Teema: Igapäevased vitamiinid

mina annan lihtsalt selliseid vitamiine, mida ta on nõus sööma. ühed mingid kummikommi moodi on, ma ise täpselt ei teagi. Käime lapsega poes, siis ta näitab mulle et näe need 😀

Võtab ise ainult ühe päevas. Parem ikka kui mitte midagi, muidu ta elaks ainult makaronidest kui saaks. Ja mina ei kavatse hakata selliseks vanemaks, kes sunnib sööma. Eks ta sööb ikka õunu, melonit, arbuusi, kurki jms värskeid asju ka, aga kui jutt läheb sooja toidu peale, siis  on tatrapuder ja makaronid.

Dvitamiin

teised saadakse toidust eriti sügisel

Kui loed läbi kui palju apteegi vitamiinid on Usas vähki haigestumisse kordadesse kasvatanud, loobud kõigist neust tehisvitamiinidest. Ainult tervislik ja mitmekülgne toit aitab.

Ma kunagi ka olin vitamiini-usku, terve perega sõime neid. Tagantjärele vaadates ei täheldanud aga kuidagi, et sel perioodil oleksime tervemad olnud, pigem isegi vastupidi. Nüüd ei osta enam. No vahest mingi konkreetse probleemi jaoks, nt kui diabeetikust tütar kurtis, et jalgades on krambid, sai ostetud talle magneesiumi.

Pidevalt vitamiine juurde võtta ei soovitata, kuna organism hellitatakse nõnda ära, ta harjubki saama vitamiine eraldi kätte ega oska neid enam normaalselt toidust omastada.

Lisaks on palju räägitud, et suurem osa “odavama otsa” vitamiinidest on sünteetilised ja sisaldavad aineid, mis pole tervisele mitte kasulikud. Paraku on ka nood nn odavamad vitamiinid ikka jubedalt ülehinnatud!

Kui enda lastel on olnud toiduga pirtsutamise perioode, siis olen kasutanud kavalust. Nt kui laps väiksena ei söönud liha, siis tegin talle rasvaga küpsetisi, isegi rasvaga kokkumääritud koogivorm sobis. Samuti peitsin vitamiine sisaldavat toitu peenestatud kujul nt makaronikastme sisse. Arvan, et see on parem variant sünteetilistest vitamiinitablettidest.