praekapsas teineteist täiendavad? Kui on nii läbimõeldud menüü (nagu te siin üritate tõestada), siis ei peaks ju keeruline olema neid maitsenüansse ka kirjeldada, mis seal nii kaunilt koos mängivad.
Äkki räägite lähemalt, kuidas need austrid ja praekapsas teineteist täiendavad? Kui on nii läbimõeldud menüü (nagu te siin üritate tõestada), siis ei peaks ju keeruline olema neid maitsenüansse ka kirjeldada, mis seal nii kaunilt koos mängivad.
Kõigepealt võtad jäävannist veel piiksuva austri, valad ta sidrunimahlaga üle (sidrun peab Maroco, mitte Guatemala oma olema – see on oluline!) ja neelad alla. Lonksad Dom Perignoni peale ja räägid vanatädiga ooperist. Vanatädi ootab kannatlikult teist käiku, sest tema “nihukesi imelike asju ei söö”.
Teine käik: Rakvere kodune seapraad, Salvesti praekapsad porgandiga, keedekartul ja kannutäis rasvakastet.
Vanatädi hakkab õnneliku näoga sööma.
Osavõtlikult ühined ja matad maos viimaseid hingetõmbeid tegeva austri kapsalasu alla. Ei juhtunudki midagi, ei löönudki põhja alt ära! Järelikult on midagi, millest maailm kuulma peab ja mis tingimata Michelini tärne vajaks. Käepärast pole neid võtta, seega käivad piparkoogitähekesed ka.
Kõik see kokku on nii innovaatiline, nii suurejooneline, nii erakordne, et retsept tuleb üles kirjutada ja käekotti panna, kust see siis vajalikul hetkel välja võtta ja linnatornist lihtrahvale ette lugeda.
Uus täht kokandustaevas on sündinud! Saluut! ✨✨✨
Kes sellist teost hinnata ei mõista, peaks laamade juurde liha suretama minema ja vaikuses mediteerides mõtlema, miks tal maitsemeel arenenud pole.
Lihtne ju?
Äkki räägite lähemalt, kuidas need austrid ja praekapsas teineteist täiendavad? Kui on nii läbimõeldud menüü (nagu te siin üritate tõestada), siis ei peaks ju keeruline olema neid maitsenüansse ka kirjeldada, mis seal nii kaunilt koos mängivad.
Kõigepealt võtad jäävannist veel piiksuva austri, valad ta sidrunimahlaga üle (sidrun peab Maroco, mitte Guatemala oma olema – see on oluline!) ja neelad alla. Lonksad Dom Perignoni peale ja räägid vanatädiga ooperist. Vanatädi ootab kannatlikult teist käiku, sest tema “nihukesi imelike asju ei söö”.
Teine käik: Rakvere kodune seapraad, Salvesti praekapsad porgandiga, keedekartul ja kannutäis rasvakastet.
Vanatädi hakkab õnneliku näoga sööma.
Osavõtlikult ühined ja matad maos viimaseid hingetõmbeid tegeva austri kapsalasu alla. Ei juhtunudki midagi, ei löönudki põhja alt ära! Järelikult on midagi, millest maailm kuulma peab ja mis tingimata Michelini tärne vajaks. Käepärast pole neid võtta, seega käivad piparkoogitähekesed ka.
Kõik see kokku on nii innovaatiline, nii suurejooneline, nii erakordne, et retsept tuleb üles kirjutada ja käekotti panna, kust see siis vajalikul hetkel välja võtta ja linnatornist lihtrahvale ette lugeda.
Uus täht kokandustaevas on sündinud! Saluut! ✨✨✨
Kes sellist teost hinnata ei mõista, peaks laamade juurde liha suretama minema ja vaikuses mediteerides mõtlema, miks tal maitsemeel arenenud pole.
Meil on tavaliselt foie gras ja austrid. Lisaks soe praad kapsastega ja maguseks on piparkoogid.
Kui ma sööks ühel söögikorral austreid ja kapsaid, siis nad vist läheks küll seal kõhus kaklema. Mõte sellest tundub juba päris jube. Kas te menüü osas natukenegi selle peale ei mõtle, et toidud oleks samast ooperist.
Hapukapsas sobib väga hästi austritega. Pealegi eelroa – austrite – ja põhiroa – hapukapsa – vahele jääb kolmveerand tundi, mida saab vahuveiniga ühtlustada.
Ja veel – kõik Perekooli kasutajad pol jüri-marid tihemetsast, perekoolikatel on õigus olla ka georgid-mariied Välismaalt.
Äkki räägite lähemalt, kuidas need austrid ja praekapsas teineteist täiendavad? Kui on nii läbimõeldud menüü (nagu te siin üritate tõestada), siis ei peaks ju keeruline olema neid maitsenüansse ka kirjeldada, mis seal nii kaunilt koos mängivad.
Kõigepealt võtad jäävannist veel piiksuva austri, valad ta sidrunimahlaga üle (sidrun peab Maroco, mitte Guatemala oma olema – see on oluline!) ja neelad alla. Lonksad Dom Perignoni peale ja räägid vanatädiga ooperist. Vanatädi ootab kannatlikult teist käiku, sest tema “nihukesi imelike asju ei söö”.
Teine käik: Rakvere kodune seapraad, Salvesti praekapsad porgandiga, keedekartul ja kannutäis rasvakastet.
Vanatädi hakkab õnneliku näoga sööma.
Osavõtlikult ühined ja matad maos viimaseid hingetõmbeid tegeva austri kapsalasu alla. Ei juhtunudki midagi, ei löönudki põhja alt ära! Järelikult on midagi, millest maailm kuulma peab ja mis tingimata Michelini tärne vajaks. Käepärast pole neid võtta, seega käivad piparkoogitähekesed ka.
Kõik see kokku on nii innovaatiline, nii suurejooneline, nii erakordne, et retsept tuleb üles kirjutada ja käekotti panna, kust see siis vajalikul hetkel välja võtta ja linnatornist lihtrahvale ette lugeda.
Uus täht kokandustaevas on sündinud! Saluut! ✨✨✨
Kes sellist teost hinnata ei mõista, peaks laamade juurde liha suretama minema ja vaikuses mediteerides mõtlema, miks tal maitsemeel arenenud pole.
Meil on tavaliselt foie gras ja austrid. Lisaks soe praad kapsastega ja maguseks on piparkoogid.
Kui ma sööks ühel söögikorral austreid ja kapsaid, siis nad vist läheks küll seal kõhus kaklema. Mõte sellest tundub juba päris jube. Kas te menüü osas natukenegi selle peale ei mõtle, et toidud oleks samast ooperist.
Hapukapsas sobib väga hästi austritega. Pealegi eelroa – austrite – ja põhiroa – hapukapsa – vahele jääb kolmveerand tundi, mida saab vahuveiniga ühtlustada.
Ja veel – kõik Perekooli kasutajad pol jüri-marid tihemetsast, perekoolikatel on õigus olla ka georgid-mariied Välismaalt.
Et enne hapukapsast saab end shampast rihmaks tõmmata või mekutad klaasikese kallal 40 min?
Meil on tavaliselt foie gras ja austrid. Lisaks soe praad kapsastega ja maguseks on piparkoogid.
Kui ma sööks ühel söögikorral austreid ja kapsaid, siis nad vist läheks küll seal kõhus kaklema. Mõte sellest tundub juba päris jube. Kas te menüü osas natukenegi selle peale ei mõtle, et toidud oleks samast ooperist.
Hapukapsas sobib väga hästi austritega. Pealegi eelroa – austrite – ja põhiroa – hapukapsa – vahele jääb kolmveerand tundi, mida saab vahuveiniga ühtlustada.
Ja veel – kõik Perekooli kasutajad pol jüri-marid tihemetsast, perekoolikatel on õigus olla ka georgid-mariied Välismaalt.
Et enne hapukapsast saab end shampast rihmaks tõmmata või mekutad klaasikese kallal 40 min?
No olgu nende praekapsaste ja austritega kuidas on, aga kui kuskil oleks desserdiks piparkoogid, siis ma oleks ikka päris pettunud. Pole ise selle peale tulnud, et neid kolmanda käiguna serveerida, vedelevad niisama laual krõbistamiseks, ei tunne keegi huvi. Ja kui nüüd jälle see suur spetsialist hakkab siia menüüsid kopeerima, kus oli mingi peen menüü saja muu asjaga ja riputatud peale piparkoogitolmu vms, siis see pole sama, mis piparkook desserdiks. Mingi normaalne magustoit võiks ikka olla.
Paljud just rääkisid, et teevad uusaastalaua midagi põnevamat, olgem ausad, seapraadi ja hapukapsaid on saanud ka juba. Mina teen põhiroaks küüslaugu ja peterselliga väikseid kaheksajalgu, juurde kartuligratään (kartuliviilud (kergelt eelkeedetud), võitükid ja riivjuust) portsjonivormides. Magustoiduks on tarretis, mannavaht (lapse soov) ja õunaampsud/väiksed õunaruudud-pirukad. Näkse muidugi ka. Pakutud ideedeks, õiendada ja menüüd arvustada pole vaja, meile sobib.
Ja veel – kõik Perekooli kasutajad pol jüri-marid tihemetsast, perekoolikatel on õigus olla ka georgid-mariied Välismaalt.
Ühesõnaga uih ja aih kniksmariihenid. Valus kompleks sul!
Need Jürid ja Marid tuletaks sulle meelde vana ja sinusuguste poolt põlatud Eesti vanasõna: mats linnas, roos rinnas. Mõtle ise, mida see tähendada võiks.
Ja veel – kõik Perekooli kasutajad pol jüri-marid tihemetsast, perekoolikatel on õigus olla ka georgid-mariied Välismaalt.
Ühesõnaga uih ja aih kniksmariihenid. Valus kompleks sul!
Need Jürid ja Marid tuletaks sulle meelde vana ja sinusuguste poolt põlatud Eesti vanasõna: mats linnas, roos rinnas. Mõtle ise, mida see tähendada võiks.
Uus täht kokandustaevas on sündinud! Saluut! ✨✨✨
Kes sellist teost hinnata ei mõista, peaks laamade juurde liha suretama minema ja vaikuses mediteerides mõtlema, miks tal maitsemeel arenenud pole.
Mida need peaks tegema, kes sinu pingutatud huumoriüllitisest suuremat ei arva?
Meil on tavaliselt foie gras ja austrid. Foie gras’i oleks küll piinlik süüa.
Foie gras´d pole ammu enam poliitkorrektne süüa, aga kui sulle loomapiinamise saadus istub, siis bon appetit! Nii et veidi ajast maha jäänud oled oma peenutsemisega.
Meil on tavaliselt foie gras ja austrid. Foie gras’i oleks küll piinlik süüa.
Foie gras´d pole ammu enam poliitkorrektne süüa, aga kui sulle loomapiinamise saadus istub, siis bon appetit! Nii et veidi ajast maha jäänud oled oma peenutsemisega.
Võid üsna kindel olla, et muud loomad suurfarmides (mida sa ilmselt igapäevaselt probleemideta sööd) ka just puhkusel ei ole.