Esileht Ajaviite- ja muud jutud Iganenud sotsiaalsed normid/reeglid

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 185 )

Teema: Iganenud sotsiaalsed normid/reeglid

Postitas:
AmandaRosaalie

Muidu, kui vana sina ise oled, et sedamoodi tädilikult siin riidled? Kirjeldad ennast kui väga tolerantset inimest, aga järgmises lauses riidled nagu kuri mammi.

Ma olengi kuri mammi kurjade mammide vastu. Vastan inimesele tema harjumuspärases keeles. 🙂

Aga minu tsiteeringu mõte oli lihtsalt öelda, et ega mingite normide iganenuks pidamine ei tähenda ometi seda, et täpselt vastupidine on nüüd norm. Pigem peaks nüüdseks norm olema see, et igaüks otsustab ise, mis talle sobib ja nii ka elab. Ja laseb teistel elada nende endi soovide järgi. Vabandust, kui seda enda pihta suunatuna võtsid, nii see mõeldud ei olnud. Aga jah, kurja mammit mängisin küll nende kurjade mammidega, kes teatavad, et ärgu elatagu majas, kui peenriad ei tee või käsi mullaseks teha ei soovi.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Wanda

Ma olengi kuri mammi kurjade mammide vastu. Vastan inimesele tema harjumuspärases keeles. 🙂 Aga minu tsiteeringu mõte oli lihtsalt öelda, et ega mingite normide iganenuks pidamine ei tähenda ometi seda, et täpselt vastupidine on nüüd norm. Pigem peaks nüüdseks norm olema see, et igaüks otsustab ise, mis talle sobib ja nii ka elab. Ja laseb teistel elada nende endi soovide järgi. Vabandust, kui seda enda pihta suunatuna võtsid, nii see mõeldud ei olnud. Aga jah, kurja mammit mängisin küll nende kurjade mammidega, kes teatavad, et ärgu elatagu majas, kui peenriad ei tee või käsi mullaseks teha ei soovi.

Kas sina said minu kommentaarist nii aru, et mina pean ukse avamise žesti normiks? Või et mina ei luba inimestel elada oma majas, kui nad maja ümber peenraid ei tee? Või ütlesin mina kuskil, et igaüks ei tohi ise otsustada, kuidas talle miski asi paremini sobib?

Siin ju avaldavad arvamusi erinevad inimesed. Seega on ka arvamused erinevad. See, kui keegi on sinust erineval arvamusel, ei tähenda, et ta on nõme inimene. Tolerantse inimesena peaksid ju erinevaid seisukohti tolereerima.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
AmandaRosaalie

Kas sina said minu kommentaarist nii aru, et mina pean ukse avamise žesti normiks? Või et mina ei luba inimestel elada oma majas, kui nad maja ümber peenraid ei tee? Või ütlesin mina kuskil, et igaüks ei tohi ise otsustada, kuidas talle miski asi paremini sobib?

Võta seda nii, et lihtsalt lisasin lisakommentaari ukseavamise teemale. Et jätkem igale õiguse otsustada. Kuidas sina mõtlesid või mina aru sain, ei ole nii oluline. Oleme vist ühel nõul, et igale jäägu õigus otsustada, kas tahab traditsioonilisi soorolle või tahab ise endale uksi avada.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
K4gu

Ma lihtsalt avan ukse neile, kelle jõudlus või koormatus ei lase seda hästi ise teha, soost olenemata. Mida siin jaurata.
Ja kui ma ise jään liiga kehvaks, et ust avada või olen käsipidi suurte pakkidega seotud, siis ma võin kasvõi paluda, et mulle uks lahti tehtaks (enamasti inimesed taipavad ise).

Ilma sisulise põhjuseta ma kellelegi spetsiaalselt ukse avamist vajalikuks ei pea.

+10
0
Please wait...

Postitas:
ilushelena

Minu arvates need on erinevad teemad. Üks asi, kui liigud uksest, siis loomulikult hoiad ust lahti teistele sisenejatele ja väljujatele. Oled sa siis mees või naine. See on elementaarne viisakus.

Teine asi, kui mees žestina naisele uksi avab. Mees ja naine sõidavad autoga. Sihtkohta jõudes auto peatub. Naine jääb istuma. Mees väljub autost ja läheb avab naisele ukse. Alles siis naine tõuseb ja väljub. Umbes sama ka muudest ustest sisenemise ja väljumisega.

Täitsa erinevad olukorrad.

Nõus. Arutelu tekkis selle viimase ümber ehk et üks kommentaator kirjeldas oma kommentaari alguses, et mehed-naised olgu võrdsed, aga järgmises lõigus tõdes, et oleks siiski kena, kui mees naisele ukse avaks, mantli selga aitaks jmt. Täpsustava küsimuse peale toodi näiteks, et ka kuningale avatakse ju ukse – samamoodi võiks neid austuse märgiks avada ka naistele.

Minu meelest ei saa selles olukorras enam võrdsusest rääkida. St korraga pole võimalik olla kahes erinevas rollis. Sa kas tahad olla meestega võrdne või sa tahad, et sind pandaks pjedestaalile, austataks, avataks uksi, aidataks selga mantleid, parandataks su autot jne. Ja kui inimene tahab olla see viimane, siis ei saa ka kedagi süüdistada, kui ta palk on väiksem kui meeskolleegil ja ülemus ütleb, et aga su abikaasa ju saab head palka ning kannab sind kätel – milles probleem.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Kuidas see mehega võrdne olemine üldse võimalik saab olla, sest me olemegi loodud erinevatena omade nõrkuste ja tugevustega. Mõned, enamasti need ruudulistega särkidega naised, aga on pähe võtnud, et mees olemine on kuidagi parem ja väärtuslikum ja naine peab just mehe moodi käituma, et siis see ongi võrdsus. Nemad muidugi ei taha mingit meeste poolt uste avamist, see lõhub nende meheliku enesetunde.

Nagu ma olen lugenud, siis Siberisse küüditatutest moodustasid külades ruttu mees-naine paarid (isegi kui abikaasa kodumaale jäi), sest nii moodustus pakett, mis tagas tõenäolisemalt ellujäämise. Me oleme erinevad ja koos moodustame sümbioosi. Üks katab teise nõrku külgi. Kaks meest koos ei olnud teps mitte parem variant.

Jah saame teatud asjades võrdsed olla ja peamegi, aga sellegi poolet ei saa naisi ja mehi täiesti ühesugusteks tasandada ja looduses poolt antud instinkte välja lülitada. Äkki olete tähele pannud, et looduses nii ongi, et isasloom kohtleb emasloom hoopis teisiti kui teisi isasloomi. Isane koer ei ründa emast. Ei pea ka meestele lõuga andma selle eest, et suhtleb naistega eriti aupaklikult ja viisakalt.

+7
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kiira

Iganenud on minu arust see, et maja = tohutud klumbid, amplid ja potipõllundus. Mul on maja, aga ühtki peenart ei taha. Jälestan aiatöid. Robot niidab ja elu on mugav.

Minu jaoks jälle täiesti arusaamatu, milleks teile üleüldse see millimeetrise muruga lage plats, kus midagi ei kasva ja kedagi ei ela. Elage ometi korteris siis, kui loodus teile vastikust tekitab.

Seda mõtlen ka mina, et miks inimesele, kes lillepeenart jälestab peab olema tingimimata oma maja ja aed. Kui näppu vastu mulda panna ei saa, ei taha, ei meeldi, siis oles mugavam elada ju korteris. Milleks see meetrine muruplatski, kui nagunii midagi ei viitsi… Mingit oma majale omast privaatsust sellises majas elades ju nagunii pole.

Miks peab majaga kaasnema peenrad? Ma elan ka majas ja naudin seda, et mul on hoov, kus ma aega viita saan. Samal ajal ei pane mind ükski vägi peenraid tegema ega viljaaeda pidama.

Ma tahaks, et mu kodu seal aias ka silmailu, õdusust ja pilguvarju pakuks. Mis rõõmu ma saan kui istun nagu korvpalliplatsil? No võibolla tõesti kui su väljas tahad viibida ainult selleks, et korvpalli mängida. Toas ju ei ole ka ükskõik, et seinad on värvimata, krohvimata, istun mingil maas vedeleval padjal ja köögis on suvalistest ehitusjäätmetest kokku klopsitud mööbel – ah käib kah.

Peenardele on palju alternatiive. Võid panna ilupõõsaid, puhmaid või lase need peenrad teha professionaalil ja sellised, mida peab väga vähe hooldama. Üldiselt ei näe nendes aedades, kus midagi peale muru ei ole, mitte kunagi kedagi istumas või midagi tegemas. Heal juhul sussustatakse grilliga. Ilmselgelt ei paku selline lagedus mingit tahtmist õue minna.

Sa võidki ju oma hoovis teha nii nagu sa soovid ja mina teen nii nagu mina soovin. Mulle sobib minu kahe plats väga hästi, ei taha sinna ei põõsaid ega lilli.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Punkar

Me oleme erinevad ja koos moodustame sümbioosi. Üks katab teise nõrku külgi. Kaks meest koos ei olnud teps mitte parem variant.

Ma olen nõus. Mul on näiteks tuttav abielupaar, kes väga hästi täiendavad üksteist. Kui auto teel olles katki läheb, siis naine tegutseb kapoti all või organiseerib abi. Mees aga korjab seni talle tee äärest kauni kimbu lilli.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
UunoR

Ma olen nõus. Mul on näiteks tuttav abielupaar, kes väga hästi täiendavad üksteist. Kui auto teel olles katki läheb, siis naine tegutseb kapoti all või organiseerib abi. Mees aga korjab seni talle tee äärest kauni kimbu lilli.

Vaat kui romantiline. Minu ema ikka räägib, et kui mina beebi olin, siis tema pesi käsitsi mähkmeid ja isa luges talle ajalehte ette, et tal meeldivam seda teha oleks.

+12
0
Please wait...

Postitas:
km70

Nõus. Arutelu tekkis selle viimase ümber ehk et üks kommentaator kirjeldas oma kommentaari alguses, et mehed-naised olgu võrdsed, aga järgmises lõigus tõdes, et oleks siiski kena, kui mees naisele ukse avaks, mantli selga aitaks jmt. Täpsustava küsimuse peale toodi näiteks, et ka kuningale avatakse ju ukse – samamoodi võiks neid austuse märgiks avada ka naistele. Minu meelest ei saa selles olukorras enam võrdsusest rääkida. St korraga pole võimalik olla kahes erinevas rollis. Sa kas tahad olla meestega võrdne või sa tahad, et sind pandaks pjedestaalile, austataks, avataks uksi, aidataks selga mantleid, parandataks su autot jne. Ja kui inimene tahab olla see viimane, siis ei saa ka kedagi süüdistada, kui ta palk on väiksem kui meeskolleegil ja ülemus ütleb, et aga su abikaasa ju saab head palka ning kannab sind kätel – milles probleem.

Ma ei näe mingit vastuolu – olla inimese ja kodanikuna võrdne mehega (st. võrdsete õiguste ja kohustustega) ning samal ajal olla naisena poputatud. Mina ei mõista, kuidas kellegi jaoks siin üks teisele vastu rääkida saab. Võrdsus ei tähenda ju, et kõik on ühesugused.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
km70

Minu ema ikka räägib, et kui mina beebi olin, siis tema pesi käsitsi mähkmeid ja isa luges talle ajalehte ette, et tal meeldivam seda teha oleks.

Minu vanemate peres oli vastupidi – mähkmeid pesi ainult isa, ema ei suutnud. Ei tea, et ema talle ajalehte ette oleks lugenud. Ajastu oli 1955-65.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Me oleme erinevad ja koos moodustame sümbioosi. Üks katab teise nõrku külgi. Kaks meest koos ei olnud teps mitte parem variant.

Ma olen nõus. Mul on näiteks tuttav abielupaar, kes väga hästi täiendavad üksteist. Kui auto teel olles katki läheb, siis naine tegutseb kapoti all või organiseerib abi. Mees aga korjab seni talle tee äärest kauni kimbu lilli.

Mees võiks siis naisele parema auto osta kui see pidevalt teel katki läheb. Hmm… ja et see alati suvel juhtub, mil lilled kasvavad. Sina oled neil ka alati kaasas, et nii hästi tead? Korjad koos selle mehega tee ääres lilli? Teil mingi sümpaatia või?

A ma lapsepõlvest mäletan, et meie kandis oli üks paljulapseline pere, kus pereisa oli selline pea pilvedes kultuuri ja loomingu inimene, aga naine toimekas maine tegutseja. Vot neil on päriselt ka nii, et pereema remontis lilleline kittel seljas maja eest moskvitši ja tegi kõik sõidud. Mees luges toas ilukirjandust. Neil igatahes pereelu toimis kuni surm neid lahutas.

+8
-4
Please wait...

Postitas:
ilushelena

Võrdsus ei tähenda ju, et kõik on ühesugused.

Loomulikult ei tähenda. See tähendab võrdseid võimalusi. See tähendab muu hulgas, et inimesel peaks olema õigus ja võimalus ise endale uks lahti teha ja mantel selga panna, siis kui talle meeldib ja sobib.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Võrdsus ei tähenda ju, et kõik on ühesugused.

Loomulikult ei tähenda. See tähendab võrdseid võimalusi. See tähendab muu hulgas, et inimesel peaks olema õigus ja võimalus ise endale uks lahti teha ja mantel selga panna, siis kui talle meeldib ja sobib.

A sul on ju võimalus ja vabadus omale kaaslasi valida, kes sulle ei ava uksi vaid lasevad selle, prõmaki, sinu nina ees kinni. Avatakse uksi ju teistele vaid siis, kui samal ajal ukseni jõutakse eesmärgiga sealt läbi minna. Ainult ühele jääbki rõõm seda ust avada. Ta ei seisa seal uksepoisina, et naistele ust avada, vaid ta ise ju tahab ka sealt läbi minna.  Seega ei sa aru tõlgendusest “mees justkui ainult naisele spetsiaalselt avab ukse” –  ta tahab sealt ise ka läbi saada. Kui ta sekund varem ukseni jõuab, siis on ju loogiline, et ta selle ka avab, aga ei hakka nui neljaks ise ees läbi rabelema nagu lapsed. Teeb tagant tulijale lihtsalt väikese teene või viisaka žesti – palun võid enne mind siseneda. Eks sa proovi alati jooksuga ette saada, siis saad ise käe lingile panna.

Mantliga aitavad tänapäeval vist mehed küll heal juhul vaid abikaasat ja neid naisi, keda nad hästi tunnevad ja sedagi kuskil pidulikumas keskkonnas a la restoran, teater. See on küll täiesti liialdatud ja väljamõeldud probleem, et kõik mehed sulle pidevalt mantlit selga tahavad lükata ja sa vaeseke ei saa ega saa võimalust seda iseseisvalt teha. Vot ei usu. Isegi mitte vanasti ei tähendatud see mantliga aitamine, et mees kodus esikus või töö juures valvel seisis, kui naine end minekule sättima hakkas . Ei, see mantli asi on alati olnud piduliku ürituse teema, mitte igapäeva elu rutiin. Eks vanasti olid need naiste talveriided raskemad ja kohmakamad ka ja tänu abile sai selle elegantsemalt ilma puhkimata selga.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
AmandaRosaalie

Loomulikult ei tähenda. See tähendab võrdseid võimalusi. See tähendab muu hulgas, et inimesel peaks olema õigus ja võimalus ise endale uks lahti teha ja mantel selga panna, siis kui talle meeldib ja sobib.

Kas sul ei ole seda õigust ja võimalust või milels probleem on? Minu meelest on meil kõigil õigus ja võimalus ise mantel selga panna ja ise uks lahti teha endale. Samal ajal, kui on inimene, kellele meeldib, et talle uks lahti tehakse ja mantel selga aidatakse, siis ei ole küll Ilushelena asi öelda, et siis ei tohi ta tahta ka võrdsust. Miks ei tohi? Ikka tohivad, iga paar ikka ise leiab, mis neile sobib ja mis mitte, nii et vabalt võivad olla võrdsed õigused ja kohustused ja samal ajal mees naisele uksi avada ja naine sellega rahul olla.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
km70

Võrdsus ei tähenda ju, et kõik on ühesugused.

Loomulikult ei tähenda. See tähendab võrdseid võimalusi. See tähendab muu hulgas, et inimesel peaks olema õigus ja võimalus ise endale uks lahti teha ja mantel selga panna, siis kui talle meeldib ja sobib.

Hmm, kas see, et mees mulle ukse avab, võtab minult ära võimaluse ise ust avada? Niisuguse ringiga pole iial ise taibanud mõelda 😀 Kas kui tütar mulle sünnipäevakaardi joonistab, siis võtab see ära mul võimaluse endale kaart joonistada?

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Wanda

A ma lapsepõlvest mäletan, et meie kandis oli üks paljulapseline pere, kus pereisa oli selline pea pilvedes kultuuri ja loomingu inimene, aga naine toimekas maine tegutseja. Vot neil on päriselt ka nii, et pereema remontis lilleline kittel seljas maja eest moskvitši ja tegi kõik sõidud. Mees luges toas ilukirjandust. Neil igatahes pereelu toimis kuni surm neid lahutas.

Mu enda peres on olnud nii, et sel ajal, kui mina võtsin metsas puid maha, pesi mees lapse mähkmeid (meil veevärki tollal majas ei olnud ja marlimähkmeid tuli pesta käsitsi), riputas neid kuivama, triikis, lappis kokku…

Asi ei ole selles, et mina ei mõistnud mähkmeid pesta või et mees on lödinäpp,kes ei oska saagi käes hoida. Lihtsalt mõnikord kujunes olukord iseenesest nii. Ja võimalik, et teinekord oli ka pisut teadlik valik, et tööjaotuses oleks natukene vaheldusrikkust. Sel ajal, kui mees tööl oli, oli see titenduse värk nagunii ju minu peal. Kui mees töölt koju tuli, siis võttis hea meelega selle poole üle.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
ilushelena

Minu meelest on meil kõigil õigus ja võimalus ise mantel selga panna ja ise uks lahti teha endale.

Kuidas seda õigust sinu arust tuleks rakendada, kui mees seisab, mantel käes või on ukse juba avanud? Uba on ju selles, et ühiskonnas, kus päriselt mehi ja naisi võrdseks peetakse, antakse kõigile võimalus sellise asja üle ise otsustada, mitte ei panda teatud hulka inimesi olukorda, kus nad on sunnitud sellega leppima, et neid koheldakse nagu lapsi, kes ei suuda ise ennast riidesse panna.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Minu meelest on meil kõigil õigus ja võimalus ise mantel selga panna ja ise uks lahti teha endale.

Kuidas seda õigust sinu arust tuleks rakendada, kui mees seisab, mantel käes või on ukse juba avanud? Uba on ju selles, et ühiskonnas, kus päriselt mehi ja naisi võrdseks peetakse, antakse kõigile võimalus sellise asja üle ise otsustada, mitte ei panda teatud hulka inimesi olukorda, kus nad on sunnitud sellega leppima, et neid koheldakse nagu lapsi, kes ei suuda ise ennast riidesse panna.

Ütle, kes ja kus sulle neid riided selga aitab? Jeerum, ma ei mäletagi, millal keegi mantlit oleks selga aidanud. Mitte kordagi elus pole näinud, et seda teeks mees, keda naine ei tunne. Mantliga aitab mees, kellega naine koos kuhugi välja on läinud.  Need ei ole absoluutselt mingid igapäeva elu tavanähtused, millest sa räägid. Nagu eelnevalt sai öeldud, siis ust avavad mehed ju ainult siis kui sinuga samal ajal ukseni jõuavad. Mida sa siis tahad, et ta teeks? Paneks sinu nina eest ukse kinni või jääma käed küljel ootama, et sa siseneks, sest sina pead nui neljas oma käe lingile saama? Kus sul see SUUR probleem on?

+5
-7
Please wait...

Postitas:
AmandaRosaalie

Kuidas seda õigust sinu arust tuleks rakendada, kui mees seisab, mantel käes või on ukse juba avanud? Uba on ju selles, et ühiskonnas, kus päriselt mehi ja naisi võrdseks peetakse, antakse kõigile võimalus sellise asja üle ise otsustada, mitte ei panda teatud hulka inimesi olukorda, kus nad on sunnitud sellega leppima, et neid koheldakse nagu lapsi, kes ei suuda ise ennast riidesse panna.

Väga lihtsalt. Kui see on sinu mees/kavaler, siis ütled selgelt, et edaspidi saad mantli selgapanemisega ja ukse avamisega ise hakkama. Kui on õppimisõvimeline, saab aru ja ei ole rohkem probleemi.

Kui keegi kolleeg või võõras seda teeb (ma väga ei usu, et keegi teeb tänapäeval nii, aga hüpoteetiliselt), siis võtad selle mantli kolleegi käest nenda kätte ja ütled, tänan, ma saan ise selle selga ja paned ise selga. Usu, rohkem ta seda ei katseta. Ja ukse avamine – no lihtsalt järgmine kord proovid ise esimesena ukse avada. Ma sellest ukse probleemist tegelikult ei saa üldse aru. Kui mingi seltskond koos liigub, siis reeglina avab ukse see, kes esimesena selleni jõuab. Ja siis sõltumata sellest, kellega ta koos on, on ju ebaviisakas ise esimesena trügida. Ka sõbrannaga koos minnes reeglina avab ukse see, kes esimesena ukselingini ulatab ja ei trügi mitte siis sisse, vaid ootab, kuni  teine läheb ja siis läheb ise. Mingit demonstratiivset mees avab daamile ukse, ei ole meie ühiskonnas enam ammu ju. Kui keegi siiski avab, siis eks järgmine kord lihtsalt hoolitse, et oleksid ise enne ukse juures, mitte ei jää ukse kõrvale ootama, et mees ukse avaks.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kaegu887

Need prouad, kes siin uste avamist ülistavad, on need, kes autos istuvad ja ootavad, kuni mees rooli tagant välja ronib ja neile ukse lahti teeb. Sama hoonete ustega- seisavad, kuni tuleb mees ja avab.
Pole mõtet rääkida, et kes esimesena kohale jõuab… või… ei lase ust nina eest kinni.
See pole aupaklik avamine, vaid tavaline liiklemine. Ukse avamiseks siiski mees sealt esimesena ei välju/ sisene, vaid laseb seda naisel teha ja seisab kõrval kergelt kummardudes.

+3
-15
Please wait...

Postitas:
krokodill

Kellele meeldib, elab traditsioonilist elu, mees lebab diivanil ja naine teenindab teda.

See pole küll mitte iialgi mingi “traditsiooniline elu” olnud. Läbi aegade on suuremad ja raskemad tööd meeste teha olnud, mitte mingi diivanil vedelemine. Kui eesti kultuurist räägid muidugi.

+8
-6
Please wait...

Postitas:
krokodill

Ma arvasin,et see põlvkond, kes teisi niimoodi õpetama kippus, on nüüdseks juba suures osas välja surnud, aga  tundub, et ei ole ikka. Kui vanad te, siinsed tädi Maalid õieti olete, 80+?

Miks sa arvad, et selline teiste õpetamine kuidagi ainult ühe põlvkonna eripära on? Perekoolis on kõik teemad teiste elama õpetamist täis, eks igaüks tahab ennast parema ja õigemana tunda. Enamik ei suuda oma arvamust neutraalselt edasi anda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
OriginalTaste

Kuidas see mehega võrdne olemine üldse võimalik saab olla, sest me olemegi loodud erinevatena omade nõrkuste ja tugevustega. Mõned, enamasti need ruudulistega särkidega naised, aga on pähe võtnud, et mees olemine on kuidagi parem ja väärtuslikum ja naine peab just mehe moodi käituma, et siis see ongi võrdsus. Nemad muidugi ei taha mingit meeste poolt uste avamist, see lõhub nende meheliku enesetunde.

Nagu ma olen lugenud, siis Siberisse küüditatutest moodustasid külades ruttu mees-naine paarid (isegi kui abikaasa kodumaale jäi), sest nii moodustus pakett, mis tagas tõenäolisemalt ellujäämise. Me oleme erinevad ja koos moodustame sümbioosi. Üks katab teise nõrku külgi. Kaks meest koos ei olnud teps mitte parem variant.

Jah saame teatud asjades võrdsed olla ja peamegi, aga sellegi poolet ei saa naisi ja mehi täiesti ühesugusteks tasandada ja looduses poolt antud instinkte välja lülitada. Äkki olete tähele pannud, et looduses nii ongi, et isasloom kohtleb emasloom hoopis teisiti kui teisi isasloomi. Isane koer ei ründa emast. Ei pea ka meestele lõuga andma selle eest, et suhtleb naistega eriti aupaklikult ja viisakalt.

Okei, mina kui mees ei pane üldse pahaks kui naine ei vaja ukse avamist, minul lihtsam. Mida ma pahaks panen, on ümbermõtlemine. Kahel toolil korraga istuda ei saa, aga üha rohkem maailm sinna poole tüürib. Tahan olla naine, olen, tahan olla iseseisev naine, olen, tahan olla nõrguke naine, olen. Aga mina mehena ei mõista seda, mina ju ei saa olla naine, nii nagu naine tahab olla mees, mehega võrdne. Mina ei taha olla naistega võrdne. Minupärast olgu naised tehaste direktorid ja valitsejad kui tahavad, aga mina jään ikka meheks. St mina kui mees saan elada nii nagu mehed ongi elanud. Ma võin olla suss mees, võin olla sõdalasest mees ja kui tahan, võin kanda ka seelikut, aga ikkagi olen ma mees ja ma ei taha saada naistega võrdseks.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
OriginalTaste

Minu meelest on meil kõigil õigus ja võimalus ise mantel selga panna ja ise uks lahti teha endale.

Kuidas seda õigust sinu arust tuleks rakendada, kui mees seisab, mantel käes või on ukse juba avanud? Uba on ju selles, et ühiskonnas, kus päriselt mehi ja naisi võrdseks peetakse, antakse kõigile võimalus sellise asja üle ise otsustada, mitte ei panda teatud hulka inimesi olukorda, kus nad on sunnitud sellega leppima, et neid koheldakse nagu lapsi, kes ei suuda ise ennast riidesse panna.

Ütle, kes ja kus sulle neid riided selga aitab? Jeerum, ma ei mäletagi, millal keegi mantlit oleks selga aidanud. Mitte kordagi elus pole näinud, et seda teeks mees, keda naine ei tunne. Mantliga aitab mees, kellega naine koos kuhugi välja on läinud. Need ei ole absoluutselt mingid igapäeva elu tavanähtused, millest sa räägid. Nagu eelnevalt sai öeldud, siis ust avavad mehed ju ainult siis kui sinuga samal ajal ukseni jõuavad. Mida sa siis tahad, et ta teeks? Paneks sinu nina eest ukse kinni või jääma käed küljel ootama, et sa siseneks, sest sina pead nui neljas oma käe lingile saama? Kus sul see SUUR probleem on?

Sina ka jälle ajad mingit jama. Kui võõras mees aitaks sulle mantli selga, oleks ta ahistaja, pervert. Mantli selga aitamine oli teemaks sada aastat tagasi, täna ei kanna keegi mantlit, täna kantakse jopesid. Aga sina kui naine, ei aita ühtegi meest mitte kunagi, mida sa siis ikka arvad mida mehed peaks aitama?

+2
-10
Please wait...

Postitas:
AmandaRosaalie

See pole küll mitte iialgi mingi “traditsiooniline elu” olnud. Läbi aegade on suuremad ja raskemad tööd meeste teha olnud, mitte mingi diivanil vedelemine. Kui eesti kultuurist räägid muidugi.

Jah, tõsi. Aga tänapäeval elab enamus peresid mugavusega korteris. Mehed ei käi mammutijahil, ei künna maad, ei lõhu puid. Ja kui neis tingimustes on ikka tööd jagatud meeste- ja naistetöödeks, siis tähendabki see seda, et mees vedeleb diivanil telekapult käes ja  naine teeb kõik kodutööd. Sest söögitegemine, koristamine ja lauakatmine on ju naistetöö. Seega teenindabki meest ja mees ei tee 99% ajast kodus mitte midagi.

Kui elatakse maal, puuküte, lumerookimine jmt, siis on veidi teine teema. Aga tavalises linnakorteri elus paraku tähendab meeste- ja naistetööde jaotus seda, et mehel pole suurt midagi teha.

Miks sa arvad, et selline teiste õpetamine kuidagi ainult ühe põlvkonna eripära on? Perekoolis on kõik teemad teiste elama õpetamist täis, eks igaüks tahab ennast parema ja õigemana tunda. Enamik ei suuda oma arvamust neutraalselt edasi anda.

Nojah. Rumal olen. Arvasin jah, et noorem põlvkond on väheke mõistlikum ja ei tule enam teistele ette kirjutama kus ja kuidas nad täpselt elama peavad. Ju siis eksisin ja perekoolis on hulk noori tädi Maalisid.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
OriginalTaste

See pole küll mitte iialgi mingi “traditsiooniline elu” olnud. Läbi aegade on suuremad ja raskemad tööd meeste teha olnud, mitte mingi diivanil vedelemine. Kui eesti kultuurist räägid muidugi.

Jah, tõsi. Aga tänapäeval elab enamus peresid mugavusega korteris. Mehed ei käi mammutijahil, ei künna maad, ei lõhu puid. Ja kui neis tingimustes on ikka tööd jagatud meeste- ja naistetöödeks, siis tähendabki see seda, et mees vedeleb diivanil telekapult käes ja naine teeb kõik kodutööd. Sest söögitegemine, koristamine ja lauakatmine on ju naistetöö. Seega teenindabki meest ja mees ei tee 99% ajast kodus mitte midagi.

Kui elatakse maal, puuküte, lumerookimine jmt, siis on veidi teine teema. Aga tavalises linnakorteri elus paraku tähendab meeste- ja naistetööde jaotus seda, et mehel pole suurt midagi teha.

Miks sa arvad, et selline teiste õpetamine kuidagi ainult ühe põlvkonna eripära on? Perekoolis on kõik teemad teiste elama õpetamist täis, eks igaüks tahab ennast parema ja õigemana tunda. Enamik ei suuda oma arvamust neutraalselt edasi anda.

Nojah. Rumal olen. Arvasin jah, et noorem põlvkond on väheke mõistlikum ja ei tule enam teistele ette kirjutama kus ja kuidas nad täpselt elama peavad. Ju siis eksisin ja perekoolis on hulk noori tädi Maalisid.

Sina ju ise jagad tööd meeste ja naiste töödeks. Sina ju pesed nõud ja pesed põrandad, siis see on naiste töö millega lendad töölt tulevale mehele selga. Milleks need mammutid? Poleks mehi, poleks sind kunagi sündinudki, äkki sul on tänuvõlg nendele meestele kes mammutid koju tõid ja kui palju neid hukkus selle käigus? Sinu esiema olid ju mugavalt koopas, ja kui mees hukkus, siis leiti kohe uus mees…

Äkki ikka häbened seda mannetust? Kõik mis sind ümbritseb, ka see arvuti mis sul on, on meeste loodud. Aga ikka jahud oma koristamisest ja nõudepesust. See pesumasin kuhu pistad pesu, see nõudepesumasin kuhu pistad nõud, kõik need elektriliinid, neid parandavad mehed – iga ilmaga. Sina ainult liidad ja lahutad kes sulle on võlgu. Sina ei jookse tormiga kuhugi elektriliini parandama või kellegi maja kustutama, sina ainult ülbitsed.

+1
-11
Please wait...

Postitas:
Tahesara

Väga lihtsalt. Kui see on sinu mees/kavaler, siis ütled selgelt, et edaspidi saad mantli selgapanemisega ja ukse avamisega ise hakkama. Kui on õppimisõvimeline, saab aru ja ei ole rohkem probleemi.

Vaene mees, peab edaspidi alati ennast mühakana näitama/tundma.

Huvitav teema, näitab millises seltskondades tegelikult perekoolikad liiguvad, suhtlevad.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
mobile

Väga lihtsalt. Kui see on sinu mees/kavaler, siis ütled selgelt, et edaspidi saad mantli selgapanemisega ja ukse avamisega ise hakkama. Kui on õppimisõvimeline, saab aru ja ei ole rohkem probleemi.

Olen 30 aastat abielus, mu mees on sügavast nõukaajast pärit, avab mulle alati ust, kui me korraga välja läheme, sama ka oma emale. Kodus muidugi riietuvad kõik me pere naised ise, aga kui käime koos restoranis või teatris, siis aitab mu mees alati mantlid selga esmajärjekorras  oma tütardele. Seejärel minule. Ja see on väga kena komme. Mis ei takista mul koju jõudes kuidagi laudu hööveldamast, korstent pühkimast või müüri ladumast. Või tütardel puid lõhkumast. Kõigil on võrdsed õigused teha, mida nad just tahavad – ka meestel naistele ust avada🙃

PS: ma ei arva, et mehed just peaks seda tegema, aga kui nad soovivad, siis on see väga tore. Ja ei alanda mind küll kuidagi. Loomulikult saab igaüks oma mantli ise selga, aga on kena, kui mees arvab heaks aidata. Ma olen mehele ka korduvalt pintsakut selga aidanud ja vahel pluusi seljast ära. Tõsi, vaid kodus. Aga on seal vahet, kus?

 

+11
-4
Please wait...

Postitas:
maarjaline

Iganenud on minu arust see, et maja = tohutud klumbid, amplid ja potipõllundus. Mul on maja, aga ühtki peenart ei taha. Jälestan aiatöid. Robot niidab ja elu on mugav.

Minu jaoks jälle täiesti arusaamatu, milleks teile üleüldse see millimeetrise muruga lage plats, kus midagi ei kasva ja kedagi ei ela. Elage ometi korteris siis, kui loodus teile vastikust tekitab.

Seda mõtlen ka mina, et miks inimesele, kes lillepeenart jälestab peab olema tingimimata oma maja ja aed. Kui näppu vastu mulda panna ei saa, ei taha, ei meeldi, siis oles mugavam elada ju korteris. Milleks see meetrine muruplatski, kui nagunii midagi ei viitsi… Mingit oma majale omast privaatsust sellises majas elades ju nagunii pole.

Miks peab majaga kaasnema peenrad? Ma elan ka majas ja naudin seda, et mul on hoov, kus ma aega viita saan. Samal ajal ei pane mind ükski vägi peenraid tegema ega viljaaeda pidama.

Ma tahaks, et mu kodu seal aias ka silmailu, õdusust ja pilguvarju pakuks. Mis rõõmu ma saan kui istun nagu korvpalliplatsil? No võibolla tõesti kui su väljas tahad viibida ainult selleks, et korvpalli mängida. Toas ju ei ole ka ükskõik, et seinad on värvimata, krohvimata, istun mingil maas vedeleval padjal ja köögis on suvalistest ehitusjäätmetest kokku klopsitud mööbel – ah käib kah.

Peenardele on palju alternatiive. Võid panna ilupõõsaid, puhmaid või lase need peenrad teha professionaalil ja sellised, mida peab väga vähe hooldama. Üldiselt ei näe nendes aedades, kus midagi peale muru ei ole, mitte kunagi kedagi istumas või midagi tegemas. Heal juhul sussustatakse grilliga. Ilmselgelt ei paku selline lagedus mingit tahtmist õue minna.

maitseasi

+3
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 185 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Iganenud sotsiaalsed normid/reeglid