Teema: II pensionisammas

See, kas tasub II samba raha välja võtta, sõltub eesmärgist, mida selle rahaga siis peale hakata ehk tuleks teha läbi kahe stsenaariumi võrdlus:

1. Mis on oodatav lõpptulemus, kui võtan raha välja ja teen seda x asja, mida plaanin?
2. Mis on oodatav lõpptulemus, kui jätan raha II sambasse?

Tegin kunagi päris mitme erineva populaarse stsenaariumi kohta selliste võrdluste näited läbi siin:

https://rahafoorum.ee/kas-tasub-ii-sambast-lahkuda/

Sealhulgas vaatasin ka, milliseid laene tasuks II samba raha eest ära maksta. Lühidalt võib öelda, et ettevõtted ei tohi Eestis seaduse järgi väga selliseid laene väljastada, mida majanduslikus mõttes oleks mõistlik II samba rahaga ära tasuda. Mõne erandi võib leida, aga enamjaolt mitte.

#4037055:

Kui võtad raha välja ja paigutad kasvõi kolmandasse pensionisambasse oled ilmselt rohkem võitnud kui teise sambasse raha edasi makstes. Kolmanda samba pealt saab igal aastal tulumaksu tagasi.

Sa ikka saad aru, et II sambas on samuti juba maksueelne raha? Selle pealt ei saa maksutagastust, sest sa ei olegi selle pealt maksu maksnud. Lisaks saad ka sotsmaksust 4% sinna lisaks reaalselt investeeringutesse vs I samba lubadusega, et kunagi tulevikus sulle ilmselt midagi makstakse. Maksutulusid selle I samba maksmiseks pole juba alates 2009. aastast piisavalt olnud, aga no lubadus ju on antud…

#4037055:

Räägi inimestega kes saavad teisest pensionisambast lisaraha. Ilmselt ütlevad Sulle, et see pole seda väärt saada pensionile 30EUR kuus juurde.

Kui keegi räägib, et sina hakkad II sambast saama ainult 30 € kuus pensionilisa, siis on ta kas rumal, pahatahtlik või mõlemat. II samba puhul sõltub saadava pensionilisa suurus näiteks:

• Palga suurusest – mida suurem palk, seda suuremad on 2% + 4% sissemaksed sambasse.
• Kogumisperioodist – mida pikemalt investeerid, seda rohkem sissemakseid teed ja seda kauem on võimalik liitintressil tööd teha. Suurimad võidud tekivad liitintressi tõttu just viimastel aastatel, nii et 5 kõrgepalgalist aastat täna on oluliselt suurema mõjuga, kui 5 kõrgepalgalist aastat 20 aasta pärast.
• Valitud fondist – kui istud kallite tasudega kehvas fondis (nagu enamus inimesi täna), siis liitintressi mõju tõttu saad pikas plaanis oluliselt kehvema tulemuse kui madalate tasudega indeksfondis istudes.
• Väljamakse ajast – enne pensioniiga on väljamaksed kõrgemalt maksustatud kui pensionieas.
• Väljamakse viisist – ka pensionieas on võimalik raha välja võtta erineval moel. Kui võtad otse välja, maksad 10% tulumaksuks. Kui võtad kindlustuslepingu, siis maksad suure osa oma rahast ära ja saad oluliselt väiksema igakuise makse. Kui kasutad oodatava eluea perioodiga fondipensioni, siis saad raha kätte maksuvabalt.
• Majanduses ja turgudel toimuvast – kuna II samba raha on paigutatud varadesse, siis lõpptulemus sõltub ka väga olulisel määral sellest, kas majandus õitseb ja finantsturgudel hinnad tõusevad või vastupidi. Kui räägime 10+ aastastest perioodidest, siis ajalooliselt on sellise horisondiga pigem tõusnud, aga lühiajaliselt võib ka oluliselt langeda.

Teisisõnu, kui inimene saab ainult 30 € kuus, siis ta kas pole sinna eriti midagi kogunud, on istunud mõttetu tootlusega kallis fondis (vanasti kahjuks ainult sellised valikud muidugi olidki), on teinud kindlustuslepingu (kuni mõni aeg tagasi kahjuks ainult selline valik oligi) vmt. See ei ütle aga mitte midagi sinu või kellegi teise pensioni suuruse kohta.

Kui sul on pensionini veel 10+ aastat aega ja sa hakkad II sambast ainult 30 € kuus lisa saama, siis on kõige asjakohasem ilmselt põhjust peeglist otsida. Muidugi kui see on väga väikesest palgast tingitud, siis 30 € lisaks 300 € pensionile on päris korralik lisa juba.