Esileht Kodunurk Igapäevane söögitegemine

Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )

Teema: Igapäevane söögitegemine

Postitas:

Ausalt öeldes, ei viitsi enam. Lapsed on mõlemad kodus, nüüd tuleb mitu vaba päeva järjest, mis tähendab iga päev tuleb teha süüa.  Sushit, pitsat jms olen vahelduseks ostnud, aga põhiliselt tuleb ikka kodust toitu teha, poisid vitsutavad nagu metsalised.  Täna juba mõtlen, et homme tuleb teha midagi pidulikumat (part, lammas), siis veel külmlaud, magus.

Abijõuna saan neid mehi kaasata, aga tooraine pean poes välja valima ja menüü kokkupanema ikka ise.

+11
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, minu jaoks on ka igapäevane söögitegemise vajadus üks piinav asi. Üldiselt kipun tegema korraga palju süüa, nii, et pere saab mitu päeva järjest tarbida sama sööki. Magusat ma õnneks homseks vaaritama ei pea, sedt peale šokolaadi ja puuviljade meil keegi suurt magusat ei eelista.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Söögitegemise vastu ei ole mul midagi. Küll aga see menüü nuputamine, et oleks ikka vaheldusrikas.

Mul ikka osaleb mees ka menüüs koostamisel (lapsed on veel sellises vanuses, et nende panus menüüsse on “Makronid!”). Ja poes käib mees ka. Mis raskus on mehel poest kraami tuua nimekirja alusel? vajadusel kirjutad ka brändi nimetused, kui oluline konkreetne bränd.

Homne pearoog on väga lihtne. Liha, mille maitsestan ainult sool aja pipraga, kartul (vaatan jooksvalt, kas ahjus või keedan), natuke verivorste (mul lapsed ei söö ahjuliha) ja värske salat. Liha maitsestamine ei võta palju aega ja ahjus saab ta ka ise endaga hakkama. Kartulite koorimine pole eriti suur töö ja ka mees saab hakkama. Sama siis värske salatiga.

Külmlaua menüü koostan nii, et esmalt panen kirja, mida ma ise tahan süüa ja siis lisab mees oma asjad. Ja siis midagi, mida lapsed ka  söövad. Kui saab liiga palju, eks siis tõmbame midagi maha. Aga mulle meeldib vana-aasta õhtul lookas külmlaud. Nii mõnedki asjad tulevad väga lihtsad – nt leivalootsikud seenesalatiga vm täidisega – kõik tuleb poest, vaja ainult täita.

Peolaud on minu jaoks piinarikas siis, kui külalisi on palju. Nt kord aastas juhtub, et korraga on külas nii minu kui mehe lähimad sugulased ja kui KÕIK tulevad (vanemad, õed-vennad oma peredega), siis on meid kokku üle 20 inimese ja see juba tekitab peavalu. Praktiliselt ei olegi muud varianti, kui ahjutäis mingit liha ja suur potitäis kartulit; salatit tuleb mitmesse kaussi teha, siis tuleb välja, et keegi on otsustanud piimast loobuda (aga salatis on nt juust) või keegi peab sibulat rõvedaks (jälle see õnnetu salat) ja üleüldse miks peab liha kõrvale kartulit sööma (no ma ei tea, tee ise ükskord 20+ inimese süüa!) jne 😀

Aga kuni 10-le teen heameelega peolaua 🙂

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tavaolukorras on igapäevane söögitegemine ok (mees panustab rohkem, kui mina) aga praeguses olukorras, kui kogu pere on kogu aeg kodus, ajab juba hulluks küll.

Kevadel oli sama asi, lihtsat ei jaksa enam planeerida ja masendavalt palju raha läheb väljas söömisele/tellimisele.

 

 

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on peolaud tehtud ja kui kellelgi on tulnud pähe mingist komponendist loobuda, siis sry, see pole minu probleem. Võtku oma toit kaasa sellisel juhul.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sama siin. Endale on mul väga lihtne teha – enamasti köögivili sügavkülmast + mingi kana pannile.

Eks lastega oleks ka lihtne, nad võiks päevast päeva  spagette vaheldumisi pelmeenide ja röstsaiaga süüa. Aga ma ei tohi lasta. Üks on juba ülekaaluline ja ega ka normaalkaalus lapsele pole selline toiduvalik hea, läheb kiuslikuks ja hüperaktiivseks.

Aga  üks ei söö ühte ja teine teist ja suru lastele tatart ja köögivilja kui mees ka ei söö. Miks siis tema võib ja teised peavad seda “rõvedat tervsilikku” sööki sööma.

 

Eks on mudiugi kompromisse ka, kana sobib kõigile, ahjukartulite vahele panen porgandit. Peedisalatit ollaks enõus ühe lusikatäie võtma. Kurk ja tomat ka. Aga ikka suht kopp on ees.

Ma tahaks, et kui ma teen riisiga voki, siis kõik söövad seda. Mitte et ühele sibulatükk ja teisele maitseained ei sobi. Ja mehele ei meeldi riis.  Ja kui ma midagi ei tee – siis on pelmeenid ja sai.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minule tundub selline käsu korras kokkamine tüütu, aga süüa meeldib küll. Muidu võiks ju mehe tehtud toiduga leppida, aga mulle selline kiirelt midagi kokku visatud toit ei maitse, tahan hästi süüa. Siis ei jäägi midagi muud üle, kui ise teha.

Minu kodus tegi süüa ainult isa, kööki ei võinud keegi teine astudagi. Olen maast madalast harjunud igasuguseid hoole ja armastusega vaaritatud pipstükke sööma. Tundub, et muutun aasta- aastalt isaga sarnasemaks. Ega mulle eriti ei meeldi, kui keegi teine köögis toimetab. Lapsel luban ikka kokata ja siis pean ennast valvama, et ma sinna kõrvale õiendama ja seletama ei läheks. Laps õnneks sööb kõike, vahel läheb eksperimenteerimisega liiale, aga eks siis peame selle toidu ikka ilusti viisakalt ja entusiastlikult ära sööma.

Pühadelauaga ma eriti pead ei vaeva, ei oskakski midagi eriti erilist vaaritada, me sööme igal ajal hästi, katame ilusti laua jms.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Poisid, kes on piisavalt vanad, et vitsutada nagu metsalised, on piisavalt vanad, et vahel ise süüa teha. Vähemalt kartulite koorimine on meie peres küll koolivabadel päevadel ainult teismeliste poiste rida.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sama siin. Endale on mul väga lihtne teha – enamasti köögivili sügavkülmast + mingi kana pannile.

Eks lastega oleks ka lihtne, nad võiks päevast päeva spagette vaheldumisi pelmeenide ja röstsaiaga süüa. Aga ma ei tohi lasta. Üks on juba ülekaaluline ja ega ka normaalkaalus lapsele pole selline toiduvalik hea, läheb kiuslikuks ja hüperaktiivseks.

Aga üks ei söö ühte ja teine teist ja suru lastele tatart ja köögivilja kui mees ka ei söö. Miks siis tema võib ja teised peavad seda “rõvedat tervsilikku” sööki sööma.

Eks on mudiugi kompromisse ka, kana sobib kõigile, ahjukartulite vahele panen porgandit. Peedisalatit ollaks enõus ühe lusikatäie võtma. Kurk ja tomat ka. Aga ikka suht kopp on ees.

Ma tahaks, et kui ma teen riisiga voki, siis kõik söövad seda. Mitte et ühele sibulatükk ja teisele maitseained ei sobi. Ja mehele ei meeldi riis. Ja kui ma midagi ei tee – siis on pelmeenid ja sai.

Tee erinevaid suppe.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eelistatuilt teeks pidulaua sööke, kui iga päev perele süüa. Minule meeldib enne pidu retsepte lapata, menüüd koostada, siis planeerida toitude tegemise järjekorda jne.  Lisaks siis garneering, lauakaunistused, jookide valik. Tavaliselt siis sünnipäevad ja jõulupidu, kui sugulased/sõbrad kokku tulevad (v.a. see aasta).

Aga igapäevane söögi vaaritamine on tüütu.

 

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul võttis vanem poeg, 20a, elab meie juures, K ja N söögitegemise enda peale. Laupäeval tavaliselt pitsa päev, kas tellime vms. Pühapäeval alati supp. Suurem osa purgist, käib kah ja meie pole nõudlikud.

Mulle jäävad E, T ja R. Mõnikord mees tellib ka R hiinakat.  Mulle jälle meeldib küpsetada, teen päris tihti. Noorem poeg on söögiga jube valiv, ei söö seda ega teist. Meil siis sööb selline isik võileiba.

 

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sama siin. Endale on mul väga lihtne teha – enamasti köögivili sügavkülmast + mingi kana pannile.

Eks lastega oleks ka lihtne, nad võiks päevast päeva spagette vaheldumisi pelmeenide ja röstsaiaga süüa. Aga ma ei tohi lasta. Üks on juba ülekaaluline ja ega ka normaalkaalus lapsele pole selline toiduvalik hea, läheb kiuslikuks ja hüperaktiivseks.

Aga üks ei söö ühte ja teine teist ja suru lastele tatart ja köögivilja kui mees ka ei söö. Miks siis tema võib ja teised peavad seda “rõvedat tervsilikku” sööki sööma.

Eks on mudiugi kompromisse ka, kana sobib kõigile, ahjukartulite vahele panen porgandit. Peedisalatit ollaks enõus ühe lusikatäie võtma. Kurk ja tomat ka. Aga ikka suht kopp on ees.

Ma tahaks, et kui ma teen riisiga voki, siis kõik söövad seda. Mitte et ühele sibulatükk ja teisele maitseained ei sobi. Ja mehele ei meeldi riis. Ja kui ma midagi ei tee – siis on pelmeenid ja sai.

Jube jonnakas pere, eesotsas täiskasvanutega

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul võttis vanem poeg, 20a, elab meie juures, K ja N söögitegemise enda peale. Laupäeval tavaliselt pitsa päev, kas tellime vms. Pühapäeval alati supp. Suurem osa purgist, käib kah ja meie pole nõudlikud.

Mulle jäävad E, T ja R. Mõnikord mees tellib ka R hiinakat. Mulle jälle meeldib küpsetada, teen päris tihti. Noorem poeg on söögiga jube valiv, ei söö seda ega teist. Meil siis sööb selline isik võileiba.

Selline asi mulle meeldib. See on tore, et niisugune nõme kohustus nagu söögitegemine (või organiseerimine) on pere peale ära jagatud. Mitte nii, et üks tõmbleb nagu hull ja nuputab ennast ogaraks (tavaliselt naine, kes samal ajal ka täiskohaga tööl käib). Mulle meeldib ka see suhtumine, et ‘me ei ole nõudlikud ja purgisupid käivad kah’. See on mõnus lugemine ja värskendav  siin Perekoolis, kus kõik teevad kõik ise, alates pastataignast ja lõpetades kreembrüleega.

Minu poolt 12 punkti 12-st.

+14
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Igapäevane söögitegemine.

Tean, et seda ei tohi PK-s valjusti öelda, aga mina olen prepper (mitte see, kes siin vahepeal prepperi nime all rumalusi rääkis). Seetõttu on mul/meil alati kodus lihtsalt kõike, mida meie pere inimeste hing võiks üldse ihaldada. See on ka korralikult süstematiseeritud ja lihtsasti leitav.

Nüüd on teine asi, peres on ainult täiskasvanud, kellest üks veel on pensionil pagar.
“Mis me homme sööme” arutame õhtusöögilauas läbi ja siis jagame ka ülesanded. Hilisteismeline koorib näiteks kartulid, mina toimetan materjalid töölauale ja valmistan ette (hakin näiteks), mees ja onu teevad söögi. Hommikuti tõstab esimene jõudja külmikust võileivamaterjalid lauale ja keedab igaühele muna. Kogu töö. Lõunat sööme eraldi.

Kui lapsed olid väiksemad, siis oli tööjaotus sama, alates ajast, mil vanim laps suutis kartuleid koorida (6-7). Ega ta palju jaksanud, 4-5 kartulit, siis pidin mina üle võtma. Suuremaks saades lapsed võtsid juba ettevalmistustööd ja lauakatmise endale. Oluline on, et poleks viimasel hetkel avastamist, et oi pidime seda tegem, aga toda algainet pole.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minule toiduvalmistamine ei meeldi, seega teeb seda mees (kellele see väga meeldib). Kui teda parajasti käepärast pole, siis teen kas midagi väga lihtsat (a la keedan pastat ja kallan tuunikalakonservi sinna peale) või tellin toidu koju. Viimane on jumalik võimalus, olen selle üle sügavalt tänulik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav, minu jaoks ei ole igapäevase toidu “väljanuputamine” ja ka teostamine midagi eriti koormavat. Loomulikult ei käi sellisesse menüüsse Beef Wellington ega muu sarnane.
Kreembrülee on aga üks õige lihtne asi teha, kui ükskord käppa saad.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.01 11:06; 06.01 11:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sama, läheks nad juba kooli! Ei viitsi ja ei meeldi teha, aga kord päevas panen ikka mingi praetaolise nendele ette. Aga juba nagu ei taha enam koju tulla :D!

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav, minu jaoks ei ole igapäevase toidu “väljanuputamine” ja ka teostamine midagi eriti koormavat. Loomulikult ei käi sellisesse menüüsse Beef Wellington ega muu sarnane.

Kreembrülee on aga üks õige lihtne asi teha, kui ükskord käppa saad.

Ka Beef Wellington ei ole keeruline, kui ükskord käppa saad 🙂

Muidu on täpselt sama – ma ei saa aru, mis asi see “menüü väljamõtlemine” on? Mõtted tulevad iseenesest. Samuti vaheldusrikkus. Kui mitu päeva on liha vitsutatud, siis iseensest tuleb idee teha mingit salatit või suppi.

Ja väga keeruliseks pole ka mõtet seda toidutegemist igal päeval ajada. Hommikusöögiks võileiva võiks igaüks ikka ise teha. No kui on pudrutegu, siis see ju pole kontimurdev. Lõunasöögiks võivad teismelised ise omale näiteks sooje võileibu teha. Sellega saavad ka 4-aastased hakkama (kui kõik asjad on viilutatult pakendites). Koguaeg ei pea kartuleid koorima.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tean, et seda ei tohi PK-s valjusti öelda, aga mina olen prepper

Miks seda siin öelda ei tohi?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav, minu jaoks ei ole igapäevase toidu “väljanuputamine” ja ka teostamine midagi eriti koormavat. Loomulikult ei käi sellisesse menüüsse Beef Wellington ega muu sarnane.

Kreembrülee on aga üks õige lihtne asi teha, kui ükskord käppa saad.

Ka Beef Wellington ei ole keeruline, kui ükskord käppa saad ????

Muidu on täpselt sama – ma ei saa aru, mis asi see “menüü väljamõtlemine” on? Mõtted tulevad iseenesest. Samuti vaheldusrikkus. Kui mitu päeva on liha vitsutatud, siis iseensest tuleb idee teha mingit salatit või suppi.

Ja väga keeruliseks pole ka mõtet seda toidutegemist igal päeval ajada. Hommikusöögiks võileiva võiks igaüks ikka ise teha. No kui on pudrutegu, siis see ju pole kontimurdev. Lõunasöögiks võivad teismelised ise omale näiteks sooje võileibu teha. Sellega saavad ka 4-aastased hakkama (kui kõik asjad on viilutatult pakendites). Koguaeg ei pea kartuleid koorima.

Ma mõtlesin seda, et Beef Wellington juba oma tooraine hinna poolest ei ole näljaste teismeliste igapäevaseks toitmiseks.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.01 11:06; 06.01 11:39;
To report this post you need to login first.
Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )


Esileht Kodunurk Igapäevane söögitegemine