Esileht Pereelu ja suhted Igatsus ekskallima järele

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Igatsus ekskallima järele

Postitas:
Kägu

Mnjahh. Olen siin, kuhu kartsin sattuda. Selelgipoolest tunnen, et olen teinud elus õiged valikud.
Mul oli ekskallimaga kohutavalt suur suhe. Oli väga suur tõmme, sobivus ja samal ajal olid täpselt sama suured põhimõttelised eriarvamused.
Need eriarvamused (tema on religioosselt teisest keskkonnast) olid tõesti põhimõttelist laadi, mis takistasid meie suhtel edasi minemast.
Kuigi ma armastasin teda, ei suutnud ma nõus olla tema elukreedoga. Stiilis: Jumal annab lapsed, küll ta siis annab ka raha. Ei, ta ei olnud vaene. Elas ju pealtnäha viisakat elu. AGa nägin, kuidas see kõik käis kuidagi kogukonnasiseselt üksteist aidates. Samas võiks ju öelda, et armas. Kuid see hakkas mulle väga vastu, ei sobi lihtsalt mu põhimõtetega.
Leidsin peale lahkuminekut kaaslase, kellega saame maailmaasjadest peaaegu et täiuslikult sarnaselt aru. Me arvestame alati teineteisega ja armastame teineteist. Hoolime ja hoiame kokku. Oleme abielus, meil on kaks tütart.

Ja pagan, ma ei saa hingest välja ekskallimat. Kuigi olen ta tuhat korda välja kirjutanud oma südamest. Ma olen tema poolt väga haiget saanud ja tean, et ei taha selle inimesega koos olla. Kuid ma ei saa midagi teha, hingelise läheduse ja ka kire mõttes jääb ta alati minu sisse elama.

See on nii vastik tunne. Ja ebaõiglane mu abikaasa suhtes. Ebaõiglane siis nimelt on mõtlemine ekskallimale. Aga kord poole aasta jooksul tulevad need mõtted ikka ise mu juurde….
Nt üks asi, mis temaga oli. Koos olles oli alati maailm kirgastes värvides. Seda on raske seletada. Aga nt mereääres istudes oli meri nii tugev sinine, puud nii kirkad rohelised…
Praegu abikaasaga mul ei ole seda ja pole ka kunagi olnud. Samas on 100% usaldus, mõistmine.

Kas keegi on sarnases situatsioonis? On olemas mingeid tehnikaid, kuidas saada välja oma mõtetest inimesi, keda sa sinna ei oota? Soovin oma mehega koos olla ikka elu lõpuni, seega olen tõesti end temale pühendanud ja vastupidi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

mida kindlamalt sa proovid unustada, seda võimatum see on. mina leppsin iseendaga ära, et see mees hinges on. ka tohutu tõmme, haiget tegev igatsus jne. ja nüüd aastaid hiljem on see kadunud. ilus mälestus. ja kuigi ma ikka veel mõtlen vahel talle, võibolla tekitab ka pisut higevärinat, kuid see ei sega enam mu elu. ma ei nõua endalt, et teda poleks. oeh, loodetavasti suutsin end mõistetavaks teha

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mida kindlamalt sa proovid unustada, seda võimatum see on. mina leppsin iseendaga ära, et see mees hinges on. ka tohutu tõmme, haiget tegev igatsus jne. ja nüüd aastaid hiljem on see kadunud. ilus mälestus. ja kuigi ma ikka veel mõtlen vahel talle, võibolla tekitab ka pisut higevärinat, kuid see ei sega enam mu elu. ma ei nõua endalt, et teda poleks. oeh, loodetavasti suutsin end mõistetavaks teha[/tsitaat]
Armas….aitäh! Ma mõtlen kohe südamest aitäh vastuse eest! 🙂 Kas Sinagi oled uues suhtes/abielus?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

jah, olen küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

Mul on vist üks probleem seoses eksiga. Ma nimelt kipun filosofeerima. Et kui ikka hingeline klapp nii hea oli, siis äkki oleksin pidanud lihtsalt ära kannatama kõik muu? Et mis see elu seadus siis on? Leida inimene, kellega on see klapp ja keemia või hoopis leida inimene, keda usaldad?

Olen segaduses…
Nüüd muidugi ma ei muudaks enam midagi. Olen valiku teinud, aga mõtlen tihti, et \”aga kui oleks…\”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

jah, unistustes on kõik ilusam. nii ka mälestustes. Küsi endalt- kas tahaksid terve elu temaga elada ja ta kiiksude tõttu õnnetu olla? Või on parem omada ilusaid mälestusi, mis naeratuse näole toovad ja siis edasi minna. Mina valisin viimase…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

Väga huvitav teema. Ma mõistan sind ja mõistan miks sa igatsed oma endist kaaslast. Inimene kelle elus on Jumal või kes on leidnud tee Jumalani, elabki palju hingelisemat ja kirkamat elu. Tema elus on kõik võimsam niiöelda, ka intiimne lähedus.

Ma siiski soovitan sul hinnata seda inimest, kes su elus on ja kes pole sulle sellist hingevalu põhjustanud, sügavad tunded on ligitõmbavad, aga rahulikes vetes on parem seilata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

Ma arvan et sa ei tohiks tunda süüd sellepärast et armastad. Armastus on ilus. Sa oled väga õnnelik, et sul on elus olnud armastust kus elu on nii värviline nagu kirjeldad. See on ju nii ilus kogemus ja jääb sinuga alatiseks. Ja sa armastad ka ju oma praegust meest, võib-olla küll teistmoodi aga siiski. See on ju nagu lastega, see et sul on neid kaks, ei vähenda ju kuidagi armastust ükskõik kumma neist vastu või ei tohiks neid kuidagi solvata.
Ole rõõmus et sul on ilusad mälestused ja kogemused, mida alatiseks endaga koos kanda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

võta, kuidas tahad, aga kunagi soovitati mu sõbrannale, et kirjutagu unustatava mehe nimi paberile, tõmmaku nimele tugev rist peale ja pangu paber raske kivi alla. mina ei ole küsinud, kas ta seda ka tegi, aga uus suhe on tal igatahes nüüd küll :).

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

lugu nagu minu elust. vaimselt klapin oma praeguse mehega, aga kui asi läheb alateadvusse, näiteks uned ja fantaasiad – on eksmees platsis ja oma meest ei kusagil. ikka aastaid juba on see nii ja hakkan kaotama lootust, et see kunagi muutuda võiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

kord poole aasta jooksul, see ei tundu minule sugugi tihti eksi peale mõelda. ma ise mõtlesin ikka peaaegu iga päev ja unistasin ning unelesin temast näiteks õhtuti enne uinumist või kassajärjekorras või bussis loksudes. tema peale mõelda oli alati nii hea, sest tegemist inimesega kellega oli olnud tugev vaimne ja füüsiline klapp ning see inimene ei oskagi teistele haiget teha, seega ei olnud ka mulle teinud. mina oma kogemusest võin öelda, et ole ettevaatlik sellega, millest unistad, sest unistused võivad täituda! kui sa ei unista detailselt tolle eksiga koos olemisest ja see juhtub üldse vaid korra poole aasta jooksul, siis peaksid turvaline olema. mina aga unistasin oma eksist nii palju, et ta tuligi minu ellu tagasi ja vanad tunded lahvatasid taas. minu puhul mul oli selle üle muidugi ainult hea meel, sest teist meest minu südames ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

Ka mina aastaid tihti, väga tihti unistanud eksist. Lõpuks siis nüüd üle kümne aasta hiljem me kohtusimegi. Tema tunded minu vastu on ikka veel endised, Ka mulle meeldib temaga koos olla, ma nii tahaks temaga koos olla. Aga, ma olen ju suhtes, mul on lapsed ja oma mehega mul paraku sellist klappi pole. Ma olen kõik need aastad unistanud ja mõelnud, et mis kõik oleks olnud minu elus teisiti, kui oleksime eksiga kokku jäänud. Nüüd on hing nii haige. ma nii tahaks eksiga olla, aga mu praegune elu………..

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

viimasele käole – nagu keegi juba ütles – unistustes ja mälestustes on kõik ilusam.
tuleta meelde, miks sa eksist üldse lahku läksid.
ja nüüd sellele, kas sa ikka tahaksid temaga kooselu jätkata?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Igatsus ekskallima järele

Olen 6 aastat mässanud mehega, kellega on seksuaalselt tugev tõmme ja keemia jne. Oleme kokku ja lahku kolinud korduvalt. Koos võimatu olla – kaob ka hea seks. Kui lahus, siis tõmme tekib taas ja seks ka jälle suurepärane ja tunded löövad lõkkele. Ja kui koos, siis kogu aeg kirun, et miks jälle üritasime – mõttetuu!!!
Lahus olles igatsus mõlemal jne. Mul pole küll uut kaaslast olnud, temal aga küll – kuigi pole needki suutnud teda minust eemale hoida.
Taas oleme lahus… loodetavasti lõplikult.
Tahan öelda seda, et kui lahku läksite, siis oli nii parem ja pidi nii minema. Keskenduge oma olemasolevale kaasale ja ärge mõelge oma eksidele tiibu selga. Mälestustes ja distantsilt tundubki kõik suurepärane. Mõelge, miks lahku läksite ja sellele, mis polnud ok.

Please wait...
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Pereelu ja suhted Igatsus ekskallima järele

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.