Esileht Koolilaps Iga kolmas laps on meil rasvunud, vanemad, saate ise palju ära teha!

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 73 )

Teema: Iga kolmas laps on meil rasvunud, vanemad, saate ise palju ära teha!

Postitas:
Kägu

Elan mitme kooli vahel. Kuna Tallinnas on tasuta transport, siis sõidavad bussiga ka need, kel läbida 1-2 peatust. Lisaks on koolide ümbrused 2x päevas ummistunud vanemate autodest.

See on tõsi, aga sageli mitte tasuta transpordi pärast.  Ka minu 2. klassi laps sõidab 2 peatust bussiga ja seda minu tahtel – kuna kooliteel on mitu suht ohtlikku ristmikku, siis on bussisõit ohutum.

Arvan, et paljud algklassilapsed viiakse autoga kooli samal põhjusel – et koolitee oleks lapse jaoks ohutum.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei peida nad end kuskil, silm on lihtsalt ära harjunud. Ülekaal on nii tavaline, et rasvunuid nimetatakse ülekaalulisteks ja “tavalisi” ülekaalulisi normi hulka kuuluvaks.

Hoopis sinu skaala on pilbaspeenikeste moe tõttu nihkes. Just oli siin teema, kus nõuti, et normaalkaal on ilmtingimata pikkus miinus 120, mitte mingil juhul 100 ega 110, mis on olnud proportsiooni lihtne valem vähemalt 50 aastat. Ju sa vaatad samamoodi ka lapsi – kui pole ülisale järelikult on paks.

Milleks sellist lollust kirjutada? See oli üks suvaline trollija. Pealegi sellest, et lapsed on järjest ülekaalulisemad ja laste rasvumine on suur probleem, räägivad arstid.  Tavainimesed aga hakkavad järjest enam  ülekaalulisust normiks pidama, mida on ka sinu kommnetaarist näha.

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tavainimesed aga hakkavad järjest enam ülekaalulisust normiks pidama, mida on ka sinu kommnetaarist näha.

Mismoodi on minu kommentaarist näha, et ma ülekaalulisust normiks pean??? Selgita.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et ülekaalu ja taskuraha päris üks-ühele ka siduda pole vaja. Minu teise klassi laps poes snäkke ostmas ei käi ja sööb kodutoitu. Ometi on ülekaalule kalduv. Söögiisu on tal hea ja üle süüa saab ka tavalisest kodutoidust, kus poole taldrikust moodustab nt salat ja köögiviljad. ATHga kaasneb ka raskus piiride tunnetamisel. Näiteks nädal aega vanavanemate juures olleks võttis laps selle ajaga juurde 5 kg, mida on väga palju. Ise kodus ja juures olles juhendame teda portsjoni suuruse valimisel, tõstab algul vähem ja kui tõesti kõht tühjaks jääb siis saab alati juurde tõsta. Aga selleks, et igal söögikorral lapse portsjoni suurust kontrollida peaksin töölt ära tulema. Samas tuleb portsjonikontrolli teha piisavalt delikaatselt, et lapsele söömishäiret ei põhjustaks.

Ei ole asjad päris mustvalged aga leian, et kui lapsele selgitada mida ja mille jaoks oleks mõistlik süüa siis mingil hetkel hakkavad need selgitused mõjuma. Ja lisaks räpstoidu söömisele tundub paljudele noortele ka regulaarne trennides käimine või spordiklubis treenimine normaalsus olevat.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsed ei hakka koolist koju tulles tegema endale soojaks eelmise päeva suppi, vaid teevad võileibu või söövad koduteel kaasa ostetud saiu, küpsiseid ja limonaade.

Lapsed, keda ootavad koju saabudes kodune lapsevanem või vanavanemad, saavad võib-olla süüa päris toitu, sooja toitu. Nemad ehk polegi sellest kaalumuutusest nii ohustatud kui need, kes on palju omapead ja söövad ettejuhtuvat kuiva toitu, saia või leiba, ja joovad igasuguseid suhkruga jooke. Nii see kaal vaikselt tulebki.

Lapse tervisliku toidu võti on kodus.

https://novaator.err.ee/1608630082/liikumisharrastuse-teadur-lapsed-kosuvad-koduse-taskuraha-toel

Ühest teemast ei piisanud?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Rasvarulle on laste hulgas ikka meeletult palju. Minu hommikusele töömarsruudile jääb 4 kooli ja igas vanuses lapsi näen palju.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks ei pakuta 6. klassile enam pikapäevarühmatoitu?

Seda küsi ikka oma kooli hoolekogu käest, miks seal seda ei pakuta. Sest see on ikka koolipidaja korraldada, kuidas ja mis kellaaegadel koolitoitlustamine toimub.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolide ümbruses ei ole kuidagi ohtliku koolitusega tegemist. 2 peatust sõidetakse ka siis, kui neid esimest ja viimast ühendab hästi lai ja sirge tee. Pigem on nii naabermajad kui ka koolid hädas, et äkki ikka ei pea autoga päris ukse ette sõitma, sest koolide ümbrused pole sellise koormuse jaoks mõeldud. Et kas saaks äkki 50-100 m eemal parklas peatuda. Aga ei taha vanemad sinna liikuda.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole ikka päris nii lihtne, et paksus sõltub vanema kodusolekust ja sooja lõuna vaaritamisest.

Mina ise töötan aastaid kodukontoris ja sestap on mul olnud võimalus võtta oma koolist tulevad lapsed iga päev vastu sooja kodutoiduga. Algklassides see toimis hästi.

Paraku nüüd on lapsed juba teismelised ja nende koolipäevad on muutunud pikaks. Lisaks lähevad nad tihti otse koolist trenni-huviringi. Ehk siis, lapsed lahkuvad hommikul kodust kl 7.30 ja naasevad õhtul umbes samal ajal.

See tähendab, et sel, kas ma vaaritan sooja lõunat või ei, pole E-R enam mitte mingit tähtsust. Lapsed söövad nagunii kõik E-R lõunad väljas. Ja nende väljas söömiste peale läheb arvestatav summa. Ning teismelised kipuvad väljas süües ikka valima mitte “igavat” kohvikupraadi või suppi, vaid eelistavad bensiinijaama friikaid-hamburgereid. Eriti, kui nad on kambakesi.

Mina näen siin suurt osa koolitoidul. Miks ei pakuta 6. klassile enam pikapäevarühmatoitu? Tunniplaanis on 6-8 tundi iga päev. “Lõunat” süüakse juba kl 10-11 ja järgmine toidukord peaks olema õhtul kl 18-20 vahel kodus. Siis minnaksegi hamburgerite teed, iga päev. Pikapäevarühmatoidu võimalus aitaks seda muret leevendada. Miks siis ei ole vanematele klassidele enam pikapäevarühma toitu ette nähtud?

Teine mure on koolis pakutava toidu kvaliteet. Lapsed kurdavad, et liiga tihti antakse riisi, pudruks keedetud makarone, kartulid on sinised ja kõvad (ja selgus, et neid on hoitud koorituna nädal otsa keemilises vedelikus veel ka). Ning pikapäevarühma toiduks pidavat olema lõunasöögi ülejäägid!

Sellises olukorras ei saa süüdistada vanemaid. Vaid ka teistelt osapooltelt ootaks koostööd. Jah, olen pannud lapsele ise karbiga võileibu kaasa. Kuid ka võileivad pole kuigi tervislikud, kuid muud panna ei saa, sest lastel puudub võimalus kaasapandud toitu soojendada.

Mis on pikapaevaruhma söök? Pikapäevarühm on ikka ju vaid algklassijuntsudele, küll aga on kõigi minu laste koolides kuni kell 16 v 17 võimalik saada tasulist sooja normaalset päevapraadi lisaks kell 11.00 koolitoidule, samuti pakutakse alates 7.00 hommikuputru, kes soovivad. Puder oli vist 60 senti toidukord ja pärastlõunane lisapraad 2 eurot. Ja mõlemad lisasoogikorrad on väga populaarsed teismeliste hulgas.

Lisaks on mõlemas koolis puhvet, kust saab osta salateid ja võileibu.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on peres neli last, kolm väikese vanusevahega, neljas pesamuna teistest palju noorem. Kolm on piitspeenikesed, üks ülekaalus. Ülekaaluline on üks keskmistest. Kõik on käinud esimesest klassist alates trennis või kahes, meie piirkonnas on õnneks ka õues mängimine au sees ja lastel sõbrad + üks seikluspark, kodus on meil hobused, kellega nad veel omakorda trenni teevad ja kelle eest hoolitsevad + maatööd. Toit on meil kõigil ühine. Võiks ju öelda lihtsad kodused toidud, aga samas mitte selline kartul liha, kastme ja salatiga regulaarselt. Pigem armastame suppe, rohkelt rohelist salatit (tuppa isegi ehitatud roheline vertikaalsetest moodulitest sein aastaringseks kasvatamiseks) , kala jne. 3a teadis meie noorim laps näiteks hästi, mis on spargel, brokoli, lillkapsas, nuikapsas ja talle maitsevad kõik need. Koolis ega jalutuskäigu kaugusel rämpstoitu osta ei saa, koolimenüü on küsitav (minu arvates). Magusat ei osta, kuna seda küll lapsed armastavad ja pigem hea kui pole. Aga ometigi on nii, et kahe lapsega käime endokrinoloogi juures jälgimisel – ühega ülekaalu ja teisega alakaalu tõttu. Samast soost lapsed, samad vanemad, sama keskkond. Mehega oleme muide justkui kodused st töötame kodukontorist aastaid.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsel jääb koolipäevadel kooli ja trenni vahele nii vähe aega, et koju ta kindlasti ei jõua. Ostabki tihtipeale lihtsalt saiakese. Trenni on tal samas üle 8 tunni nädalas ja kooli (1,5 km) peab ka hommikul jalgsi minema. Õnneks limonaadi ja kommi ta ei osta. Õhtul ka ei saa kõike süüa, mis tahab. Õues käib mängimas ainult ilusa ilmaga (maist septembrini). Laps on kõhn.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

õige kaal, ka lapsel, on pikkus miinus 120

Mu koolilaps kandis lasteaia viimases rühmas ette kaaslaste kaalud (ma ei tea, kui OK selline järjest avalikult kaalumine tegelikult on) ja 20-st neli oli kaaluga pikkus miinus 75-80 ehk poole raskemad kui minu laps, kes KMI poolest on täpselt normaalkaalu keskel. Muidugi oli see silmaga näha, aga mind küll külmad numbrid pisut ehmatasid. Klassis pole tal isegi ühtegi “pehmemat”, aga see ei tähenda, et statistika tingimata valetaks või et kui keegi ülekaalulisi lapsi näeb, on tal sihik paigast ära.

Ometi, seni, kuni laps liikumisest rõõmu tunneb ja palju liigub, ei muuda mõõdud mu meelest midagi.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie viime lapsed autoga kooli seepärast, et ainus maaliini buss jõuab nii viimasel hetkel, et lapsed peaksid kilomeetri kooli jooksma. Õhtul kui nad bussiga koju tulevad, kõnnivad kilomeetri bussijaama ja pärast veel kilomeetri koju. Enamik naabreid ootab bussipeatuses autoga lapsi, kuigi lapsed vajaksid rohkem liikumist. Samas proovi ise nii raske seljakotiga liikuda, ei ole meeldiv. Samuti on tee koduni piki pimedaid kurve ja korraliku teepeenrata. Mõlemat pidi olen rongaema, nii siis kui sõidutan lapsi uksest ukseni kui ka siis kui lasen lastel pimedas käänulisel nähtavuseta metsateel üksi raske seljakotiga jalutada. Meil tegelikult käivad lapsed trennis ka aga tänu trennile peavad nad linnas tunde passima ja siis pärast väga pikka koolipäeva veel kodus õppima ka. Kahjuks sellist külaelu enam ei ole, et lapsed koos õhtuti mööda küla ringi silkavad, Ma võin ju sundida aga kui õues kedagi teist ei ole, siis ei tekita lastes see üksi õues liikumine mingit head tunnet.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse tervisliku toidu võti on kodus.

Võib-olla see ülekaaluline laps on tunduvalt inimlikum ja sõbralikum, kui end näljutava vanema “normaalkaalus” laps. Elus on tähtsamaidki asju kui välimus.

Palju mõnusam in elada, kui tervis on hea. Asi pole välimuses.

Aga koolilapsed ostavad komme, näkse, saiu peale kooli. Seda tegi ka minu generatsioon, aga pontsakaid oli väga vähe. Taskuraha oli napimalt vast see aitas.

Süsivesikute ja taimeõlide, soja jne sisaldus toidus on ka muutunud. Meie ajal oli see rämps vähem kahjulik kui praegu… Ega need mahuained niisama tuimalt meist läbi ei tule 🙂

Nutiseadmed annavad põntsu. Istuvad ja mängivad, näksid kõrval. Aktiivseid õuemänge mängitakse vähe.

Liikumisel ei ole kehakaalule nii suur efekt kui on söömisel. Ja mitte ainult “mille” söömisel, vaid ka “millal”, “kui tihti” ja “mis koguses” loeb. Kui 10st õhtul veel lonks limpsi ja amps pitsat enne magamaminekut läheb ja hommikul pool seitse juba nutellaga röstsai või kiirpuder köögis ootab, on päris halvasti 🙂

Rasva ei saa põletada ka nt siis, kui B vitamiini puudus on. Samuti kui mingid elektrolüüdid on vajaka… Samal ajal maailma suurninad siin ähvardavad, et liha ei tohi nii palju süüa – vot siis hakkab veel rohkem neid probleeme tulema… vitamiin-välditavad haigused x)

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Praegu valitseb meie omaaegse lapsepõlve suhtes romantiseeritud pilt: justkui veetnuks tolleaegsed lapsed kogu ärkveloleku aja aasta ringi ainult õues palli tagudes ja kõvasti joostes.

Kui ma oma lapsepõlve meenutan, siis päris nii see ikka ei olnud. Tolleaegsed lapsed võisid samuti iga päev tundide kaupa vedeleda diivanil teleka ees või lugeda raamatut. Samamoodi oli levinud lihtsalt hängimine – jõlguti kambakesi mööda linna ringi. Miks me siis arvame, et tolleaegsed lapsed olid paremas füüsilises vormis?

Ilmselt on iluideaal tolle ajaga võrreldes muutunud. See võimalikult kõhna keha meeletu idealiseerimine on praeguse hetke nähtus. Vanasti oli enamus lapsi n-ö tavalise kehaehitusega, nüüd aga tavalisest enam ei piisa, peab olema modellimõõtu kõhn.

Teiseks on praegusaja toit  ebakvaliteetsem kui meie lapsepõlves. Meie lapsepõlve toit sisaldas küll praegu meenutades hullult suhkrut ja rasva (kogelmogel, kakaosuhkrukuubikute imemine jne), kuid see oli naturaalne ja kehaomane toit. Kui võtsid poeriiulilt küpsisepaki, siis võis olla kindel, et seal sees oli jahu, muna, suhkur, kaneel jne. Praeguse toidu komponendid on aga suurelt osalt toodetud keemialaboris ja keegi ei tea selle keemia kaugeleulatuvaid kõrvalmõjusid. Nt on suur pahalane palmirasv – odav ja pea kõikides küpsistes sees, kuid eestlase toidulaual uustulnuk. Isegi shokolaadikommides on transrasvad.

Ehk siis suure tõenäosusega tekib olukord, et tänapäeva laps, kes elab enam-vähem nii nagu meie omal ajal ja sööb põhimõtteliselt täpselt samu asju ja sams koguses mis  meie omal ajal, läheb erinevalt meie aja lastest, paksuks, sellal kui meie aja lapsed ei läinud.

Ma ei pretendeeri siin absoluutsele tõele, kuid olen veendunud, et oma iva selles aspektis on.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsel jääb koolipäevadel kooli ja trenni vahele nii vähe aega, et koju ta kindlasti ei jõua. Ostabki tihtipeale lihtsalt saiakese. Trenni on tal samas üle 8 tunni nädalas ja kooli (1,5 km) peab ka hommikul jalgsi minema. Õnneks limonaadi ja kommi ta ei osta. Õhtul ka ei saa kõike süüa, mis tahab. Õues käib mängimas ainult ilusa ilmaga (maist septembrini). Laps on kõhn.

Saiake ei ole kuidagi parem kui komm või limonaad. Lisaks kiirele suhkrule (mida on piisavalt selleks, et ära toita meile kahjulikud bakterid sooles, mille tulemusel tekib candida ülekaal süstermis jne – halb nahk, sügelused, kõhuvalid jne) on seal nisu, gluteen (piisavas koguses tarbimisel hakkab see nõrgestama organismi võimet toitaineid vastu võtta), taimeõlid (rasva kasutatakse osana meie raku ehituses – taimerasvadega pm ehitad endale plastiliinist maja).

Jh, kui sööd mõõdukalt, mõni kord nädalas 1-2 pirukat, saab su keha selle vea veel paramdada. Aga mida vanemaks jääd ja rohkem saiakesi korraga sööd, seda raskem on kehal parandada selle tulemusi…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lasteaia- ja koolitoidust võiks alustada. Samuti koolipuhvetitest. Lapsed veedavad väga suure osa oma elust lasteaias ja koolis, aga toitlustuse põhimõtted on neis alla arvestuse. Arvestades eelarvet pole ka ime, niigi teevad mis suudavad. Valitsus võiks veidi raha sinna suunata, ainuüksi selle tulemusel väheneks ülekaaluliste laste hulk ja tulevastelt ravikuludelt saaks raha tagasi. Koolitoitu ei peaks pakkuma kõige odavam pakkuja, vaid kõige toitainerikkam. Need lapsed on meie tulevik ja on palju lapsi, kellele see on ainus toidukord…

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See võimalikult kõhna keha meeletu idealiseerimine on praeguse hetke nähtus.

Täiskasvanu kirjutab sellist rumalust? Samal ajal kui suur osa arenenud maailmast vaevleb ülekaalu ja isegi rasvumise käes. Ega kliimasoojenemine ja koroona on ka väljamõldis, eks?

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse tervisliku toidu võti on kodus.

Võib-olla see ülekaaluline laps on tunduvalt inimlikum ja sõbralikum, kui end näljutava vanema “normaalkaalus” laps. Elus on tähtsamaidki asju kui välimus.

Elus on tähtsamaidki asju kui tervis? Kes totu hakkab kaaluprobleemidega seoses ilust rääkima!?!

On tõestatud, et kauem elavad inimesed, kel on korras sotsiaalsed suhted või üldse sotsiaalsed suhted. Ei loe kehakaal ega suitsetamine v muu – kõige tähtsam on ikkagi oskus suhelda, sõbrad ja lähedased. Selline tigedamoodi inimene nagu sina küll väga tervislik ei tundu, ole nii sale kui tahes

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See võimalikult kõhna keha meeletu idealiseerimine on praeguse hetke nähtus.

Täiskasvanu kirjutab sellist rumalust? Samal ajal kui suur osa arenenud maailmast vaevleb ülekaalu ja isegi rasvumise käes. Ega kliimasoojenemine ja koroona on ka väljamõldis, eks?

Ja suur osa maailma lastest on näljas. Meie enda Eesti lastest ka. Ei tasu selles teemas nii globaalseks minna ja kogu maailma sisse tuua. Meil siin tõesti idealiseeritakse piitspeenikesi ja veidigi kaalukamat inimest peetakse ülekaaluliseks. Kust muidu tulevad kommentaarid, et olen 175 pikk, kaalun 55 kilo ja 50 aastat vana – tee järgi! Just täna lugesin. Ja kõik on pabinas, kui väike rasvake on kõhul – kohe terviseprobleem! No ei ole.

Alustama peaks tõesti lasteaiatoitudest ja mitte lugema nende kaloraaži, mis on praegu põhiline hankekriteerium, võimalikult odav hind, aga paras kaloraaž. Ja see saavutatakse suhkrutega. Sest nii odava raha eest pole kedagi võimalik toita ja eluks vajalikud kalorid ka kätte saada. Laste toitlustamine peaks liikuma toitainete sisalduse põhisusele. Mõnedes koolides, kes ise  toitu valmistavad, on olukord parem. Suurköökidest ei tule tervislikku toitu.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

See võimalikult kõhna keha meeletu idealiseerimine on praeguse hetke nähtus.

Täiskasvanu kirjutab sellist rumalust? Samal ajal kui suur osa arenenud maailmast vaevleb ülekaalu ja isegi rasvumise käes. Ega kliimasoojenemine ja koroona on ka väljamõldis, eks?

Ja suur osa maailma lastest on näljas. Meie enda Eesti lastest ka. Ei tasu selles teemas nii globaalseks minna ja kogu maailma sisse tuua. Meil siin tõesti idealiseeritakse piitspeenikesi ja veidigi kaalukamat inimest peetakse ülekaaluliseks. Kust muidu tulevad kommentaarid, et olen 175 pikk, kaalun 55 kilo ja 50 aastat vana – tee järgi! Just täna lugesin. Ja kõik on pabinas, kui väike rasvake on kõhul – kohe terviseprobleem! No ei ole.

Alustama peaks tõesti lasteaiatoitudest ja mitte lugema nende kaloraaži, mis on praegu põhiline hankekriteerium, võimalikult odav hind, aga paras kaloraaž. Ja see saavutatakse suhkrutega. Sest nii odava raha eest pole kedagi võimalik toita ja eluks vajalikud kalorid ka kätte saada. Laste toitlustamine peaks liikuma toitainete sisalduse põhisusele. Mõnedes koolides, kes ise toitu valmistavad, on olukord parem. Suurköökidest ei tule tervislikku toitu.

Ma olen Sinu kommentaariga nii nõus!

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on süüdi ainult ja ainult kräpi õgimine. Oi, kuidas ostavad ja mugivad. Jube!

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

See võimalikult kõhna keha meeletu idealiseerimine on praeguse hetke nähtus.

Täiskasvanu kirjutab sellist rumalust? Samal ajal kui suur osa arenenud maailmast vaevleb ülekaalu ja isegi rasvumise käes. Ega kliimasoojenemine ja koroona on ka väljamõldis, eks?

Ja suur osa maailma lastest on näljas. Meie enda Eesti lastest ka. Ei tasu selles teemas nii globaalseks minna ja kogu maailma sisse tuua. Meil siin tõesti idealiseeritakse piitspeenikesi ja veidigi kaalukamat inimest peetakse ülekaaluliseks. Kust muidu tulevad kommentaarid, et olen 175 pikk, kaalun 55 kilo ja 50 aastat vanatee järgi! Just täna lugesin. Ja kõik on pabinas, kui väike rasvake on kõhul – kohe terviseprobleem! No ei ole.

Alustama peaks tõesti lasteaiatoitudest ja mitte lugema nende kaloraaži, mis on praegu põhiline hankekriteerium, võimalikult odav hind, aga paras kaloraaž. Ja see saavutatakse suhkrutega. Sest nii odava raha eest pole kedagi võimalik toita ja eluks vajalikud kalorid ka kätte saada. Laste toitlustamine peaks liikuma toitainete sisalduse põhisusele. Mõnedes koolides, kes ise toitu valmistavad, on olukord parem. Suurköökidest ei tule tervislikku toitu.

Mina pole tänavapildis selliseid küll eriti näinud. Pigem on kas pikka kasvu, kes kindlasti 55 kg ei saa kaaluda või on kaalunumber ja pikkuse number ära vahetatud 155 cm ja 75+ kg.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on süüdi ainult ja ainult kräpi õgimine. Oi, kuidas ostavad ja mugivad. Jube!

Kas sa ei tea kuidas nullindatel lapsed kräppi tarbisid? Noo ikka ohtralt.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pole tänavapildis selliseid küll eriti näinud.

Aga saad PKst lugeda, et seda peetakse supersaavutuseks ka 50+ inimeste seas ja ollakse väga uhkegi. See ongi piitspeenikeste idealiseerimine. Mõttemaailm on selles kinni. Mida kõhnem, seda parem. Rasvaprotsent 0, super. Ja kantakse see ka lastele üle. Samuti ka söömishäired. Teismeliste seas on palju anorektikuid ja buliimikuid, see on jube. Ja see on valdavalt seotud täiskasvanute arusaamisega “vastuvõetavast” kehakaalust.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pole tänavapildis selliseid küll eriti näinud.

Aga saad PKst lugeda, et seda peetakse supersaavutuseks ka 50+ inimeste seas ja ollakse väga uhkegi. See ongi piitspeenikeste idealiseerimine. Mõttemaailm on selles kinni. Mida kõhnem, seda parem. Rasvaprotsent 0, super. Ja kantakse see ka lastele üle. Samuti ka söömishäired. Teismeliste seas on palju anorektikuid ja buliimikuid, see on jube. Ja see on valdavalt seotud täiskasvanute arusaamisega “vastuvõetavast” kehakaalust.

Täpselt nii. Mina vaevlen juba 15 aastat toitumishäiretega, mis sai alguse teismelise ajast, mil isegi õpetajad manitsesid väikse kõhu pärast. Kõht tuleb sees hoida! Õige tüdruk sööb oma toidust AINULT pool jne.

 

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on süüdi ainult ja ainult kräpi õgimine. Oi, kuidas ostavad ja mugivad. Jube!

Kas sa ei tea kuidas nullindatel lapsed kräppi tarbisid? Noo ikka ohtralt.

Nende kräpiõgijate lapsed ongi nüüd see teine põlvkond – ameerika stiilis rasvunud noored tükkis oma “body positivity” – ga.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nende kräpiõgijate lapsed ongi nüüd see teine põlvkond – ameerika stiilis rasvunud noored tükkis oma “body positivity” – ga.

Sul mingi jupikenegi loogikat või arvutusoskust on? On aasta 2022. Need, kes nullindatel lapsena “kräppi õgisid”, on nüüd maksimaalselt 30-sed, seega ei saa neil olla lasteks “ameerika stiilis rasvunud noori”, sest eelkooliealised teatavasti meil pole veel rasvunud ja just selles vanuseklassis saavad selle generatsiooni lapsed olla (kui neil üldse veel lapsi ongi).

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pole tänavapildis selliseid küll eriti näinud.

Aga saad PKst lugeda, et seda peetakse supersaavutuseks ka 50+ inimeste seas ja ollakse väga uhkegi. See ongi piitspeenikeste idealiseerimine. Mõttemaailm on selles kinni. Mida kõhnem, seda parem. Rasvaprotsent 0, super. Ja kantakse see ka lastele üle. Samuti ka söömishäired. Teismeliste seas on palju anorektikuid ja buliimikuid, see on jube. Ja see on valdavalt seotud täiskasvanute arusaamisega “vastuvõetavast” kehakaalust.

Täpselt nii. Mina vaevlen juba 15 aastat toitumishäiretega, mis sai alguse teismelise ajast, mil isegi õpetajad manitsesid väikse kõhu pärast. Kõht tuleb sees hoida! Õige tüdruk sööb oma toidust AINULT pool jne.

Käisid balletikoolis? Pole elu seeski kuulnud õpetust, et süüa tuleb toidust ainult pool.  Ikka taldrik tühjaks!- oli see lööklause, kas toit maitses või ei.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Riik annab igale lapsele lõunasöögiks 1 euro, kust see raha veel tuleb, et toita veel 6ndat klassi teist korda.  Ka meie koolis saab pikapäeva rühm süüa seda, mis lõuna ajast järgi jääb. Sellele eurole maksab meil linn juurde.  Ühelt poolt kirud koolisöögi kvaliteeti, teiselt poolt aga nõuad, süüa peaks saama lausa 2 päevas. Burksi asemel anna kaasa lapsele korralik täisteraleivast tehtud võiku, puuvili vms, kaasa.

0
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 73 )


Esileht Koolilaps Iga kolmas laps on meil rasvunud, vanemad, saate ise palju ära teha!